TEED PUHTAD: Maapiirkondades läks teede lükkamine lihtsamalt kui linnas, paljudes kohtades oli lund ka vähem. Kihelkonnal jäi lume rookimisel pildile Jaan Köster.
Maanus Masing
Suur oli eile hommikul paljude tööleminejate pahameel, kui Kuressaares olid tänavad soola- ja lumesodi täis. Mujal vallas teedega kuuldavasti suuremaid probleeme ei olnud.
Saaremaa vallavalitsuse majandus- ja haldusosakonna juhataja Mikk Tuisk kinnitas, et kõige raskem olukord lumega oligi linnas, kus terve nädalavahetuse väikeste vahedega sadanud lumi andis kokku korraliku koguse. See oli ka hommikuse segaduse põhjustajaks.
Linnas alustasid esimesed masinad lumelükkamisega südaöö paiku vastu esmaspäeva. Linnamajanduse juht Marek Koppel kirjutas tehtud ülevaates, et suurem osa traktoreid ja alltöövõtjaid alustasid kella kahe ja poole kolme vahel öösel. Kella 6-ks oli linn suures osas puhtaks lükatud. Pärast kella kuut algas aga õnnetuseks uus lumesadu ning kogu tehtud töö nulliti kahe tunniga.
“Kokku jõudis hommikul maha sadada umbes 15 cm lund. Jõudsime saju alguses suurematele ristmikele ja ringidele kolm tonni soola puistata ning seetõttu oligi osa kohti soola-lumesegused,” rääkis Koppel. Samuti lagunes veidi ka tehnika, mille korrastamine tõmbas omakorda kohati hoogu maha. Hommikusel tipptunnil tehti lumelükkamises paus ning siis alustati taas. Koppeli sõnul tuleb lähiajal hakata mõtlema ka linnast öise lume äraveo peale, millest teavitatakse ka avalikkust.
Maapiirkondades suudeti teed Mikk Tuisu sõnul õigeks ajaks lahti lükata. Kõikides piirkondades suurt lumesadu ka ei olnud.
“Tänahommikune suur lumesadu tegi küll suure karuteene öösel tehtud tööle, kuid töö käib endiselt edasi,” kinnitas ka Mikk Tuisk Saarte Häälele hommikul. Tema sõnul on mõned kaebused tulnud, et õigeks ajaks on lükkamata olnud mõned erateed, mida vald lükkab. Need juhtumid lahendatakse Tuisu kinnitusel jooksvalt. Mikk Tuisk kiitis sahamehi, kes vaatamata rasketele oludele on terve nädalavahetuse väga tublit tööd teinud. “Kui kuskil on veel hoolduses vajakajäämisi, siis kindlasti võtta oma piirkonna teenuskeskuse juhatajaga ühendust,” kutsus Tuisk üles koostööle.
Nädalavahetus tõi keskmise lumikatte
Peamiselt pühapäeval suuremal osal Saaremaast mahasadanud lume ja Uue-Lõvel eile mõõdetud lumikatte 29-sentimeetrine paksus jääb pikaajalise mõõtmiste tulemusel saadud keskmisele isegi veidi alla. Alates 1957. aastast on riigi ilmateenistuse andmetel talve keskmine lumikatte paksus 33 cm, milleni, tõsi küll, viimati küünditi kuus aastat tagasi.
Lund sadaski peamiselt Ida-Saaremaal, Sõrves on maa üsna must, lund vaid 1 cm.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Sahad pidid ju siis alles sõitma hakkama, kui lumesadu vakka jäänud on, lp Tuisk?
Miskipärast nägin ikka ka suure ime kombel suure tuisuga mõnda sahka ringi vuramas.
Kõige mõistlikum oleks ju sahad tööle panna alles märtsis-aprillis, kui enam kindlat lumelisa oodata ei olegi, siis ei peaks ühte ja sama teelõiku mitu korda päevas lükkama nagu teie loogika järgi lumekoristus toimuma peaks.
Sooviks teehooldusele suunatud rahad maksumaksja ette tuua. Kuhu need ikkagi lähevad? Sahamehed said juba novembris ootetasu, millega ei pidanud üldse saha sisse istumagi. Nüüd kui detsembris natukene lund tuli, siis on kohe paanika lahti. Kunagi oli iga talv selline ja isegi veel hullem. Lumi püsis maas 4 kuud ja iga päev tuli juurde. Huvitav, et siis olid asjaolud kuidagi loogilisemad.
On sahameestel hullud päevad,
seda linnalised näevad.
Und ei saa nad päeval, ööl,
olema nad peavad tööl.
Lund on lihtsalt liiga palju,
see tänavatel on kui kalju.
Nüüd vaja maksta suured rahad,
et töötada saaks meeste sahad.
Kuid nad on saanud ootetasu
ning hetkel pole mingit masu.
Nüüd kähku tööle teie minge,
et linn saaks puhtaks, hästi vinge.
Sa vajad tõesti professionaalset abi. Iga artikli all ainult mingi irisemine ja enda ego upitamine ning seda sisuliselt 24/7.
Tappev ülekäigurada asub Pähklimetsa tee ja Marienthali tee ristmikul, kus jäätmejaama poolt teed ületavat last lumehunniku tagant pea võimatu näha, miks selliseid kuhjasid tekitatakse, kus on mõistus!
Isegi sõiduautoga peab Pähklimetsa teelt välja hiilima, sest Auriga poolt lähenevaid autosid raske märgata.
Vaadake pimedaks lükatud ristmikud üle, või hakake lund ära vedama.
Ja mis sina parem oled? Ei suuda teemassegi panna.
Kõva arst siin diagnoose jagama, enda elu on kui pudrud ja kapsad.
Just! Need vahetult ülekäiguradade ette kuhjatud lumemäed on nagu spetsiaalselt tekitatud lõksud, mille tagant ei näe autjuht sõiduteele astuvat last ega laps ka lähenevat sõidukit. Endal paar aastat tagasi läbi elatud juhtum, kus Tallinna tänaval astus lumekuhila tagant ootamatult laps vöötrajale. Õnneks jõudsin veel pidurdada, kuid auto libises ikkagi veidi veel edasi. Kiirus oli normis – 30km/h. Ikkagi tekkis kontakt auto ja lapse vahel, kuid õnneks laps viga ei saanud ja läksime sõbralikult lahku. Aga lumetõrjetöödel tuleks selliste olukordade tekitamisest küll vältida!
kaks nn tekitatud peatänavat-Pikk ja Uus tänav on ju lausa jubedas olukorras.Konarused all,lumepuder peal ja suured vallid tänava ääres.Vastutuleva autoga ei tea kunagi,kas saad terve autoga edasi sõita või saad müksu ära.Kui sellised “peatänavad” on tekitatud,siis hoidke need siis läbitavad vähemalt!