Saaremaa vald kavatseb tuleval aastal puhastada taimedest ja setetest üheksa veekogu suudmed, et taastada kalavarud ja anda õngemeestele võimalus kala püüda.
Projekt hõlmab Kihelkonna, Randküla, Oitme, Riksu, ja Leisi jõge ning Pilguse, Aenga, Põldealuse ja Tori lahte Vilsandil. Valla keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm ütles, et valik põhineb kalateadlaste ja kalurite ettepanekutel. Ühest küljest loob see õngemeestele võimaluse kevadel kalale minna, teisalt vabastab suudmed nõukogude ajal põldudelt plehku pannud väetiste reostusfoonist, mis pilliroo ja taimestiku vohama pani.
Kihelkonna jõel puhastatakse setetest ja pilliroorisoomist 390 m pikkune lõik, mis jääb Papissaare tee truubi ja vaba vee vahele. Pilguse lahe suudmes kaevatakse Otsetnina otsas 150 m pikkuselt lahti vana läbivoolusäng, mille 2005. aasta jaanuaritorm täis kandis. Randküla jõe suudmes saab puhtaks 140 m pikkune lõik võsa piirist üleujutatava ala piirini. Oitme jõe sängi puhastatakse 450 m ulatuses. Riksu jõel eemaldatakse paremkaldalt 125 m pikkuselt jõesängist pilliroorisoomid. Samuti eemaldatakse risoom 75 m ulatuses Muha ninale viiva tee truubist allavoolu ning puhastatakse 60 m pikkune lõik Riksu jõe suudmes. Leisi jõest eemaldatakse 15 vette kukkunud puud. Vilsandil asuva Tori lahe maapoolseim sopistus puhastatakse sinna kogunenud setetest 270 m pikkuselt. Aenga lahel saab puhtaks aga 180 m pikkune lahte merega ühendav kraav ning 355 m pikkune Põldealuste lahega ühendav kraav.
Holmi sõnul tehakse need tööd ära soodsa ilma ja madala vee korral kalade kudeperioodi välisel ajal 2019. aasta teises pooles ning 2020 kevadel saavad kalamehed juba õngitsema tulla. Koelmualade süvendustöid on kavas rahastada Euroopa merendus- ja kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 meetmest “Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine”, mida administreerib MTÜ Saarte Kalandus. Sama meede rahastas mullu Muhus Nossa soone, Lõetsa jõe, Pädaste jõe ja Soonda jõe suudmealade puhastustöid.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Vaata imet …
Kes selle kohvijoojate pundi kull laiali lõi et midagi tegema hakatakse …
Kuhu jääb hoopis olulisema jõe, võlupe, puhastamine???
Võrreldes Oitme ojaga, on võlupe hoopis olulisem
leisi jõest ei tohi õngemehed ju püüda..
Parimaid uudiseid, mida lugeda saab, vast tegelikult vajavad rohkem puhastamist, kui kirjutatud. Algus seegi. Riksu järve suue tuleks samuti ette võtta, see on nii täis kasvanud. Järve setted ei pääse läbi jõe minema ja kuhjub aina rohkem täis, ise puhastumist ei toimu.
miks neid töid siis senimaani pole tehtud, või mida need keskkonna ametnikud siis tukkusid,et sellist asja varem ei märganud.
ära plära, lihtkäsiõngega võid pyyda kust ise tahad
Kärla jõe suubumisala Mullutu suurlahte vajaks ka kindlasti puhastamist. Nasvalt sisse tulev särg ujus vanasti saaremaa keskele Kärla alevikku välja, hetkel on aga jõe lõpp väga pilliroogu täis kasvanud.
leisi jöelt eemaldatakse 15 veetekukkunud puud aga samas suudmeala setteid nii täis kasvand et kala niikuinii jökke ei tule
suvel saab toasussidega Parasmetsa poole jalutada…lendkalad vast saaksid jökke kudema