Dr Noormann õpetas mitteätistuma ja -eidestuma

FÄNNID PLATSIS: Maire Kivi ja Elje Torn tõdesid, et dr Noormann oli nende noorusajal väga populaarne ning tema soovitused ja tarkused olid kindlasti ajakohased. “Saime aru, et kui noored aia ääres musi teevad, siis nad ei jää rasedaks,” meenutasid naised Tõnu Otsa tarkusi.
MAANUS MASING

Kuressaare väärikate ülikooli õppurite ette astus eile staažikas arengupsühholoog, seksuoloog ja perenõustaja Tõnu Ots, kes võttis vaatluse alla kolme põlvkonna koostöö ja kõneles kuulajatele sellest, kuidas olla väärikas.

Tõnu Ots

“Praegu jääb meil kogu aeg nooruse arvelt aastaid vähemaks, sest inimkonna pikk ajalugu pole meile alati pakkunud võimalust kolmandat põlve nii pikaks venitada,” tõdes Tõnu Ots, lisades, et tänapäeval ei oska põlvkonnad üksteisesse kuidagi suhtuda. Väärikatel on aga puudus eneseväärikusest.

“Mehed võivad vananedes taadistuda küll, aga ei tohi ätistuda. Naised võivad memmestuda, aga ei tohi eidestuda,” rääkis Ots, keda keskealine põlvkond tunneb ajakirjast Noorus doktor Noormannina. “See nõuab suurt enese jälgimist, et oleksime iseenda silmis väärikad. Me ei saa vaadata peeglisse ja mõelda – appi, kui kole! Iseenda mõtlemisega tuleb vaeva näha, sest väärikus tuleb enda seest.”

Otsa sõnul on varem kehtinud piirid hägustunud. “Kunagi oli lapsepõlv sotsiaalses mõttes pioneeriiga, umbes 11. eluaastani, sellele järgnes komsomoliiga, mis kestis 14.–28. eluaastani, siis tuli lapsevanemaks saamine ja keskiga, seejärel terendas kolmas põlv ehk vanavanemaks saamine,” loetles ta. Nüüd satuvad lapsed juba lasteaias sotsiaalse kontrolli alla ja nendest saavad “lapseeas kodanikud”. “Räägitakse, et seksuaalkasvatust võiks olla juba lasteaias, aga kuidas me räägime lapsele asjast, mida ta pole kogenud?” Tõnu Ots tõdes, et tänapäeva noored on muutunud materialistlikumaks, hinges valitseb neil aga üksildustunne.

Väärikate ülikooli õppur Aare Saar teatas, et temal on hea läbisaamine nii laste kui ka lastelastega. “Põlvkondade suuremat erinevust näen lastelaste pealt, kel on nutimaania kallal. Aga see, et nutindus halvab, on ilmselt tänapäeva laste probleem,” arutles ta.

Saar märkis, et lapsepõlve varast lõppemist on temagi täheldanud – tüdrukud saavad naisteks ja poisid meesteks tükk maad kiiremini kui vanasti. “Saame mõistlikult arutleda koolivägivalla ja päevakajalistel teemadel ning näen, et nad mõistavad ka muid probleeme. See on suur rõõm, sest põlvkonnad ei pruugi omavahel läbi saada ning sel võib olla arvukalt põhjuseid.”

Häid suhteid on suutnud hoida ka väärikate ülikooli tudeng Aino, kes on oma sõnul elanud koos nii mehe vanemate kui ka oma laste ja lastelastega. Kogemused on õpetanud, et kui inimene tahab head läbisaamist, peab ta end aeg-ajalt ka vaos hoidma. “Heade suhete nimel tuleb mõnikord oma kangusest üle olla.” Aino lisas, et ajutine rõõm enda tõestatud õigusest võib magus olla, aga rikutud suhted on ikkagi liiga kõrge hind. Tema on lähtunud põhimõttest “arvesta, vajadusel loobu” ning nõnda on ta suutnud peresuhetes rahu hoida. “Praeguste laste silmis olen märganud teatud üksildust ning vajadust kontakti, läheduse ja suhtlemise järele. Ekraanid võivad meelt lahutada, aga need ei asenda inimlikku kontakti,” rõhutas Aino.

Print Friendly, PDF & Email