Harrastusest sai töö (1)

VALMISTUB PÕHJALIKULT: Mari-Liis mõtleb iga fotosessiooni eelnevalt alati põhjalikult läbi.
MAANUS MASING

Aastapäevad oma fotoäri ajanud Mari-Liis Nellis usub, et ka vale samm viib inimest rohkem edasi kui tegemata samm. Vähemasti saab ta teada, mis talle ei sobi.

Aastate eest oli fotograafi juurde minek pidulik ettevõtmine. Vahepeal tegid inimesed tänu fototehnika plahvatuslikule levikule tohutul hulgal ise pilte, nüüd paistab, et ateljeedes pildistamine on taasavastatud.

Kuressaares Edukontoris tegutseva firma Fotoliis omanik Mari-Liis Nellis jõudis oma praeguse ametini järk-järgult ja loomulikult. Ta on olnud seitse aastat klaveriõpetaja, seejärel teinud seitse aastat juhatuse assistendina kontoritööd.

“Mul pole olnud lapsest saati soovi fotograafiks saada, aga kunagi sain kingiks fotokursuse kinkekaardi ja kuna seal oli väga hea õpetaja, siis jäi pisik mulle külge. Mõte hakkas liikuma,” lausub ta.

Huvi aina kasvas

See oli kaheksa aastat tagasi. Üks samm viib teiseni. Näitad oma töid, saad tagasisidet, see innustab ja nõnda huvi muudkui kasvab. “Ma näen mingit olukorda ja kujutan ette, kuidas seda jäädvustada.

Kui pärast arvutist vaatad, et asi pole päris selline, nagu tahtsid, siis see sunnib ennast arendama,” räägib Mari-Liis, kes on oma käe peal tegutsenud nüüdseks aasta.

Otsuse tegemine ise endale tööandjaks hakata oli tema kinnitusel hästi kerge. “Ma töötasin mandril ja kui Saaremaale kolisime, sündis meil kohe perre väike laps. Oli aega saare eluga kohaneda. Samas jätkasin oma fotohuvi arendamist. Kuna püsiva sissetuleku puudumisel pidin ühel hetkel minema töötukassasse, siis oli mul kohe plaan ise endale ettevõte luua,” räägib ta.

Mari-Liis läbis alustava ette­võtja koolituse, kirjutas äriplaani ja sai ka alustava ettevõtja toetuse. “See oli hea tunne,” meenutab ta alustamist. Toetusraha oli äri alustamisel suureks abiks, selle eest sai soetatud fototehnikat. Vajalikku summat oma tööga aasta jooksul kokku saada oleks olnud üsna raske, tõdeb Mari-Liis. Ta leiab, et kui reklaamida ennast kvaliteetse teenuse pakkujana, siis ei tohi midagi jääda tehnika taha.

Esimene tegevusaasta on toonud hulga põnevaid töid ja kohtumisi. “Minu ülesanne on inimest pisut sulatada, sest foto­graafi juures ei käida iga päev. Inimesed peaksid piltidele jääma vabas olekus ja see töö on hästi põnev,” kinnitab Mari-Liis.

Fotograafi tööpäevad on väga erinevad. Kord poole­aastase lapse pildistamine, seejärel teatrietendusel ja kolmandal hetkel tuleb pildistada võib-olla toitu. Tööd ja tööaega seepärast eriti prognoosida ei saa, kliendid tekivad jooksvalt.

Lapsed on avatumad

Mari-Liis möönab, et lihtsam oleks muidugi kaheksast viieni tööl käia, kuid praeguse ameti eelis on see, et töö ei muutu rutiiniks ja hoiab sind värskena. “Vähemalt mina valmistun igaks pildistamiseks eelnevalt üsna põhjalikult,” sõnab ta.

Fotograafi juurde minek on tänapäeval üha tõsisem ettevõtmine. Aina sagedamini kasutatakse jumestajaid, stiliste. Ja mis stuudiovõtteid puudutab, siis Eesti oludes on stuudiot siiski vaja, sest väljas paraku ilusat valgust ülearu palju ei ole.

Kuigi pilti võib põhimõtteliselt teha, kuidas tahes, oleks Mari-Liisi meelest hea, kui kokku saaks mõnusa ansambli. Kui on tegemist perega, siis võiksid kõik olla ühes stiilis riietatud – kas pidulikult või hoopis sportlikult, kuidas just soov on.

Lastega on tema sõnul lihtsam töötada, kuna nemad on avatumad. Täiskasvanud on sageli enda suhtes väga kriitilised. “Et mul on ikka siit niimoodi ja sealt naamoodi. Samas oleks väga tore, kui inimesed suudaksid leida endas vabaduse olla just sellised, nagu nad on,” lausub Mari-Liis.

Väga paeluv on tema jaoks inimene tema oma keskkonnas, lemmikloomaga või lemmikpaigas looduses. „Sellised pildistamised on väga südamelähedased ning annavad mitmeid erinevaid võimalusi tabada midagi erilist.”

Kõige ootamatum kogemus Mari-Liisi jaoks oli üks mees­klient, kes soovis, et temast tehtaks aktifotosid. “See oleks olnud kindlasti huvitav. Aga ma ei olnud selleks siis veel valmis,” muigab fotograaf.

Mari-Liis usub, et kõik kogemused õpetavad inimesele midagi ja on vajalikud. Isegi need, mis alguses ei tundu väga head. Aga kui sa kahtled, siis kokku­võttes ei saavuta sa midagi. “Ka vale samm viib sind rohkem edasi kui tegemata samm. Vähemasti saad teada, mis sulle ei sobi.

Tasub järgida iseenda sisetunnet. Kui miski hõivab suure osa sinu ajast, ilma et sa seda ise tähele paneksid, siis võib olla tegu millegagi, mis sulle sobib,” jagab ta oma kogemust.

Print Friendly, PDF & Email