100-aastase SÜG-i vilistlased: kooliaeg oli tore

Saarte Hääl küsis Saaremaa ühisgümnaasiumi juubeli puhul vilistlastelt, missugused on nende eredamad mälestused kooliajast.

Väino Laes, näitleja, 52. lennu vilistlane, lõpetas 1970. aastal:

Meeles on see, kuidas tegime igasugu programme ja eeskavasid, korraldasime uusaastapidusid. Mäletan hästi, kuidas meie lugupeetud klassijuhataja, matemaatikaõpetaja Valentin Oopkaup pidas meile kooli lõpetamisel vaimuka kõne matemaatilistes terminites, ühendades meie õppetöö ja tulevase elu. Õpetaja Oopkaup oli küll nõudlik, aga vaimukas ja hea huumorimeelega. Kooliaeg oli ilus aeg. Mul on meeles meie toonane entusiasm ja see, kui palju tollal tundus aega käes olevat. Nüüd kaob aeg nii kiiresti.

Heidi-Ingrid Maaroos, emeriitprofessor, 42. lennu vilistlane, lõpetas 1960. aastal:

Minul tulevad koolipõlvest kõigepealt meelde toredad peod saalis, kus mängis meie oma orkester. Sinna kuulusid väga võimekad noored pillimehed: Taivo Linna, Rein Ivaste, Mati Kaljo ja Leo Nõmm. Kontrabassi mängis Olav Vesberg. Kahjuks on nad kõik nüüd juba manalateel. Olavi lapselaps on aga andekas saksofonimängija. Orkestriks oli seda meie kooli väikest kollektiivi tegelikult küll palju nimetada, aga nad olid kõik andekad muusikakooli poisid ja improviseerisid osavalt. Nad mängisid ka ameerika filmidest tuntud lugusid, mida teatakse tänapäevalgi. Tol ajal oli see erandlik, et koolipidudel sellist muusikat tehti.

Kui praegu kõlab mõni nostalgiline muusikapala, mida meie orkester toona mängis, meenub kohe kooliaeg. Ka meenuvad mulle meie peotantsuvõistlused – ühel korral tulin ma oma tantsupartneri, klassivend Jaan Krabiga aeglases valsis esikohale. Meil oli sõbralik ja üksmeelne klass, tegutsesime ka väljaspool kooli koos, käisime koos matkamas. Meil oli väga tore klassijuhataja Niina Suudla, kes kõike seda soosis.

Laila Talunik, Rakvere teatri turundusspetsialist, 81. lennu vilistlane, lõpetas 1999. aastal:

Mõeldes kooliaja peale tagasi, siis esimese asjana meenuvad õpetajad. Oli neid, kes tundusid toona ebaõiglaselt karmid, oli neid, kellest on jäänud meelde mõni eripära, mis toona teismelisele tüdrukule tundus võib-olla isegi naeruväärne. Nüüd, olles ise täiskasvanu, ei nuriseks ma neist kummagi üle – rangus ja nõudlikkus olid tegelikult väga vajalikud ning väikesed kiiksud teevad inimese ainult eriliseks ja ainulaadseks.

Kui ma mõtlen kooliga seotud juhtumiste peale väga üldiselt, siis kahjuks pean tõdema, et kõige ergemini on mul meeles kooli tabanud traagiline tulekahju. Selle mõjusid oli tunda veel üsna pikka aega pärast selle toimumist.

Kuid õnneks oli meil kooliajal mõnus sõpruskond, kes me olime üksteisele toeks ning nii saime üle nii mõnestki teisest mitte nii väga rõõmsast sündmusest või olukorrast.

Hindrek Pulk, võrkpallur, 92. lennu vilistlane, lõpetas 2010. aastal:

Minule meenuvad esimesena Saaremaa ühisgümnaasiumi õpetajad – väga värvikad isiksused. Toredaid mälestusi kooliajast on palju. Ma ei ole vist kuigi originaalne, kui toon ühena nende seast välja kabaree. Meil oli see vist tsirkuseteemaline, kui mälu mind ei peta. Eks minagi osalesin seal mingites tantsudes. Saaremaa ühisgümnaasium oli väga hea kool, seda peeti Saaremaa mõistes prestiižsseks.

Brita Laht, Tartu ülikooli arstitudeng, 100. lennu vilistlane, lõpetas 2018. aastal:

Minu lemmikmälestused gümnaasiumiajast on üsna kindlalt loodusklasside praktikalaagrid. Eriti säravalt on meelde jäänud 10. klassis toimunud kolmepäevane laager Sõrves. Seal oli tohutult mõnus seltskond ja meil oli alati lõbus. Põhitegevus oli taimeliikide õppimine, mille peale oli laagri lõpus ka arvestus. Selle kõrvalt jäi meil aga aega ka seltsielule: käisime ujumas, vaatasime muuseumis ringi, mängisime mänge, laulsime lõkke ääres, vaatasime rannas päikeseloojangut. See kõik oli nii tore ja ma olen südamest tänulik õpetajatele, kes viitsisid seda laagrit korraldada.

Print Friendly, PDF & Email