AIVAR SÕRM seisab Kudjape Mündi tänaval, kus elamuarenduspiirkonnas lõpuks ometi korralikud trassid maa alla said.
MAANUS MASING
AS-i Kuressaare Veevärk juhatuse liige Aivar Sõrm ütles, et kuna ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamiseks Euroopa Liidu toetusi enam ei saa, tuleb ühisveevärgi laiendamise plaanidest loobuda ja keskenduda olemasoleva taristu püstihoidmisele.
Torud “sinna ja tänna”
Seega jäävad ehitamata Mändjala ühisveevärgi laiendus, 3 km pikkune vee- ja kanalisatsioonitrass Leisi alevikus, 1 km pikkused trassid Mustjalas ja Kihelkonnal. Rajamata jääb ka Salmele plaanitud veetrass (1 km) ja kanalisatsioonitrass (3 km) ning väike trassilõiguke Pihtlas.
Mingil ajal plaanis endine Kaarma vald ehitada ühisveevärgi torustiku Kuressaarest Muratsisse, aga seegi pole nüüd enam realistlik plaan.
Aivar Sõrme sõnul rajanesid endiste valdade plaanid ehitada torustikud “sinna, tänna ja kolmandasse kohta” helesinisel unistusel, et raha trassiehituseks tuleb jätkuvalt Euroopa Liidust. Paraku ei kaasne ühegi sellise trassiga piisavalt tarbijaid, et kulutus end tagasi teeniks. Mõnel pool maksab uue trassi rajamine 10 000 eurot inimese kohta ja 24 000 majapidamise kohta.
“Vaatasin ühte sellistest trassidest ja umbes 300 aastat kuluks aega, et investeering tagasi teenida,” rääkis Sõrm. Investeering torustike ehitamisse on tema hinnangul mõistlik juhul, kui see teenib end tagasi 40 aasta jooksul ja sellisel määral, et saaks panna ka uued torud.
Peale Kuressaare ei kata tarbijatelt saadav tulu ühisveevärgi kulutusi ära mitte kusagil mujal Saaremaal. Maapiirkonna tarbijalt laekuv raha katab ainult jooksvaid tegevuskulusid, mitte aga tulevikuinvesteeringuid, mistõttu raamatupidamises toodab ettevõte igal aastal 700 000 eurot kahjumit. “See on meie kasvav võlg tuleviku ees,” ütles Aivar Sõrm.
Valed valikud
Sõrm möönis, et 10 aastat tagasi maakondliku toruprojektiga valdades ehitatud trassid võinuks praeguse pilguga vaadates ehitamata jääda. “Need otsused tehti ilmselt valdades ja oli suur vaimustus, et teeme inimestele head, ilma et oleks mõeldud, mis see kõik lõppkokkuvõttes maksma läheb.”
Nii mõneski maakohas läheb maakondliku toruprojektiga ehitatud ühisveevärk ilmselt tulevikus likvideerimisele ja minnakse uuesti üle kohalike lahenduste peale. “Paljudes kohtades on see mõistlik ja ilmselt ka realistlik,” pakkus Sõrm.
Ehitustööde plaanid Lääne-Saare valla ajal
Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015–2026 nägi ette rajada Mändjala külla ÜVK süsteemide laiendus aastatel 2019–2026.
Arengukava järgi on Mändjalas kaks tiheasustuspiirkonda: Metsa tee ja Järveääre-Malle-Tervise tee. Tegemist on endiste suvilapiirkondadega, kus nüüdseks on hooned ümber rekonstrueeritud aastaringseks elamiseks. Mõlemasse piirkonda jääb kokku 124 kinnistut, milles elab hinnanguliselt ca 290 inimest.
“Planeeritav Mändjala veevarustussüsteem on kavandatud ühendada Nasva aleviku veesüsteemiga. Käesoleval hetkel on Sõrve mnt-le rajatud veetorustik, kuid see kuulub eraomanikule. Lähitulevikus on kavas see torustik saada vee-ettevõtja omandisse, mis on ühtlasi ka üheks eelduseks Mändjala ÜVK süsteemi laiendamiseks,” kirjutati 2015. aastal Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas.
Mändjala küla kanalisatsioon on kavandatud juhtida Sõrve mnt olevasse Nasva aleviku transiittorustikku, kust reoveed suunatakse Salme vallas Üüdibe külas asuvasse Läätsa reoveepuhastisse.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kirjutise lõpp “…st reoveed suunatakse Salme vallas Üüdibe külas asuvasse Läätsa reoveepuhastisse.” ei ole õige. Probleem ei ole mitte selles “Salme vallas” tähenärimisena, vaid “Üüdibes”.
Varem oli nii, et Salme alevik ja Läätsa küla ei puutunud kokku — terve kilomeetrike Üüdibed oli vahel.
Politseile meeldib kiirust mööta enda arvates Salme ja Läätsa piiril aga varem oli selle koha peal hoopis Salme ja Üüdibe asustusüksuste piir ning Sõrve poolt tulijale märgiti protokolli reeglina vale asukoht.
Nüüd on aga asi veelgi keerulisem — Kuresaare poolt Sõrve poole sõites lõpeb Salme alevik ainult paremal pool teed, paremal on Üüdibe küla, vasakul on aga endiselt Salme alevik. Läätsa algab Mõlemal pool Sõrve maanteed alles kilomeerike hiljem Läätsa kalatööstuse kinnistu piiril, Üüdibe enam Suure Katla pool mereni ei küündi.
Aastate eest asus Läätsa reoveepuhasti Üüdibe külas, nüüd aga hoopis Salme alevikus (ja muidugi Saaremaa vallas).
Olge tublid!
Härra hämab, sellised asulad nagu Mändjala ja Muratsi piirkond peaks olema ammu juba ÜVK liidetud. Tiheasustusaladel tuleb tagada ÜVK teenus ja selleks tuleb leida võimalused.
Tulenevalt seadusest ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel, mitte ametniku maailamavaate alusel.
(1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku.
Kõrvalvaatajana tundub mulle, et süsteeme välja ehitama pidanud asutusele sai korraga selgeks, et tuleb hakata ka oma raha eest midagi tegema.
üldse võimeline on? Kuhu on jäänud sundliitmisele eelnenud lubadused? Ammu oli teada, et EU rahakraane hakatakse kinni keerama aga lubadused olid ilusad. Endised vallavanemad maksti kinni, et ühinemine ikka toimuks ja nüüd on jokk. Terve vallavalitsus hõljub valimiste lainel, riigikogu pink on ihaldusväärseim eesmärk. Kõik muu on laokil
Seda nimetatati euroopa rahade põletamiseks. mis sa halvustad Sõrm? Et Oleks võinud jääda ehitamata? Sina istusid sellel ajal vist pangas üldse. Mõeldi ju rahva peale, saadi töö ja leiba ja trassid. Elu käib mööda spiraali.
Aidapoiss, mis märatsed. Vaata sinist taevast ja olev ait.
Leisi alevikus lastakse reoveed muretult pinnasesse või siis Leisi jõkke-torud isegi mõnes kohas avalikult näha. Ei koti see supervalda ega meil olematut riiki.
Kas tasuta ühistransport tasub ennast ära või postiteenus maapiirkondades? Nii ei saa asjale läheneda, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni puudumine piirab juba praegu tiheasustusaladel ehitamise võimalusi, kus noored inimesed saaksid omale kodu rajada. Kui pole kodu siis ei sünni ka lapsi jne. Ja kaua need inimesed kes tiheasustusaladel omapuhastit rajada ei saa upuvad oma reovee sisse ja joovad mitte nõuetele vastavat joogivett??
Seda suurt veeprojekti hakati vist kusagil 2003 ajama ja loomulikult ei osatud siis ette näha paljusid asju. Tänane seis on selline, et pole raha edasisteks arenguteks, aga keegi ei tea, mis seis on 10 aasta pärast – kas on rahvast veel 5 tuh vähem või on siin lisaks 20 tuh pagulast ja kas leitakse lisaraha. ka tehnoloogia ei seisa paigal.
Täiesti uskumatu, me oleme juba aastaid oodanud, et seal piirkonnas (mändjala, keskranna, järve) kaoks veeprobleem ära, aga nagu näha pole lootustki. Las vallasaksad proovigu ise elada nõnda, et puhast joogivett pole. Praegu pole see ainult mugavuse küsimus, vaid see et inimestel puudub joogivesi, kuna see mis kraanist tuleb on liiga soolane, et tarbida saaks. Aga ei, see pole ju nende probleem. Las meie, kes me elame selles piirkonnas, jätkuvalt peame kas poest vett ostma või linnakorterist seda kaasa võtma, mingite anumatega.
Kas keegi jälgib ka seda, kuidas on lahendatud veetarbijate reovee ärajuhtimine? Isegi linnas, kus kõigile tänavatele on kanalisatsioon ehitatud, ei ole paljud veetarbijad kanalisatsiooniga ühinenud.
ehitage kanalisatsioon suure väina alla ja laske see saaremaa koos kõigega merre las läheb, siis pole vaja kedagi enam süüdistada ja maksu nõuda ja pea selliseid artikleid enam lugema.
Kui EL Ühtekuuluvusfondi veeprojekti koostati, moodustus Kuressaare veevärgi baasil kogu saart hõlmav vee-ettevõte. Sõrme siis asja juures polnud, tema asjas nende valdade asju, kes tema juhitavast pangafiliaalist laenu võtsid.
Sellepärast mainin siinkohal ära, et kogu asi toimus veevärgi ehk hr Illar Noot juhtimisel. Hästi ajas asju see mees! Paljud üle 50 elanikuga asulad jäid seetõttu ehitamata, et väikestel valdadel ei jätkunud omafinantseeringu jaoks raha. Nüüd kuulen ekspankurilt hala, et midagi tehti valesti. Eks keeldunud siis laenu andmast! Ja olekski tegemata jäänud.
Täna oleks hr Sõrme ülesanne otsida välja need pered-majapidamised, kellel toruotsad maast välja turritavad ja süsteemiga liitumata on. Ka nende perede tarbeks sai investeeritud ehk need tuleb sundliita nagu seda tehti jäätmemajanduse. See oleks tänane tegevus, mitte toonaste valdade kirumine. Jõudu, hr Sõrm, ainult linnas ei pea normaalne elu olema.
Eks härral oli toona oluline pangakontorist laenu välja kühveldada ja nüüd on jälle oluline need kahjumlikud üksused üle parda visata. Sest juhtide potents. boonustasud sõltuvad ju veevärgi kasumlikkusest. Muide, pangad on alati olnud sellised äripartnerid, kes pakuvad kundele vihmavarju kui päike paistab ja kui peaks sadama, siis võib kunde vihmavarjust vaid unistada.
Ja nii need noored maale tagasi tulevadki, no tõepoolest…
Lõpuks kirjutas siis keegi pool kogemata välja selle, et miks oli vaja Tallinna tn ja kogu kesklinn üles kaevata! Eurorahad tuli kiiresti ära kasutada! Klotoid vajas ju ka suuremat kasumit! Poliitbroilerid Isamaast ja Sotsidest said jälle lehtede esikaantele jne teema! Maapealse projekti osa ei omanudki mingit tähtsust! Võeti mingi suva Eurohullumajast välja pääsnu asi ja TEHTUD!
Näh õpetajatele ja arstidele maksavad pool raha ju juurde, et kaduge Talinast või Tartust minema! Ajalehes muidugi noorukit ülistav suur jutt, et miks küll spetsialistist tibi Saarde tuli jne … Armastus, ilus koht, suur teotahe jne mula! MY ASS! MONEY IS TALKING ;)
Näpp koos kubermangu juhatusega võiks siiski aru saada, et ta ei juhi isemajandavat äriettevõtet. Igas riigis on palju asju, mis ealeski ära ei tasu, aga just need asjad teevad kodaniku jaoks riigist riigi. Tekib küsimus, et milleks üldse makse maksta, kui ma lisaks paljudele muudele asjadele olen sunnitud jooma soolast vett ja solgi metsa alla soristama. Eurorahade eest ülespuhutud hindadega ehitatud trasse amortiseerida ja seda kahjumiks nimetada on muidugi eriti jabur.
Kui mõne aasta pärast keegi avastab, et pinnaveed ja sahtkaevud ning lokaalsed puurkaevud on reostatud, kuna solki ei ole kanalisatsiooni juhitud, siis millega oma tegemata tööd välja vabandate, sm. Sõrm?
kui meie president käib <<<<Brüsselis kiitmas kui hästi eesti rahvas praegu elab ja, et nii hästi pole eesti rahvas kunagi varem elanud, no milleks siis eoroopa liit peaks veel raha juurde andma, kui rahvas on nii rikas ja hästi elab.