Saaremaa vald lõpetab maakohtades ühisveevärgi arendamise (20)

AIVAR SÕRM seisab Kudjape Mündi tänaval, kus elamuarenduspiirkonnas lõpuks ometi korralikud trassid maa alla said.
MAANUS MASING



AS-i Kuressaare Veevärk juhatuse liige Aivar Sõrm ütles, et kuna ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamiseks Euroopa Liidu toetusi enam ei saa, tuleb ühisveevärgi laiendamise plaanidest loobuda ja keskenduda olemasoleva taristu püstihoidmisele.

Torud “sinna ja tänna”

Seega jäävad ehitamata Mändjala ühisveevärgi laiendus, 3 km pikkune vee- ja kanalisatsioonitrass Leisi alevikus, 1 km pikkused trassid Mustjalas ja Kihelkonnal. Rajamata jääb ka Salmele plaanitud veetrass (1 km) ja kanalisatsioonitrass (3 km) ning väike trassilõiguke Pihtlas.

Mingil ajal plaanis endine Kaarma vald ehitada ühisveevärgi torustiku Kuressaarest Muratsisse, aga seegi pole nüüd enam realistlik plaan.

Aivar Sõrme sõnul rajanesid endiste valdade plaanid ehitada torustikud “sinna, tänna ja kolmandasse kohta” helesinisel unistusel, et raha trassiehituseks tuleb jätkuvalt Euroopa Liidust. Paraku ei kaasne ühegi sellise trassiga piisavalt tarbijaid, et kulutus end tagasi teeniks. Mõnel pool maksab uue trassi rajamine 10 000 eurot inimese kohta ja 24 000 majapidamise kohta.

“Vaatasin ühte sellistest trassidest ja umbes 300 aastat kuluks aega, et investeering tagasi teenida,” rääkis Sõrm. Investeering torustike ehitamisse on tema hinnangul mõistlik juhul, kui see teenib end tagasi 40 aasta jooksul ja sellisel määral, et saaks panna ka uued torud.

Peale Kuressaare ei kata tarbijatelt saadav tulu ühisveevärgi kulutusi ära mitte kusagil mujal Saaremaal. Maapiirkonna tarbijalt laekuv raha katab ainult jooksvaid tegevuskulusid, mitte aga tulevikuinvesteeringuid, mistõttu raamatupidamises toodab ettevõte igal aastal 700 000 eurot kahjumit. “See on meie kasvav võlg tuleviku ees,” ütles Aivar Sõrm.

Valed valikud

Sõrm möönis, et 10 aastat tagasi maakondliku toruprojektiga valdades ehitatud trassid võinuks praeguse pilguga vaadates ehitamata jääda. “Need otsused tehti ilmselt valdades ja oli suur vaimustus, et teeme inimestele head, ilma et oleks mõeldud, mis see kõik lõppkokkuvõttes maksma läheb.”

Nii mõneski maakohas läheb maakondliku toruprojektiga ehitatud ühisveevärk ilmselt tulevikus likvideerimisele ja minnakse uuesti üle kohalike lahenduste peale. “Paljudes kohtades on see mõistlik ja ilmselt ka realistlik,” pakkus Sõrm.


Ehitustööde plaanid Lääne-Saare valla ajal

Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015–2026 nägi ette rajada Mändjala külla ÜVK süsteemide laiendus aastatel 2019–2026.

Arengukava järgi on Mändjalas kaks tiheasustuspiirkonda: Metsa tee ja Järveääre-Malle-Tervise tee. Tegemist on endiste suvilapiirkondadega, kus nüüdseks on hooned ümber rekonstrueeritud aasta­ringseks elamiseks. Mõlemasse piirkonda jääb kokku 124 kinnistut, milles elab hinnanguliselt ca 290 inimest.

“Planeeritav Mändjala veevarustussüsteem on kavandatud ühendada Nasva aleviku veesüsteemiga. Käesoleval hetkel on Sõrve mnt-le rajatud veetorustik, kuid see kuulub eraomanikule. Lähitulevikus on kavas see torustik saada vee-ettevõtja omandisse, mis on ühtlasi ka üheks eelduseks Mändjala ÜVK süsteemi laiendamiseks,” kirjutati 2015. aastal Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas.

Mändjala küla kanalisatsioon on kavandatud juhtida Sõrve mnt olevasse Nasva aleviku transiittorustikku, kust reoveed suunatakse Salme vallas Üüdibe külas asuvasse Läätsa reoveepuhastisse.

Print Friendly, PDF & Email