Koolipäev hilisemaks, söögivahetund pikemaks? (18)

Sotsiaalministeeriumis valmiva eelnõu järgi tohib koolitunde enne kella üheksat alustada üksnes hoolekogu loal, söögivahetund pikeneb 30 minutini, tunnikontroll on vaid ühe õppetunni õpitulemuste omandamist kontrolliv töö, kõik muu on aga kontrolltöö.


Liisa Õunpuu, Saaremaa ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilane:

Koolipäeva alguse kohta leian, et paljuski sõltub see õpilastest endist. Just gümnaasiumiosas olen sageli kuulnud arvamust, et pigem võiks tunnid alata ikkagi võimalikult vara ja seega saaks pärastlõunal koju tunnike enne, kuna päevad on juba niigi pikad ja õpilased ka õhtul hõivatud. Usun, et kogu otsus peaks olema kokkuleppeline ja arvestama enamuse eelistustega.

Söögivahetunni pikkuse küsimus lahendati meie koolis nii, et eelmine tund lõpeb kokkuleppeliselt 5 minutit varem ja lõunale järgnev algab samamoodi hiljem.

Tänu sellele on vahetund nüüd kohe ligi 25 minutit pikk, mis minu arvates on igati mõistlik, kuna siis ei pea süües kiirustama ja jääb ka mõni hetk aega näiteks uueks tunniks valmistumiseks.
Tunnikontrollid on minu mõistes alati olnud lühemad tööd, mis kontrollivad varasema teema omandamist ja konkreetselt pole oluline just see, mitme eelneva tunni teemasid käsitletakse.

Lisaks kontrolltöödele ja tunnikontrollidele on ju võimalik teha ka igasuguseid loovamaid ülesandeid, nagu näiteks praktilisi töid või lihtsalt harjutuste lahendamist materjalidega; seega ei peaks piiritlus nii range olema.

Kindlasti on nii õpilaste kui ka õpetajate endi jaoks oluline jälgida, et suuremad kokku­võtvad tööd oleksid rohkem hajutatud ja ei koonduks ühele lühikesele ajaperioodile, kuna see on liigselt kur­-
nav ja lõpuks kaob korraga mit­me aine õppimisel tahe üldse.


Ulvi Valge, Aste põhikooli direktor:

Osa meie kooli õpetajaid pooldab hiljem algavat koolipäeva, osa mitte. Eks kool tee nii, nagu enamus lapsevanemaid otsustab.

Meil hakkab koolipäev kell pool üheksa, aga teinekord on lapsed juba kell 8 ukse taga. Kui vanemad tööle lähevad, ei taha lapsed üksi koju jääda. Kui koolipäev algaks hiljem, siis see ka lõpeks hiljem. Just vanematel õpilastel on koolipäev niigi pikk.

Kui osas koolides on vahetund, ka söögivahetund, 10 või 15 minutit, siis meil kestab söögivahetund 20 minutit.

Kogu haridussüsteem läheb selle poole, et lapsel oleks võimalus õppetöö koolis ära teha ning pärast kooli oleks tal aega huvitegevuseks. See, et 1. klassis ei antaks kodutöid, on kinni ka laste oskustes ja arengus. Mõni näiteks oskab 1. klassi tulles lugeda, teine mitte. Siis on sel teisel lapsel tunnis lihtsam, kui ta on saanud kodus üle korrata ja õppida. Nii saab ta teistega võrdselt õppetöös edasi minna. Väikeses koolis saab jätta vähem kodutöid, sest õpetaja jõuab tunnis õpilastega rohkem tegelda. Meie koolis on kodutööde maht seetõttu ehk väiksem kui mõnes suuremas koolis.


Anton Teras, lapsevanem, Saaremaa ühisgümnaasiumi hoolekogu esimees:

Mäletan neid aegu, kui kool algas kell 9, ja ka neid aegu, kui SÜG-is nooremal astmel algas koolipäev kell 9. Mingil ajal viisi see aeg lapsevanemate soovil varasemaks. Kui perest käis koolis mitu last, siis läksid kõik korraga kooli.

Põhimõtteliselt võiks kool ju hiljem hakata, sest nende laste päev, kes käivad maalt linnas koolis, hakkab hommikul juba kell kuus, pool seitse. Seega on see kahe otsaga asi.

Seda, kas 1. klassis anda õppida või mitte, ei peaks nüüd ainult sotsiaalministeerium ette kirjutama, vaid haridusministeerium hariduskasvatuse spetsialistidega läbi arutades. Kodutööde tegemise vajadus võib olla väiksem siis, kui koolis jõuab teha rohkem. Kindlasti võiks ka 1. klassis olla lapsele jõukohaseid kodutöid – neid ei pea niipalju olema, aga nende tegemise harjumust peaks hakkama kujundama kooli algusest peale. Küsimus on lihtsalt mahus.

Söögivahetunni pikkus peaks olema selline, et lapsed jõuaksid rahulikult süüa, mitte ei peaks ahmima toitu sisse. Selle teemaga tegeles SÜG-i hoolekogu eelmisel ja üle-eelmisel aastal. Eelmisest aastast pandi SÜG-is söögivahetundidele viis minutit otsa ja see kohe aitas. Kui söögivahetunnis peab järjekorras ootama kümme minutit, jääb söömiseks aega veel kümme minutit.

Praegu on koolis kolm söögivahetundi pikkusega 20 minutit. Kui koolis oleks kolm pooletunnist söögivahetundi, läheks koolipäev kõigil oluliselt pikemaks.

Tunnikontrollidest ja kontrolltöödest – koolis tuleks rohkem aega kasutada õpetamiseks. Tunnikontrollide ja kontrolltööde osa on proportsioonilt kasvanud väga suureks, seda tuleks vähendada.


Triin Arva, lapsevanem:

Hoolekogu eesmärk on ju ennekõike koos kooliga õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Seega tuleb iga kooli hoolekogul kokku tulla ja läbi arutada, kas see samm loob paremad tingimused. Usun, et see on kooliti erinev. Paljuski sõltub see bussitranspordist ja sellest, mis kell vanemad alustavad ehk tööle sõidavad ja lapsi kooli viivad.

Söögivahetunni pikendamine 30 minutile igas koolis vajalik ei ole – eriti väikestes koolides, kus söökla on samas majas. Küll aga neis, kus söökla asub teises majas ning talveperioodil on vaja veel riietuda, et teise hoonesse minna – seal on pikem söögivahetund igati põhjendatud.

Kodutööde poolt ma iseenesest ei ole, eriti algklassides. Küll aga on minu meelest väga tervitatavad tunnis õpitu toetamiseks mõeldud praktilised ja huvitavad kodutööd. Näiteks algloomade õpetamisel loodus­õpetuses on väga vahva ainurakseid silmviburlasi ise purgis kasvatada ja neid siis koos vanematega jälgida.

See, kuidas me tõlgendame sõna “tunnikontroll” või “kontrolltöö”, on kokkuleppe küsimus. Kui võtta sõna-sõnalt, siis on ju tunnikontroll tõepoolest ühes tunnis omandatu kontrollimine. Teisalt on see väga hea tagasiside õpetajale – on kohe tunni lõpus näha, kui palju räägitust/õpetatust õpilastele meelde jäi ning selle põhjal saab ka tema järgmiseks tunniks paremini ette valmistuda.

Seda reeglit, et kõik kontrolltööd ei satuks ühele nädalale ja ühele päevale, järgitakse koolides minu hinnangul enamasti juba praegu.

Print Friendly, PDF & Email