Stern: kas Putin tahab Valgevene alla neelata?

KAS TÕESTI LÕPP? President Aleksandr Lukašenka on välja tulnud oletusega, et Venemaa soovi taga tihendada kahe riigi koostööd ja integratsiooni pole midagi muud kui Kremli soov teha lõpp tema riigile ja liita Valgevene lõplikult Venemaaga.
UNIAN.INFO

Liiguvad kuuldused, et Putin soovib Valgevene kui sõltumatu riigi peagi likvideerida, kirjutab Saksa nädalakiri Stern. Teoreetiliselt peaks Putin 2024. aastal Venemaa presidendi ametikohalt lahkuma. Kuid praegu otsitakse Venemaal võimalusi, mis võimaldaksid tal võimule jääda. Artikli autori arvates oleks Valgevene ühendamine Venemaaga selle ülesande n-ö elegantne lahendus.

Venemaa pealinnas Moskvas on arutelude keskpunkti ootamatult kerkinud teema, mis esmapilgul tundub sedavõrd utoopiline, et sellesse on isegi raske uskuda – et Valgevene võiks lülitada Venemaa koosseisu. “Minsk on meie. Kas Valgevenest saab Vene Föderatsiooni 86. subjekt?” kirjutasid hiljaaegu Venemaa ajalehed. Säärased spekulatsioonid tekkisid kohe pärast seda, kui Valgevene riigipea Aleksandr Lukašenka oli lühikese aja jooksul teinud Moskvasse kaks üllatusvisiiti, et kohtuda oma ametivenna Vladimir Putiniga.

Poliitikahuvilisele pole vist uudis, et Moskva ja Minski suhetes on viimasel ajal tekkinud teatud vastasseis. Põhjuseks on Moskva soov kehtestada Venemaalt Valgevenesse tarnitavale naftale ja maagaasile tollitariifid. Seni on Moskva nii naftat kui maagaasi naaberriiki tarninud tollimaksuta.

Stern kirjutab, et kui tollimaks tõepoolest kehtestatakse, peab Minsk selle eest välja käima vähemalt 350 miljonit eurot aastas. Seepärast polegi üllatav, et Lukašenka on siin sõrad vastu ajanud. Samas ei saa aga Putin sellest rahast loobuda, sest Venemaa majanduslik olukord pole praegu just kiita.

Et kahe riigi vahel tekkinud huvide konflikti maandada, sõitis Lukašenka detsembri lõpus Moskvasse. Ajakirjandus toonitab, et tema kohtumine Putiniga toimus suletud uste taga ja kestis pea kolm tundi.

Ametlikul tasandil ei kommenteerinud kohtumise tulemusi keegi. Suure tõenäosusega valmistas see aga Lukašenkale pettumuse. Ühes eravestluses olevat ta öelnud, et Venemaad ei saa enam nimetada sõbralikuks riigiks ega partneriks. Venemaa pool teatas omakorda, et ootab Valgevenelt suuremat valmisolekut kahe riigi huvide lähendamiseks ja edasise koostöö süvendamiseks.

Ajakiri Stern tsiteerib Venemaa asepeaministri ja rahandusministri Anatoli Siluanovi lausutud sõnu. Minister ütles, et ootab Minskilt konkreetseid samme liitriigi loomise suunas, kui Valgevene peaks endiselt lootma Venemaalt kingituste saamisele – eelkõige mitme miljardi dollari suuruseid krediite ja tollimaksude puudumist. Siluanov lisas, et eriti vajalik oleks kahe riigi üleminek ühisele valuutale.

Lukašenka levitab kuuldusi

President Lukašenka näeb aga Moskva üleskutseid palju tihedamale lõimumisele katsena Valgevenet alla neelata ja selle sõltumatus likvideerida. “Ma mõistan neid vihjeid,” ütles ta. “Need tähendavad: võtke nafta, kuid palun loobuge oma riigist ja liituge Venemaaga.”

Sellega hakkas Lukašenka ise levitama kuulujutte kahe riigi võimalikust ühinemisest, oletab Sternis ilmunud artikli autor.

Putin pensionile vist ei lähe

Juba mõne päeva pärast andis Valgevene president aga tagasikäigu, öeldes ühel Minskis toimunud ametlikul koosviibimisel, et säärased oletused on ilmselge liialdus. Samas kinnitas Lukašenka, et enamikus küsimustes on nad Putiniga üksmeelel ning mingit Venemaa ja Valgevene ühendamist ei toimu. Pole aga saladus, et mida kategoorilisemalt keegi midagi eitab, seda suurema tõenäosusega midagi tõsiseltvõetavat selle taga siiski on.

Kindel on, et Valgevene ja Venemaa ühendamine ei kuulu Aleksandr Lukašenka huvide sfääri, seda vähemalt praegu. Samas arvab nädalakiri Stern, et Putinile võib liitriigi loomine isegi kasulik olla.

Moskva poliitilistes ringkondades tegeletakse juba kaua aega küsimusega, mida hakkab Kremli praegune peremees peale 2024. aastal, kui lõpeb tema järjekorras juba neljas ametisoleku aeg. Vastavalt põhiseadusele ei ole Putini kandidatuuri presidendi ametikohale enam võimalik esitada. Praegu usuvad aga vähesed, et Putin pensionile siirdub. Seepärast ongi tal vaja midagi välja mõelda, et ka tulevikus riigitüüri juurde jääda.

Tõenäosus, et ajutiseks presidendiks tõuseb taas Dmitri Medvedev, on väike. Praegu on Venemaa peaminister valijate seas ju väga ebapopulaarne. Levada keskuse hiljuti läbiviidud avaliku arvamuse küsitluse kohaselt soovib 53 protsenti venemaalastest, et peaminister läheks kohe erru.

Samas on ka mõeldamatu Venemaa põhiseaduse järjekordne muutmine. Järelikult pole sugugi võimatu tekkinud probleemi n-ö elegantne lahendamine Valgevene kaasamise abil, arvab nädalakiri Stern.

Vana lepe näeb ette liitriigi loomist

Kui Venemaa ja Valgevene peaksid lähiajal tõepoolest liitriigi moodustama, saaks Vladimir Putin suure tõenäosusega presidendiks jääda. Põhjuse sellise järelduse tegemiseks annab Aleksandr Lukašenka ja Venemaa endise presidendi Boriss Jeltsini 1996. aastal allkirjastatud kokkulepe, mis näeb ette Venemaa-Valgevene liitriigi loomist. Sellisel juhul Valgevene lihtsalt lülitataks Venemaa koosseisu, loodaks uus liitriigi õigussüsteem, ühine valuuta ja suure tõenäosusega korraldataks ka liitriigi presidendi valimised.

Seni on aga kõnealune liitriik eksisteerinud vaid paberil. Putin on varasematel aegadel selle loomise suhtes üles näidanud vaoshoitust ja vähest huvi. Samas on aga Minskis ammu mõistetud, et Aleksandr Lukašenkast ei saa kunagi “superpresidenti”, selle ametikoha haarab endale suure tõenäosusega Putin. Ja nii saakski temast vaat et eluaegne president, kirjutab nädalakiri Stern.

Praegu veel tühipaljas spekulatsioon

Kuivõrd tõenäoline selline arengustsenaarium aga oleks? Levada keskuse direktori Lev Gudkovi arvates on see kõik praegu veel vaid tühipaljas spekulatsioon. “Lukašenka ei nõustuks sellega kunagi,” ütles ta Sternile antud intervjuus. “Sellisel juhul tuleks tal ju oma ametikohast loobuda ja see oleks ka tema poliitilise karjääri lõpp.”

Ähvardused, et Valgevene võiks leida teisi koostööpartnereid, kelle sekka võiksid kuuluda isegi Ameerika Ühendriigid, pole eksperdi arvates midagi muud kui läbirääkimiste taktika. “Ta [Lukašenka] püüab Putinit niimoodi šantažeerida. See tal paraku ei õnnestu, sest praegu sõltub kogu Valgevene elu-olu liiga palju Venemaast.”

Lisaks arvas Kremlist sõltumatu sotsioloogiainstituudi direktor, et küsimus liitriigi loomisest Putinile praegu erilist huvi ei paku. “Elanikkond seda ideed piisavalt ju ei toeta. Tõsi, 1990. aastatel oli see idee väga populaarne. Toona toetas kahe riigi liitumist enam kui 60 protsenti elanikkonnast. Praegu toetab seda kõigest 30 protsenti,” ütles Lev Gudkov. «Seega võib kindlalt öelda, et liitriigi loomine ei kuulu Venemaa praeguse juhtkonna plaanidesse.”

Palju on räägitud ka sellest, et liitriigi loomise plaan vabastaks Putini mitmest sisepoliitilisest probleemist. Teada on, et viimase aasta jooksul on presidendi populaarsus valijate seas järsult kahanenud.

“Krimmi ühendamise ajal tekkinud patriotism on möödanik. Praegu pole inimesed rahul maksude tõstmise, pensionireformi ja hindade tõusuga,” rääkis Lev Gudkov. “Seepärast paljud oletavadki, et Putini järjekordne välispoliitiline edu võib inimesed argiprobleemide juurest taas mujale tõmmata. Kuid siinjuures tuleks siiski arvesse võtta, et Valgevenega liitumine pole Venemaa tavainimese jaoks esmatähtis küsimus.”

“Samas tuleb öelda, et seni on Putin rahva arvamusele vähe tähelepanu pööranud,” märkis Gudkov. Ta lisas, et kui Kremli praegune peremees peab vajalikuks midagi ette võtta, siis ta lihtsalt teeb seda. Kui ettevõtmine peaks aga ebaõnnestuma, on ju alati võimalus kellestki teisest, näiteks Dmitri Medvedevist patuoinas teha.

Tsaar on hää, bojaarid halvad

“Kogu Putini võim toetub lihtsale vanale skeemile – tsaar on hea, bojaarid aga halvad,” ütles Leveda keskuse direktor. Paljude venemaalaste arvates on kõiges halvas, mis praegu Venemaal aset leiab, eelkõige süüdi riigiduuma saadikud, regionaalsed poliitikud ning peaminister Dmitri Medvedev. Kuid president Putin asuks kõigest sellest just nagu palju kõrgemal.

“Loomulikult kahjustas pensionireform ka Putini autoriteeti, sest lõppkokkuvõttes allkirjastas just tema selle dokumendi. Kuid samas see süsteem töötab endiselt,” nentis sotsioloog. “Ja kui see nii on, siis pole Putinil ka mingit mõtet seda muuta.”

Saksa nädalakiri Stern arvab aga lõpetuseks, et pärast Krimmi poolsaare annekteerimist tuleks siiski tõsiselt suhtuda ka nendesse kuuldustesse, mis praegu võivad tunduda utoopilistena, teostamatute fantaasiatena.

Print Friendly, PDF & Email