Selle muudatusega saavad jahimehed punahirvede arvukust paremini kontrolli all hoida. Nii pikendatakse punahirve lubatavat jahiaega selliselt, et punahirve vasikate varitsus-, hiilimis- või peibutusjaht algab varasema 1. septembri asemel 15. augustil. Punahirve pullide varitsus-, hiilimis- või peibutusjaht ning ajujaht ja jaht jahikoeraga lõpeb aga varasema 31. jaanuari asemel 15. veebruaril.
Erilist peavalu valmistavad punahirved Saaremaal, kus nende põhjustatud põllukahjude tõttu on hirvest kujunenud nuhtlusliik. Koguni kaks kolmandikku Eesti umbes 7000 punahirvest elab Saaremaal.
“Hirv on küll uhke uluk, kelle jooksuaja möirged ja võitlused on omaette kuuldemäng, kuid ta põhjustab ka omajagu meelehärmi,” sõnas keskkonnaminister Siim Kiisler. “Kuna hirv on nii puusööja kui ka põllukaapija, siis pole tema tekitatud kahjustused metsa- ja põllumeestele sugugi meeltmööda. Just põllu- ja metsakahjustuste pidurdamiseks muudatus sisse viidigi,” selgitas minister.
Saaremaal soovitas keskkonnaagentuur mullu küttida 1700 punahirve. Jahipiirkondade kasutajate küttimissoov oli 1021 isendit. Põllu- ja metsamehed tegid aga ettepaneku küttida vähemalt 1500 hirve.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Tore on aga koerajaht oleks siiski võinud lõppeda 31. jaanuar, sest elu metsas elab oma elu ja koerad ei kuulu sinna alati. Tiineid loomi ei ole kena kargutada. Teiseks pulli jaht võinuks kesta veebruari lõpuni, nii nagu jahihooaeja perioodiline lõpp, siis oleks rahulikult saanud talviselt põllult valiklaskmist teha ja tulemus oleks parem olnud. Aga hea seegi.
Hea seegi, aga Salme jahiseltsi ei pane ka see seadusemuudatus kuidagi aktiivsemalt tegutsema. Kodulehel kirjas: viimane jaht 26.01. Hirvekarjad sibavad sama rõõmsalt edasi ja kahjustavad endiselt koduaedu. Ikka VÄGA uimane suhtumine jahiseltsi poolt.
Jahieeskirja muudatus allkirjastati alles eile, seega on ehk vähe vara järeldusi teha jahiseltside edaspidise jahi osas?
Loomadel on samasugune õigus elada nagu inimestelgi. See meeletu tapmine mis lähiajal tekkinud on ei ole enam kaugeltki mõistuspärane. Jahihooaegade pikendamine, tiinete loomade ja väikese varsaga loomade tapmine, piinatakse ja lohistatakse pool-elavaid loomi atv järgi üle kivide ja kändude. Kui ei hoolita karvavõrdki enam eesti loomadest ei hoolita varsti ka meie inimestest.
Väga vale arusaam sul.
Aga kui rebane või muu metsaloom linnavahel patseerib, on linnamehel kohe hädakisa ja otsib kütte taga. Nägite juba mis juhtus kui sigade arvukus ülemääraseks läks. Seetõttu tuleb loomade arvukust reguleerida. Muidu sekkub loodus ja tagajärjed on kordades hullemad.
Seeeest hundil läheb üha paremini, suvel loodetavasti mitu pesakonda sigimas!
Sellest pole ka kurja, et huntide poolt tekitatud kisklussurve on vähendanud Saaremaal kasvatatavate lammaste arvukust – mitme tuhande võrra!
Selline ongi looduslik valik!!!
Mis looduse sekkumist puudutab, siis ega siin planeedil ülemäära vohaval inimloomaliigil enam pikka pidu pole – ja paras on, sest oma napi arunatukese tõttu kiirendatakse selle päeva saabumist pidevalt.
Need toetuste noolimiseks “lambapidajad” ei teagi,kui palju või kus üldse neil lambaid on või pole, aastaid vabas looduses sigivad-surevad, muidugi kehtib looduslik valik.
000 https://youtu.be/dhv59eBlHvY