Tasuta sõit kasvatas reisijate hulka (1)

Karl Tiitson

“Ühistranspordi korraldaja hinnangul oli 2018. aasta hea aasta,” kirjutab Saaremaa vallavalitsuse transpordinõunik Karl Tiitson.

“Tuli ju üle pika-­pika aja ühistransporti raha juurde ning reisijate arv hakkas kahanemise asemel kasvama.”

Tänu lisarahastusele oli meil võimalik avada uusi liine, ilma et oleksime selleks pidanud mujal oma liinivõrgus liine ära jätma. Suurimad märksõnad lisaks “tasuta” transpordile olid mullu kindlasti liinigraafikute ülevaatamine, uued liinid ja ühistranspordi korraldamise tulek maavalitsuselt uue Saaremaa valla alla.

1. juulist 2018 on Saare maakonnas siis nn tasuta transport, kus vedajale doteeritakse kogu liinikilomeetri maksumus ja reisija jaoks on pileti hind 0 eurot. Reisija omaosaluse kaotamine on ühistranspordi kasutajate arvu rohkelt kasvatanud.

Märgatav kasv

Võrreldes 2017. aasta sama perioodi (juuli-detsember) reisijate arvuga on märgatav kasv toimunud kõigis liinigruppides (kokku 68 511 reisijat ehk 22% kasvu) ning ka kogu aasta lõikes on 53 015 reisijat rohkem, kui oli 2017. aastal ehk 9,7-protsendine kasv. Kuigi sõitjate hulk on pärast 0-pileti kehtestamist ainult kasvanud, siis enne 1. juulit vähenes reisijate arv kuuest kuust viiel. Ehk siis enne 1. juulit oli 15 496 reisijat vähem kui samal perioodil 2017. aastal. Kogu kasv ei ole muidugi tulnud ainult tasuta transpordiga seoses – ligi 10 000 reisijat on lisandunud tänu uutele liinidele ning kindlasti tõi reisijaid juurde ka liinivõrgu kiirendamine.

Kui üldises pildis on see, kas tasuta transport on halb või hea, õiglane või ebaõiglane ning see, kuidas ta teistes valdkondades otsustamist mõjutab, pigem maailmavaateline või poliitiline küsimus, siis puhtalt ühistranspordi korraldaja vaatest on see olnud pigem kasulik kui kahjulik. Ehkki tasuta on transport reisija jaoks olnud lühikest aega ning midagi põhjapanevat ei saa selle perioodi põhjal öelda, siis mingeid järeldusi saab ikkagi teha.

Esiteks on üle-eestiliselt reisijate arvu kasvu suurenemist mõjutanud pigem varasemad ühistranspordi kasutajad, kes sõidavad nüüd bussiga veel rohkem. Nende osakaal, kes on hakanud auto asemel ühistransporti kasutama, on väiksem, kuid ka nemad on olemas.

Teiseks on see andnud kinnitust, et Saare maakonna liinivõrk on sobilik tavapärasel ajal tööl (E–R kl 8–17) käimiseks, päevasel ajal liikumiseks ning kooli jõudmiseks, kuid graafikute alusel tööl käivate inimeste, õhtuti ja nädalavahetusel sõita soovijate osas on vaja veel kõvasti panustada, et toimivaid lahendusi leida.

Enim reisijaid on lisandunud tööpäevade hommikustele liinidele, millega lapsed kooli ja täiskasvanud tööle sõidavad, aga ka keskpäevastele ja õhtustele liinidele, millega inimesed pärast tööd koju naasevad. Reisijate arvu kasv on olnud väiksem nädalavahetusel sõitvatel liinidel ja ka liinidel, mis pole otseselt seotud traditsioonilise tööpäeva lõpuga. Linnaliinidel on märgata sama mustrit.

Suurem huvi

Korraldaja vaatest ongi tasuta ühistranspordi puhul suurim kasu olnud üldiselt sellest, et antud teema meedias kajastamine on märgatavalt tõstnud huvi ühistranspordi vastu. Saime ju 2018. aastal liinivõrgu kohta tagasisidet rohkem kui kunagi varem. Samuti on see näidanud ka, millised liinid töötavad ja millised mitte. Reisijate arvu languse ajal toimus see pigem ühtlases joones ja otseselt ei olnud võimalik välja tuua, millise liini kellaajad ei sobi kuidagi antud piirkonna inimestele. Reisijate arvu tõus näitab aga selgelt, milliste liinide muutmisega tuleb tegeleda, sest olenemata tasuta transpordist on liine, kus reisijate hulk on tagasihoidlik või siis ikka veel languses.

Kolmandaks, olukorda, kus maakonna bussiliinivõrk vastab kõikide inimeste soovidele ja vajadustele, ei ole ilmselt võimalik kunagi saavutada, sest soovid on väga erinevad ja võimalused alati piiratud. Seetõttu on nii Saaremaa vallas kui ka üle-eestiliselt vaja lahendada inimeste liikumisprobleemid seal, kus busside käikupanek on ebaotstarbekas, võimalus isiklikku transporti kasutada inimestel aga puudub. See on tihedalt seotud eelneva jutuga, et kuigi me näeme selgelt, kus on meie liinivõrgu vajakajäämised, siis enamikel juhtudel puuduvad meil vahendid millegi paremaks muutmiseks ilma kasutajate märkimisväärse nõudluseta. Kuigi 2018. aastal tuli raha juurde, oleme 2019. aastal ju jälle olukorras, kus ilma märkimisväärse nõudluseta me uusi liine ilma olemasolevat võrku muutmata lisada ei saa.

Neljandaks, reisijatele on raske seletada, miks nad peavad pileti alles hoidma sõidu lõpuni, millega kaasneb ka risustamine bussides. See on üks vähestest otsestest probleemidest, mis Saare maakonnas tasuta transpordiga kaasnenud. Sõidupiletit on aga vaja ning seadusest tulenevate nõuete tõttu peab selle säilitama reisi lõpuni. Ka olukorras, kus bussiliiklus on tasuta, võidakse piletita sõidu eest trahvi teha. Tundub tobe, kuid nii see hetkel kehtivate seaduste järgi on. Seepärast kutsume inimesi üles kasutama oma sõitude registreerimiseks valideerimist. Selle puhul tekib sõiduõigus ühiskaardile ning seda on lihtne kontrollida. Praegu on meil valideerimise võimalus GoBusi teenindatavatel liinidel, kuid alates 4. veebruarist on see ka ATKO liinidel.

Ühiskaarte saab soetada bussidest, samuti saavad inimesed kasutada oma olemasolevaid ühiskaarte, sest kõik need on ristkasutatavad. Seega, kui teil on olemas Tallinna roheline, GoBusi sinine või ükskõik millise kujundusega ühiskaart, saate seda kasutada oma sõitude registreerimiseks ka Saare maakonna liinivõrgus.

Kokkuvõttes võib öelda, et tänu tasuta ühistranspordi rakendamisele on ühistransport jälle kuumaks teemaks kerkinud. See on korraldajate elu kergemaks teinud, sest inimeste tagasiside on lihtsamaks muutnud liinivõrgu kujundamise reisijasõbralikumaks. Samas kutsume reisijaid siiski mõistma, et tegemist on ühistranspordiga ning muudatuste korral on meil vaja leida kompromisse. Meeldivaid bussisõite alanud aastal!

Print Friendly, PDF & Email