Kihelkonna poisi Tiit Linnu uskumatult kirju elutee (4)

LEMMIKPAIK: Sõrve paelub Tiit Lindu oma loodusega. Kõrgelt hindab ta Sääre militaarmuuseumi ja loodusmuuseumi rajamist.
AARE LAINE

Tuleval kolmapäeval 65-aastaseks saav Tiit Lind mäletab selgelt viiekümne aasta tagust 24. veebruari hilisõhtut Kihelkonna alevikus. Klassiõe sünnipäevalt kodu poole jalutades märkas ta aleviku vahel suurt hulka sõdureid, kes koolipoisi oma raudsesse haardesse võtsid ja komandantuuri keldrisse ööd veetma viisid.

“Tol päeval oli Eesti Vabariigi 50. sünnipäev. Samal õhtul tähistasime kooli internaadis oma klassikaaslase sünnipäeva. Varem olin üleaedsetelt piirivalvuritelt saanud mitu raketti. Tulingi siis mõttele klassiõe auks üks rakett üles lennutada. Eks see väike kekkamine ikka oli,” meenutab Tiit Lind poole sajandi tagust sünnipäevaõhtut.

Punane rakett taevalaotuses ajas kohalikud piirivalvurid ärevusse. Neidki oli ilmselt informeeritud Eesti Vabariigi aastapäevast ja võimalikest intsidentidest sellega seoses.

“Koduteel kohtasin tuttavat piirivalveohvitseri, kelle käest olin raketid saanud. Küsimusele, kas mina lasin raketi üles, vastasin paha aimamata jaatavalt. Ülemus läks endast välja, hoiatades, et ma kellelegi raketi saamisloost ei räägiks. Samas nabiti mind kinni, süüdlane oli leitud,” on tollane õhtu Tiidul hästi meeles.

Niisiis oli Kihelkonna koolipoiss piirivalvurite ja KGB-laste silmis oma vaimsust näidanud. Võimuesindajad olid kindlal arvamusel, et keegi oli poissi mõjutanud just sel õhtul seda tegu tegema. Kuigi õpilane Tiit Lind väitis ülekuulajatele tõsimeeli, et tema ei tea Eesti Vabariigist midagi, ei võetud teda kuulda. Võimuritel oli vaja kedagi karistada.

Tiidu sõnul sõitsid Kihelkonnale kohale KGB töötaja Boris Loho ja keegi eesti keelt kõnelev noor piirivalveohvitser. Mõlemad mehed tahtsid teada, kelle initsiatiivil koolipoiss raketi ikkagi üles lennutas. Pinnisid, mis nad pinnisid, aga Tiit rääkis neile tõtt, öeldes, et see oli tema initsiatiiv. Tema tahtnud tütarlaste silmis välja paista ja raketi lennutamist pidanud ta vägitükiks.

Järgmisel päeval viidi väike “kangelane” ülakuulamisele tollasesse rajoonikeskusse Kingissepa linna.

“Julgeolekutöötajad olid kodu läbi otsinud. Kaasa võtsid nad üsna palju Eesti Vabariigi ajal ilmunud teoseid, sealhulgas olid raamatud Vabadussõjast. Mina “puhkasin” sel ajal piirivalvurite keldris. Tundsin seal igat nurka. Olin ju ohvitseride lastega varem keldris käinud,” maalib Tiit pildi oma arreteerimisest.

Siiani imestab ta selle üle, kuidas mõned keelatud raamatute nimekirja kantud trükised tema koju alles jäid. Ta arvab selle põhjust ka teadvat, öeldes, et tema nutikad vanemad olid nendele raamatutele ümber pannud Lenini teostelt võetud kaaned.

Vanematekodu lipp lehvis linnuse tornis

Osa raamatuid ja Eesti trikoloori olid Tiidu vanemad peitnud ühe vana laeka kahekordse põhja vahele. Seda peidupaika läbiotsijad ei avastanud.

“Kui raudne eesriie hakkas juba rebenema, heisati meie pere lipp Kuressaare linnuse torni. Mina küll ei tahtnud seda ära anda, aga ema oli küsijale vastu tulnud ja nii see originaalne trikoloor rahva juubelduste saatel sinna heisati,” toob Tiit huvitava fakti välja.

Pärast “raketikatsetust” otsustasid KGB-lased Tiidu põhikooli lõpetamise järel Riiga poliitohvitseride kooli saata. “Patustanud” maakooli poisist oli vaja kasvatada lojaalne Nõukogude Liidu kodanik.

Peagi tabas Tiit Lindu teinegi hoop, mis seotud tulirelvaga. Noormees jäi ilma ühest silmast. Haiglast koju jõudnud poisile soovitati minna harjategijate kooli. Tiit arvab, et sellega teda lihtsalt ähvardati. Noormees ise suhtus kõigesse külmalt.

Põhikool läbi, valis Tiit haridustee jätkamiseks Kingissepa Viktor Kingissepa nimelise keskkooli. Reaalained talle raskusi ei valmistanud ja see tagas talle koha Endel Kurgpõllu füüsika-matemaatikaklassis.

“Minu edasist elukäiku on Endel Kurgpõld kõvasti mõjutanud. Temalt saadud teadmised ja oskused on mind palju aidanud. Ometi ma tema klassi poisina keskkooli ei lõpetanud. Raskusi tekitas inglise keel. Selle õpetajaga ma ei klappinud. Abituuriumisse läksin Leisi keskkooli,” meenutab Tiit Lind.

Hea sõnaga meenutab ta Leisi kooli õpetajat Tiiu Kallast, kes aitas uuel õpilasel koolis sisse elada. Leisi keskkooli lõpetas Kihelkonna noormees 1972. aastal.

Tudengielu terendas pealinnas

“Tallinnas oli mul üksjagu tuttavaid ja seepärast valisingi edasiõppimiseks Tallinna pedagoogilise instituudi. Millegipärast tahtsin aga oma elu ja tööd siduda maaeluga. Esimese kursuse järel viisingi sisseastumisavalduse Eesti põllumajanduse akadeemiasse. Seal aga üks vanahärra keelitas, et targem on õpinguid Tallinnas jätkata, öeldes, et 15 aasta pärast pole elektriinseneril põllumajanduses midagi teha,” pajatab kahe kõrgkooli vahet pendeldanud kunagine tudeng.

Tiit võttis targa inimese nõuannet kuulda ja läks tagasi Tallinna õpetajakutset omandama.

Peagi pakuti tudengile

TPedI-s tööd. Alguses oli ta laborant, hiljem insener. Lõpetamise järel polnud Saaremaa noormehel töökoha leidmisega probleeme. Ennast hoolsa üliõpilase ja insenerina näidanud Tiit Lind jätkas töömeheteed pedagoogilises instituudis.

Kuigi töö kõrgkoolis laabus, võttis ühiselamus elav saarlane vastu Lasnamäe elamutevalitsuse pakkumise. Üheks põhjuseks oli korter. Kõrgharidusega õpetajast sai elektrik. Seejärel edutati ta elamutevalitsuse varustus-turustusosakonna juhatajaks.

Tiit oli oma uude rolli just sisse elanud, kui edasisele tõmbas kriipsu peale Saaremaal juhtunud ränkraske avarii. Kaassõitjana autos olnud Tiit sai raskelt vigastada. Haiglas tehti talle mitu keerulist operatsiooni. Mitu kuud haiglaravil viibinud mees sai esialgu käia vaid karkude abil.

Avariist kosunud, jätkas ta töötamist Lasnamäel, seejärel jällegi TPedI-s, siis õpetajate täiendusinstituudis ja veel mitmes Tallinna koolis.

25 aastat tagasi naasis Tiit Lind, kellest oli pealinnas saanud pereisa, koos perega Saaremaale. Temast sai Mustjala põhikooli direktor.

Kodusaarele saabununa taastas ta koos mõttekaaslastega Mustjala põhikoolis noorkotkaste ja kodutütarde liikumise. Noorte juhendamise võtsid enda peale Jaen Teär ja Tiit Lind.

Tagantjärele arutledes ütleb endine koolidirektor, erialalt füüsika- ja tööõpetuse õpetaja, et koolijuhi rolli ta hästi sisse ei elanud. 1987. aastal kolis Tiit perega Sõrve. Tema abikaasa Anu Konks võttis vastu pakkumise juhtida Torgu põhikooli. Tiit oli nõus Torgu koolis õpetaja ja majandusjuhatajana töötama.

Uue sajandi alguses hakkasid Tiit ja Anu lapsi õpetama Kallemäe koolis ja selle kooli Kuressaare filiaalis.

“Augutäiteks olen õpetajana töötanud veel Kuressaare põhikoolis ja Kihelkonna põhikoolis. Praegu pühendan ennast põhiliselt noorte naiste ja noorte meeste kristliku ühingu tegevusele. Sellel aastal saab Saaremaa ühing 25 aastat vanaks, üleriigiline ühing aga saja-aastaseks,” annab Tiit teada.

Kuressaares on Tiit hoones, mis nüüd Meremaja nime kannab, õpetanud poistele fotograafiat, puutööd ja andnud elektroonikaalaseid teadmisi.

Soomeski on Tiit ja Anu lühikest aega elanud. “Anu tegi oma erialast tööd. Mina aitasin võõrustajat tema majapidamises. Nüüd oleme Sõrves Jämajas, pooleldi küll veel Tallinnas. Saime Sõrves osta koguduse maja. Koht on ilus. Meri on siit kiviviske kaugusel,” on Tiit eluga Sõrves rahul.

Õpetajaametisse ta enam ei ihka. Talle piisab tegemistest kristlikus noorteühenduses. Ettevalmistused suvise laagri korraldamiseks on juba alanud.

Esimene laager toimus 25 aastat tagasi Mustjalas. 20 aastat on toimetatud Jämajas. Laagreid korraldatakse vabatahtlike abiga. Kasvatajateks on olnud inimesi ka välismaalt.


Tiit Lind
Sündinud 23. jaanuaril 1954 Kihelkonnal

Haridus
• Kihelkonna 8-klassiline Kool 1969
• Leisi Keskkool 1972
• Tallinna Pedagoogiline Instituut 1977

Töö
• Tallinna Pedagoogiline Instituut, vanemlaborant ja insener
• Lasnamäe Elamutevalitsus, elektrik ja osakonnajuhataja
• Tallinna Õpetajate Täiendusinstituut, õppemeister
• Lagedi Kool, Tallinna 12. KKK, Tallinna Invaliidide Kool, Tallinna 56. KK, õpetaja

• Mustjala Põhikool, direktor
• Torgu Põhikool, õpetaja ja majandusjuhataja
• Kallemäe Kool, Kuressaare Põhikool, Kihelkonna Põhikool, õpetaja

Perekond
• Abikaasa Anu Konks
• Tütred Lagle, Marie-Cristine ja poeg Uku-Rasmus
• Lapselapsi seitse

Print Friendly, PDF & Email