Kirikutornist toodi ära ajaloolised dokumendid (3)

VANAD KIRJAD: Anti Toplaan näitab 1933. aastal kiriku tornimunasse pandud kirja, millest selgub, et torni taheti ümber ehitada, kuid valitsus ei lubanud.
Raul Vinni

Kuressaare Laurentiuse kiriku katuse vahetamisega seoses võeti tornimuna seest välja kaks kinnijoodetud kapslit, mis sisaldasid kirju aastatest 1933 ja 1988.

Metallsindrite avamisel selgus, et suuremasse oli remondi ajal 27. septembril 1933 paigutatud toonase koguduse õpetaja ja praosti Hermann Theodor Mähle ning koguduse juhatuse toonaste liikmete poolt allkirjastatud käsikirjaline dokument. See sisaldas lühikest kiriku ajalugu.

Tornist leitud väiksemasse kapslisse oli uue risti paigaldamise päeval pandud koguduse tolleaegse õpetaja Joel Luhametsa 4. septembril 1988 koostatud ülevaade torni senisest olukorrast, koguduse elust ja ühiskonnas toimuvatest muutustest. Õpetaja Anti Toplaane sõnul on alust arvata, et 1988. aasta kirja koostamise ajal võeti ka vanem silinder lahti. Kirjade stiil on sarnane ning uuem jätkab vanema jutustust.

1933. aasta kirjas seisab, et plats, kus kirik praegu asub, saadi kingiks Taani kuninga Kristjan IV käest pärast Taani-Rootsi sõda ning 17. sajandi esimesel poolel kerkis ka kirik. 1710 põletati kirik maha ja uus pühakoda kerkis alles pärast sõja lõppu. 1828 sai kirik välgutabamuse ja põles taas maha. Huvitav on see, et asemele pidi kavandi järgi tulema gooti stiilis kirik, kuid Vene valitsus seda plaani ei kinnitanud.

Remont 1930-ndatel, mil koostati ka kiri, oli tingitud tormist, mis oli lõhkunud katuse. Kogudus kogus raha, tahtes torniosa nägusamaks muuta, kuid vabariigi valitsus nõudis torni ülesehitamist täpselt endisel kujul. Remondi käigus parandati ka Vene sõdurite poolt Esimese maailmasõja päevil lõhutud kell, mis on praeguseks teadaolevalt vanim Eestis säilinud mehaaniline tornikell.

1988. aastal sai kirik uue risti, mille valmistas Verner Nuut ja tornimuna tegi Uldo Aarnis. Uus rist valmis sõja ajal kaduma läinud risti jooniste järgi. Kuni 1986. aasta sügiseni, mil torni paigaldati puust proovirist, oli kirik okupatsiooniajal ristita, küll oli tornis aga tuulelipp.

Praegune rist ja tuulelipp võeti nüüdse uuendamise käigus samuti maha ja saadeti Tallinna korrastamisele. Anti Toplaan ütles, et tuulelipp on üsna vana ja kannab dateeringut 18. sajandist. Sinna peale on kantud ka hilisemaid aastaarve.

Toplaane sõnul uuendatakse nii ligi pooleteise meetri kõrgune rist kui ka tuulelipp ja tornimuna. Samuti koostab Anti Toplaan kirja, mis pannakse kapsliga tornimunasse järgmistele avastajatele infot andma.

Praegu keerukate tellingutega kaetud kirikukatus saab Toplaane sõnul täiesti uue kuue. Kiriku punane katus läheb seega ajalukku, sest uus katus on vaskplekist, mis algselt kiiskab kuldselt ja aja jooksul tuhmub. Töid teeb kirikus OÜ Rändmeister.

Print Friendly, PDF & Email