Ka üks tulekahju on liiga palju (2)

“Sel sügisel ja talvel on Saare maakonnas juhtunud lühikese ajaga juba kolm hukkunuga tuleõnnetust,” tõdeb päästeameti Saaremaa päästepiirkonna juhataja Margus Lindmäe.

Tuleõnnetuste arv Saare maakonnas ei ole varasemate aastatega võrreldes üldiselt suurenenud, ent tavalisest märkimisväärselt rohkem on olnud eluhoonete põlenguid, milles inimesed on oma kodu kaotanud.

Ka traagilise lõpuga õnnetusi, kus hukkub inimene, on juhtunud tavalisest rohkem: möödunud aasta lõpus kaks, alanud aastal juba üks. Kordan, need ei ole tavapärased arvud. Meil on ka varem olnud aastaid, kus tulekahjus on hukkunud kaks inimest, aga et nii lähestikku, kuu-paari sisse mahub neid koguni kolm, see on meie jaoks väga suur number.

Möödunud aasta lõpus puhkes Tahulas tulekahju, kus hukkus 19-aastane noormees. Selle tulekahju asjaolud ja põhjused pole veel selged.

Märksõnad: suitsetamine ja alkohol

Ülejäänud kahe, traagilise lõpuga tulekahju puhkemisel mängisid oma rolli alkohol ja tubakas. Need õnnetused on tõestus sellest, kui rasked tagajärjed võib kaasa tuua see, kui alkoholilembene inimene sigaretti suitsetades magama jääb.

Üle-eestilises profiilis on olulisemate märksõnadena välja toodud alkoholilembus, alkoholijoobes olles toas suitsetamine, korrast ära kodud, kus on palju prügi ja muud põlevmaterjali. Nii-öelda keskmine hukkunu on aga 60-aastane üksi elav ja alkoholi tarbiv mees, kes suitsetab toas.

Talv on käes ja küteperiood täies hoos. Küttekollete osas on meil tehtud kodunõustamiste järgi kodude kaardistus ning praegu hindame koos omavalitsuse sotsiaaltöötajatega, millistes kodudes on olukord muutunud paremaks ja millistes on riskid ikka veel alles. Otsime igale perele individuaalseid lahendusi, millest neil kõige rohkem abi oleks.

Paraku on tulekahjud, mis alguse saanud küttekoldest, üsna sagedased. Näiteks siis, kui küttekolle on katki, kusagilt on mingi kivi välja kukkunud, ent sellele vaatamata köetakse edasi. Tuli pääseb aga välja ja ongi ühel päeval tulekahju lahti.

Märkimisväärne hulk tulekahjusid on alguse saanud ehitusvigade tõttu ja seepärast, et ehitamisel on kasutatud valesid materjale. Küttekolle ehitatakse valmis, ent aastate pärast selgub, et kuskilt pääseb tuli välja. Kui põlengu täpsemaid põhjuseid uurima hakata, selgub, et vahemaad kuumast pinnast puit- või muu süttiva materjalini on liiga väikesed.

Ise tehtud – hästi tehtud?

Inimene võib küll arvata, et oskab oma maja ja küttekolde ise valmis ehitada ega vaja spetsialisti abi, ent ta ei pruugi teada kehtivaid nõudeid ega oska hinnata, kas kasutatavad materjalid on tuleohutuse seisukohast sobivad või mitte. Seda, mis oli valesti, saab ta teada alles pärast tulekahju.

Suurem osa saarlaste kodusid on tuleohutuse seisukohast siiski korras. Enamikus kodudes on ka töötavad suitsuandurid. Samas on aga üsna tavaline käitumine, et kui suitsuanduril hakkab patarei tühjaks saama, võetakse see alla ega pandagi uut patareid. Kodusid külastades oleme üsna sageli olnud tunnistajaks sellisele vaatepildile: patareita andur on lakke tagasi kinnitatud või siis lebab mittetoimiv andur kapil või riiulil, tühi patarei kõrval. Omanik õigustab, et patarei just alles sai tühjaks. Et pole veel jõudnud seda ära vahetada. Jutu käigus selgub aga, et see patarei on vahetamata juba aasta või kauemgi. Seega pole see “just alles” nii lühike aeg midagi. Selline suhtumine näitab inimeste hoolimatust.

Tihtilugu avastatakse tulekahju ja teatatakse sellest liiga hilja. Paraku on “trend” selline: inimene, kes on avastanud oma kodus tulekahju, võitleb sellega tükk aega ise, ilma et päästjad välja kutsuks. Abi kutsub ta alles siis, kui olukord on tal täiesti käest läinud. Seetõttu saab tema kodu palju rohkem kannatada. kui oleks saanud siis, kui ta oleks päästjad kohe välja kutsunud ja alles siis tulega võitlema asunud.

Kõige parem on tuleoht avastada juba enne tulekahju tekkimist, ent kui õnnetus siiski juhtub, kutsuge kohe päästjad appi. Kui tuli võimalikult väikesena kustutada, on põlengu tagajärjed kergemad.

Print Friendly, PDF & Email