Der Spiegel: legend stalinlikust Frankensteinist

PANI SUURE KELLA KÜLGE: Vene publitsist ja ulmekirjanik, ateismi sõnaraamatu koostaja Jeremei Parnov (1935–2009) oli mees, kes väidetavalt laskis tänapäeval taas liikvele kuulduse, mille kohaselt olevat Stalin andnud korralduse luua inimese ja ahvi hübriid.
2X SPIEGEL.DE

1927. aastal tegi nõukogude bioloog Ilja Ivanov Lääne-Aafrikas katse viljastada šimpans inimese spermaga, kirjutab Saksa nädalakiri Der Spiegel. Tema eksperimendid tekitasid maailma ajakirjanduses müüdi, et Stalin kavatseb luua ahvi ja inimese hübriidi, et kasutada neid olendeid tööliste või sõduritena. Teadlase katsed toona ei õnnestunud, tema tööde eesmärkide üle vaieldakse aga tänase päevani.

Kui bioloog Ilja Ivanov alustas eksperimente, olevat tema pintsaku ühes taskus olnud alati brauning. Alguses toimus kõik Lääne-Aafrikas asuva Guinea pealinna Conakry botaanikaaias, kus teadlase käsutuses oli kaks emast šimpansit Babette ja Syvette.

Ilja Ivanov oli toona 56-aastane. Oma karjääri jooksul oli ta ristanud mitmeid loomi: lehmi piisonitega, hobuseid sebradega. Kuid 1926. aasta 28. veebruaril otsustas ta minna juba kaugemale – luua inimese ja ahvi hübriid.

Der Spiegel kirjutab, et see eksperiment tekitas ajaloo ühe kõige jubedama vandenõuteooria. Väidetavalt olevat Ilja Ivanov täitnud Nõukogude diktaatori Jossif Stalini korraldust aretada inimese ja ahvi ristsugutis, keda saaks kasutada sõdurite ja töölistena. Sel eesmärgil olevat Ivanov rajanud Musta mere äärde spetsiaalse laboratooriumi. Nii saigi bioloog Ilja Ivanovist “punane Frankenstein”.

Autoriteetide toetus

Kõnealust eksperimenti olevat toetanud Venemaa teaduste akadeemia, Põhja-Ameerikas toona tegutsenud Ateismi Edendamise Liit ja maailmakuulus Pasteuri instituut Pariisis. Alguses pöördus Ivanov Kuubal töötava uurija Rosalia Abreu poole palvega saata talle šimpanseid.

Abreu oli esimene teadlane, kel oli õnnestunud sellelt liigilt vangistuses järeltulijaid saada. Kahjuks oli Rosalie Abreu sunnitud Ivanovi palve tagasi lükkama, sest just enne selle saamist oli temani jõudnud ähvarduskiri USA rassistlikult salaorganisatsioonilt Ku-Klux-Klan.

FRANKENSTEIN VÕI MITTE? Vene ja nõukogude bioloog, üks oma aja suuremaid kunstliku viljastamise asjatundjaid Ilja Ivanov (1870–1932) oli elu lõpuaastail seotud üpriski veidrate ja eetilises plaanis küllaltki kahtlasevõitu eksperimentidega, mille üle vaieldakse tänaseni.

Kohe pärast seda kutsus Pasteuri instituut Ivanovi Lääne-Aafrikasse, kus tema käsutusse anti just kinnipüütud šimpansid. Inimsperma hankimine olevat aga jäänud Ilja Ivanovi ülesandeks. “See saadi mehelt, kelle vanust ei avalikustatud. Väidetavalt olnud mees veidi üle 30,” kirjutas Ivanov oma päevikus. Sama päeviku alusel õnnestuski ajaloolastel tema eksperimendi käik taastada.

Der Spiegel kirjutab, et sperma viimine emase šimpansi vagiinasse oli üpriski keeruline ülesanne. Nimelt on šimpansid inimesest füüsiliselt palju tugevamad ja muutuvad väga agressiivseks, kui tunnetavad väiksematki ohtu.

Ahvid ei tiinestunud

Kelleltki abi paluda polnud Conakry botaanikaaias aga võimalik, sest kogu eksperiment oli rangelt salastatud. “Kui kohalik elanikkond eksperimendist teada saab, võivad sel olla väga ettearvamatud tagajärjed,” kirjutas Ivanov oma päevikus.

Teadlast abistas vaid tema 22-aastane poeg, kelle nimi oli samuti Ilja. Kord olevat üks emane šimpans andnud noormehele säärase obaduse, et ta tuli kiiremas korras haiglasse toimetada. Lõppkokkuvõttes siiski õnnestus sperma kateetri abil kuidagi emase šimpansi organismi toimetada. Nüüd jäi vaid üle oodata.

Nädalakirjas Der Spiegel ilmunud artikli autori arvates olid Ivanovid teadlikud oma eksperimendi poliitilisest tähtsusest. Inimese ja šimpansi järglane oleks ju ümber lükanud Piibli õpetuse, et just inimesel on jumala loodud maailmakorralduses eriline tähendus ja koht.

Saksa ajakiri viitab veel ühele kõrgele Nõukogude riigiametnikule (tema nime ei mainita), kes olevat lootnud, et Ivanovi eksperiment vabastab töölisklassi lõplikult kiriku ideoloogilise mõjuvõimu alt. Kommunistidele valmistas suurt peavalu, et 10 aastat pärast oktoobripööret olid Nõukogude Liidu töölised ja talupojad ikka veel valdavalt usklikud.

Lisaks oleks inimahvi järeltulija olnud heaks tõestuseks, et Charles Darwini evolutsiooniteooria on õige. Samas oleks see näidanud ka Nõukogude teaduse võitu Lääne teaduse üle.

Paraku Ilja Ivanovi eksperiment ei õnnestunud. Juba mõne nädala pärast oli teadlane sunnitud möönma, et emased šimpansid ei tiinestunud. Oma plaanidest ta siiski ei loobunud. Nüüd otsustas ta eksperimendi läbi viia n-ö peegelpildis: viljastada šimpansi spermaga naine.

Tol ajal oli Guinea Prantsusmaa asumaa. Et kohalike naistega ühes kliinikus salajasi katseid korraldada, oli Ivanovil vaja kuberneri heakskiitu. Prantsuse võimud vastasid keeldumisega.

Seejärel võttis Ivanov mõned ahvid endaga kaasa ja naasis Nõukogude Liitu. Võimalik, et ta kavatses kodumaal katseid jätkata ja lootis neisse kaasata mõne progressiivse nõukogude naisseltsimehe. Kahjuks aga hukkus suurem osa ahve nende transportimisel.

Nii lõppesidki tuntud bioloogi eetilisest seisukohast täiesti lubamatud eksperimendid edutult. Ja siinkohal võikski sellele afäärile punkti panna.

Der Spiegel jätkab, et paraku sai kogu see lugu järje, õigemini algas kõik juba enne Ivanovi Lääne-Aafrikasse sõitu. Nimelt olevat USA ateistliku liidu juht sellest kõikjal pasundanud. Seejärel kirjutas mõjuvõimas ajaleht The New York Times Ilja Ivanovi eksperimentidest väikese uudisloo. Peagi jõudis see lugu ka Inglise, Prantsuse ja Vene ajalehtedesse. Nii sai sellest kuulda ka Ku-Klux-Klan, kust Rosalie Abreu oli saanud ähvarduskirja.

Kuulujutud levivad

Peagi kasvasid teated kavandatavatest eksperimentidest aga üle tõeliseks vandenõuteooriaks. Diktaator Jossif Stalin oli ju korduvalt rääkinud vajadusest muuta kardinaalselt ühiskonda kui tervikut ja kõik selle liikmed ümber kasvatada. Paratamatult tekkis küsimus, kas polnud Ivanovi katsed osa stalinlikust plaanist luua uus inimene.

Kui aga üks teine teadlane rajas 1927. aasta suvel Musta mere rannikul Suhhumi linnas uurimisasutuse, mille eesmärk oli lähemalt tundma õppida primaatide käitumist, oli see toona veel üheks tõendiks, et Kremli juhtkond soovib aretada inimese ja ahvi hübriidi.

Teada on, et mitmed naised saatsid Suhhumi uurimiskeskusesse kirju, milles nad andsid nõusoleku katsetes osaleda. Selle fakti avalikustas 2009. aastal Seatle’i ülikooli teadlane, kes olevat seotud ka Suhhumis asuva laboratooriumiga (tema nime Der Spiegel ei maini – toim).

Kuid Ilja Ivanov pole Suhhumis kunagi töötanud. Tõsi, 1928. aastal külastas ta Suhhumit, kuid toona oli labor alles valmisjärgus ja ahve seal veel ei olnud.

1930. aastal sai Ivanovist aga stalinlike repressioonide ohver. Teda süüdistati kontrrevolutsioonilises tegevuses ja saadeti Kasahstani asumisele.

Der Spiegeli andmetel polnud väljasaatmine seotud Ivanovi teaduslike eksperimentidega. Stalinlik salateenistus arreteeris ju suurema osa riigi haritlaskonnast ja sageli polnud selleks mingit põhjust. Ilja Ivanov suri kaks aastat hiljem Almatõs.

Suhhumis aga harjutasid teadlased ahve Musta mere kliimaga ja eluga vangistuses. Nad katsetasid primaatide peal antibiootikume, kuid samuti teetanuse- ja difteeriavaktsiine. Sellest hoolimata levisid kogu nõukogude aja vältel kuulujutud, et tegelikult on Suhhumi labor kaitseministeeriumi alluvuses ja seal viiakse läbi salajasi katseid.

Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, avanesid ka salaarhiivid. Der Spiegel kirjutab, et mitmete ulmeromaanide autor Jeremei Parnov tutvus Suhhumi teaduskeskust puudutavate dokumentidega lähemalt ja leidis mitmesugust intrigeerivat materjali. “Ainuüksi pilguheitmine nendesse salajastesse dokumentidesse oleks värisema pannud isegi kõige hulljulgema mehe,” kirjutas ta artiklis, mis ilmus vene kõmuajakirjas Meditsiini Saladused.

Kõmulehtede pealkirjad

1990. aastate lõpus peeti Parnovi suureks asjatundjaks Suhhumi labori küsimustes. Ühes telesaates rääkis ta toona salajasest plaanist luua rühm kuulekaid orje, kes teeksid rasket füüsilist tööd.

Kavandatud olendeid nimetas Parnov yahoo sovieticusteks. Saksa nädalakirja andmetel viitas ta sellega Jonathan Swifti klassikalisele romaanile “Gulliveri reisid”, milles on tegelasteks yahoo’d (e k jähuud – toim) – eemaletõukava välimusega inimesetaolised olevused, kes on intelligentsete hobuste orjad. Tõenäoliselt lasi just Jeremei Parnov kaasajal liikvele kuulduse, et ahvinimestest sõjameeste aretamise tellis teadlastelt Stalin isiklikult.

Hiljuti näitas Venemaa riigitelevisioon dokumentaalfilmi “Punane Frankenstein”. Filmis jõutakse järeldusele, et ahvi ja inimese hübriidi Ilja Ivanovil siiski luua ei õnnestunud. Sellest hoolimata aitas film pigem kaasa eelpool mainitud vandenõuteooria levikule.

Enamik biolooge kahtleb, et inimene ja ahv võiksid elujõulisi järglasi saada. Kuid USA, Suurbritannia, Itaalia, Saksamaa ja paljude teiste maade kõmuväljaanded sellest ei hooli. Ivanovi päeviku, end “katseloomadeks” pakkunud naiste kirjade ja Parnovi ulmeteoste alusel vorbivad nad uusi sensatsiooniliste pealkirjadega lugusid, kirjutab Der Spiegel. Näiteks avaldas Saksa tabloid Bild hiljuti artikli pealkirjaga “Hullumeelne salaplaan paljastatud: Stalin andis korralduse aretada ahvinimestest sõdureid”.

Seega ilmus teadlane Ilja Ivanov pea sajand hiljem uuesti maailma avalikkuse ette päris veidral moel – mitte kui teadlane, kes andis suure panuse bioloogia arengusse, vaid kui Stalini “punane Frankenstein”.

Print Friendly, PDF & Email