Arendaja äratab vanalinna vanu maju uuele elule (13)

IGA KORTER OMA NÄGU: Maakler Heidi Pupparti sõnul saab vanade paekivimajade juures nähtavale jätta vanu seinu ja talasid, mis ilmestavad korterit ja on iga objekti puhul unikaalsed.
MAANUS MASING

Kuressaare vanalinnas juba kaks vana maja renoveerinud ja neisse korterid ehitanud Kaido Kuusel on käsil järjekordne maja Kohtu tänaval.

Kuuse juhitud Aara OÜ renoveeritud Garnisoni 6 ja Kauba 16 on praegu käsiloleva Kohtu 16a hoonega analoogsed kortermajad. Viimases korterite müügiga tegeleva Kinlux Vara maakleri Heidi Pupparti sõnul on nii Garnisoni kui ka Kauba tänava majades kõik korterid välja müüdud ja elanikud sisse kolinud. “Ostjaskond on ikkagi oma saare inimesed või siis mandrisaarlased, kes kodusaarele tagasi tulevad,” kinnitas Puppart.

Töö ja hobi korraga

Kaido Kuusel indu taoliste majadega tegelemiseks jagub. Ta oma sõnul on see tema jaoks ühekorraga nii töö kui ka hobi. “Eks kohaliku elanikuna tuleb ikka panustada kodulinna miljöösse, on ju tore, kui jälle üks ajalooline maja korda saab ja elu sinna sisse,” leiab ta.

Ehituseks läks kõnealuses majas 2018. aasta juunis. Viimati oli majas viis korterit, nüüd, uue planeeringu järgi tuleb kuus korterit: kaks suurt kolmetoalist üles ja neli alla – kolmetoaline, kaks kahetoalist ja üks ühetoaline. Viimane neist on eraldi köögiga.

Igal korteril on oma sissepääs, parkimiskoht ja kuuriboks hoovis. Ehkki korterid veel valmis pole, on need ometi juba müügis ning kolm korterit on ka omaniku leidnud. Üks neist on praeguseks valmis ja omanik on sisse kolinud. Kaks müüdud korterit peavad valmis saama märtsi lõpuks, ülejäänud kolm korterit, mis on hetkel vabad ja saadaval, jaanipäevaks.

“Eks valmis asja on alati lihtsam müüa,” tunnistas Heidi Puppart. “Klient näeb lõpptulemust ja saab kohe mõttes oma mööblit paigutama hakata.”

Poolelioleva korteri puhul ongi keeruline see, et kõik inimesed ei oska lõpptulemust ette kujutada. “Samuti mängib rolli ajafaktor, sest ehitamisega läheb aega, aga mõnel kliendil on kohe vaja korter kätte saada,” tähendas Puppart.

Teisest küljest on kliendil poolelioleva korteri puhul jälle võimalik siseviimistluse osas väga palju kaasa rääkida ehk siis lasta ehitada täpselt nii, nagu tema soovib.

Nõudeid tuleb järgida

Heidi Pupparti sõnul on alati lihtsam ehitada uut n-ö nullist, kuna vanade majade renoveerimise puhul ei tea kunagi, mis üllatusi võib ette tulla.

Kindlasti peab järgima muinsuskaitse nõudeid. “Huvitav on muidugi see, et vanade paekivimajade juures saab nähtavale jätta vanu seinu ja talasid, mis ilmestavad korterit ja on iga objekti puhul unikaalsed,” märkis ta. “Uute arenduste puhul selliseid võimalusi kahjuks ei ole.”

Hinnaklass on Kohtu tänava majas 1480–1517 eurot ruutmeeter. “See ei ole kesklinna uue korteri kohta üldse mitte palju, golfiväljaku ääres Kotkapoja majades on suurusjärgus sama hinnaklass näiteks,” tõdes Puppart.


Väärika ajalooga maja

Ajaloouurija Jaak Ranna andmeil on tegemist vana ja väärika linnakodaniku elamukrundiga. Kohtu tänava paremale küljele tekkisid elamukrundid vanalinna mõttes suhteliselt hilisel ajal.

Ka selle krundi kohta on öeldud veel 18. sajandi alguses “aed”. Samas kogus Kohtu tänava piirkond kiiresti populaarsust ja siin omandasid krunte mitmed Põhjasõja järel Kuressaarde asunud kodanikud.

18. sajandi keskel asus praeguse hoone kohal juba kivist elamu, mis toona kuulus jõukale sadulsepp Dreyeri perekonnale. 19. sajandi esimesel poolel kuulus kinnistu aga pikka aega bürgermeister Schultzi perekonnale. Ehkki perepea tegevusaeg jäi lühikeseks, võttis tema lesk mehest jäänud kaubaärid üle ja toimetas siin koos poegadega sajandi keskpaigani välja.

Seejärel läks vara peretütrega abiellunud dr Steinbachile. Siin elas ka Mahtra sõja sündmustes kurikuulsust kogunud hilisem Kuressaare raehärra ja kohtufoogt Steinbach.

Sajandi viimasel veerandil elas siin kohaliku kultuuri­elu üks eestvedajaid – ülemõpetaja Holzmayer koos perekonnaga.

Enne I maailmasõda müüsid viimase lapsed kinnisvara kunstide professori Moelleri pojale, kes elas siin kuni Eesti Vabariigi algusaastateni.

Print Friendly, PDF & Email