Tunnid, mil inimesed hakkasid taas üksteisega rääkima (2)

POOLEKS: Nii lihtne see ongi. Liin on lihtsalt pooleks.
Maanus Masing

Kolmapäeva hommikul ei andnud miski aimu, et vähemalt pool sellest päevast tuleb hoopis teistsugune, kui oli plaanitud.


MIS JUHTUS?

Vool läks ära kell 9.51, kui Kuressaare külje all Sikassaare ja Nasva vahelist 35 kV õhuliini tabanud rike põhjustas omakorda Sikassaare ja Nasva alajaama väljalülitumise. Rike jättis kolmeks tunniks vooluta pea 13 000 klienti.

Rikke likvideerimisega tegeleti aktiivselt ning veidi enne kella 11 oli vool osaliselt juba taastunud ja poolel Nasva alevikul elekter tagasi. Ka Kärla kandis vilkus vool vaid korra, kuid jäi siiski alles. Kella 13.32-ks said peaaegu kõik piirkonna inimesed voolu tagasi. Vooluta jäi siiski veel kaheksa klienti Nasva piirkonnas, kellele Elektrilevi taastas ühenduse kahe tunni jooksul.

“Tõsine rike oli alajaama 35 kV jaotlas ja sekundaarseadmetes, mille lahendamiseks pidi 35 kV jaotla lahti ühendama, et alajaam taaspingestada. Sellest tulenevalt võttis ka voolu taastamine aega oodatust kauem,” selgitas Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist Peeter Liik.

Kärdlast saadeti spetsiaalselt politsei- ja piirivalveameti abiga tellitud seirelennukil appi ka kaks Elektrilevi automaatika­spetsialisti, kes parasjagu Hiiumaal plaanilisi töid tegid. Mehed jõudsid kohale siiski alles siis, kui vool juba taastatud oli.

Eile ütles Peeter Liik, et lõplikke järeldusi on veel vara teha. “Neid aitab välja selgitada tehnilise komisjoni akt, mis uurib täpsemalt, millest sündmuste jada algas ja miks sai rike niivõrd ulatuslikud mõõtmed,” rääkis ta ja tunnistas, et tegu oli ikkagi üsna ajalukku mineva elektrikatkestusega.


Saarte Hääl pidas hommikust uudistekoosolekut, kui kell 9.51 hakkasid laelambid nagu sulgemissignaali andes vilkuma ning seejärel kustusid. Ei midagi erilist. Saaremaal elades peab viimaste aastate elektrijamasid meenutades olema pidevalt valmis selleks, et mõneks ajaks ilma vooluta jääd. Üllatus oli aga suur, kui Elektrilevi katkestuste kaardilt vaatasid poolt Saaremaad katvatest punastest ringidest vastu arvud, mis kokkuliitmisel andsid peaaegu 14 000 vooluta jäänud klienti. Kui ühes keskmises kolmekordses majas on näiteks 18 korterit, siis jäi ilma elektrita maagilise 777 maja jagu tarbijaid.

***

Mõnikümmend minutit pärast katkestust kesklinnas kõndides avaneb üsna kummaline vaatepilt. Pea kõikidel inimestel on telefon kõrva ääres. Kõik helistavad kuhugi.

“Ei sina ka sinna poodi saa,” ütleb vanahärra mu selja taga, kui ma Rae poe uksel elektrikatkestusest teatavat silti loen. Poe ees seisvad vanadaamid arutavad omakeskis, et ei tea, mis küll nüüd juhtus, keegi ei tea.

***

VALGUSE KÄTTE: Valla IT-töötaja Diana Lõhmus (vasakul) ja infosekretär Pille Maripuu on kolinud aknalauale, kus on väheke valgem.
Raul Vinni

EI LÄHE KORDA: Kennyl on voolust täiesti ükskõik.
Raul Vinni

Ei teata ka Saaremaa vallamajas. Sealsed sekretärid istuvad aknalaual, et olemine vähe valgem oleks. Kes proovib Elektrilevisse helistada, kes jätkab pooleliolevat tööd sülearvutiga. Akud ju peavad. Vaid perenaisega tööle kaasa tulnud koer Kenny patseerib mööda vallamaja koridori. Temal on täiesti ükskõik, kas voolu on või ei ole.

Linnavahel kuuldud lausekatke annab teada, et Sikassaare alajaam olla üles öelnud. Suisa õhku lennanud või põlema läinud. Täpsemalt ei teata. Igatahes mingi kole lugu.

***

KRIISI POLE: SÜG-is võeti rahulikult vastu otsus, et lapsed saavad koju minna. Õpetajate toa koosolekul annab juhiseid direktor Viljar Aro. Õppealajuhataja Marek Schapel (esiplaanil) kuulab plaani.
Raul Vinni

Saaremaa ühisgümnaasiumis peetakse kell 10.45 õpetajate toas maha lühike koosolek. Kui õpetajad ukse vahelt fotograafi näevad, keeravad nad automaatselt selja. Justnagu oleksid nad ise selle alajaamaga midagi ette võtnud ja püüavad nüüd oma nägu varjata. Direktor Viljar Aro ütleb, et sööklas sooja toitu ei saa. Ainult magustoitu. Seega võivad õpilased koju minna. Kes tahab, sööb magustoidu enne ära. Vool lubatakse tagasi alles hiljemalt kella 14-ks.

Kuressaare gümnaasium teeb sama kiiresti samasuguse otsuse. Õpetajate toas arutatakse omavahel, et huvitav, mis siis ikkagi juhtus. Arvutiõpetaja Arvi Tanila teab rääkida, et Sikassaares ei ole alajaam mitte õhku lennanud, vaid hoopis hooldustööde tõttu olevat olnud mingi rike. Direktor Toomas Takkis ütleb, et tema oli nagu hommikul mingit pauku kuulnud küll. Võta nüüd kinni, mis asi see paukus. Pakane vist mitte. Alajaam siiski ka mitte.
Lapsed lubatakse koju kõikides koolides ja lasteaedades.

***

Vestlus sotsiaalmeedias sõbraga välismaalt:
X: Ema helistas, et saarel olla elekter ära. Jälle. Mis toimub teil seal, et katkestusi nii palju on?
Y: Sikassaare alajaam olla õhku lennanud või midagi taolist. Pool saart pime.
X: See lendas juba ju eelmisel aastal mitu korda õhku…

***

AHJU EI SAA: Saiad kerkivad ja ootavad ahju minekut, kuid Saare Leiva juhi Janar Vaima sõnul ootab neid ees prügikast.
Raul Vinni

Saare Leiva juht Janar Vaima astub tootmisruumidesse, telefon kõrva ääres. “Nad (Elektrilevi –toim) muudavad vahel oma prognoosi,” ütleb ta. Telefonist midagi tarka siiski ei öelda. Vaimale meeldiks hirmsasti, kui see voolu tagasisaamise aeg ettepoole nihkuks.

Saiad-leivad olid katkestuse algushetkel kerkimas, nüüd oleks vaja need juba varsti ahju panna. “Eks me peame need ikka vist minema viskama,” nendib valges kitlis Vaima kollakasvalgeid taignapätse takseerides.

***

“Kas sul kodus muruniidukist suvel bensiini jäi järele?” küsib hääl telefonis. Kui sa parasjagu Kuressaare kesklinnas jõulukuuse kõrval seisad, tundub see vast maailma kõige kummalisem küsimus.

“Vist jäi küll, mis siis?” küsin vastu ja saan vastuseks, et helistaja istub bensiinijaamas. Kust bensiini ilmselgelt ei saa. Auto töötavat vaid kütuseaurude peal. Kolm liitrit kanistris olnud kütust päästab kellegi päeva.

***

Üsna pea pärast katkestust hakkab mobiililevi väga kehvaks muutuma. Õues liikuvatel inimestel pole ka enam telefone kõrva ääres. Keskväljakul avaneb hoopiski üllatav vaatepilt. Inimesed seisavad ja räägivad omavahel. Kiiret pole kellelgi ja telefoniga pole ka suurt midagi peale hakata.

“Kui inimesed enam ise ei oska, siis tuleb tugevam jõud appi… Elekter on ära. Linna tänavad on enamjaolt rõõmsate nägudega inimesi täis ja käib elav suhtlus. Täna me räägime teineteisega… nii nagu vanasti,” postitab keegi keset katkestust oma emotsiooni sotsiaalmeediasse.

***

Isegi kui kiire ei olnud, oli paljudel siiski mõni mure või koguni mitu muret. Siinkohal üks lugu Saarte Hääle kirjasaatja poolt pealtkuuldud vestlusest kolmapäeva hommikupoolikul: “Hakkasin Tallinna sõitma. Bussijaamas said just samal ajal kokku kolm eri suundadest saabunud kodanikku. Kõik üsna tuntud näod. Meil on väike linn, eks ole. Kodanikud kurtsid üksteisele murelikult, et elektrit pole ja ühestki poest pole võimalik viina osta. Kell oli umbes 10.20.

***

Üks teadis rääkida, et Selverist ja Maximast ei saa, teine, et Raest ei saa, ja bussijaamaski oli ju vool ära. Siis läks kaks meest minema, aga kohe saabus neljas, kes kurtis sama häda. Et viina – ja just nimelt viina – ei saa kusagilt osta. Nii nad jutustasid veidi, üks helistas veel kuhugi ja uuris, kas seal on voolu. Seal ka voolu ei olnud. Ja siis nad läksid nõutult, õnnetult ja viinata laiali.”

***

ALLKIRI SÖÖGILE: Vanalinna kohvikus oli vägev melu. Süüa anti ja juttu jätkus kauemaks. Kui sularaha polnud, pani Tiina Himanen summad „vihikusse” kirja.
Maanus Masing

Ega elu päris seisma jäänud. Söögikohad, kus olid gaasipliidid, pakkusid süüa ning soovijatest puudust polnud. Inimesed jagasid sõbralikult laudu, mille peal põlesid küünlad, ja juttu jätkus kauemaks. Elektrist muidugi.

Kassasüsteemid muidugi ei töötanud, kuid sularahas arveldamine ei nõua ju internetti ning kui sularaha ka polnud, siis töötas vana hea “vihiku peale võtmine” ka. Usaldus pole maailmast veel kadunud ja häda ei anna häbeneda.

***

Huvitaval kombel paistab, et Laurentiuse kiriku katuseparandustöödel töötavad elektriga vintsid ikka samamoodi edasi. Mis siis, et elektrit pole. Võiks ju arvata, et kui kirik, ehk siis… Paraku mingi jumaliku puudutuse või imega tegu siiski pole. Ehitajad olid endale generaatori hankinud. “Ega´s töö seisma saa jääda. Nüüd saame nii kaua tööd teha, kuni genekas kütet jätkub,” ütleb alt üles saadetavat puitmaterjali troppiv mees.

***

Elektrikatkestus võib sind tabada kõige kummalisemates kohtades. Näiteks liftis. Nii läks SÜG-i 12. klassi poistel, kes katkestuse ajal just seal viibisid. Direktor Viljar Aro ütles, et tegu oli mõistlike poistega, kes paanitsema ei hakanud. Tema sõnul veetsid noormehed liftis meeldivalt aega, kuni tuli liftimehaanik ja avas liftiukse käsitsi.

Üllatuse osaliseks sai ka Saarte Hääle fotograaf, kes alles autosse istudes taipas, et parkla on piiratud tõkkepuuga, mis loomulikult käib elektriga. Õnneks oli olemas auto, mis seisis teisel pool tõkkepuud.

Nii hästi ei läinud aga näiteks ühel voodihaigel, kes just katkestuse ajal oma elektrooniliselt liigutatava voodi peaalust tõstis. Sel hetkel, kui vool kadus, oli see töö poole peal ja nii pidigi inimene veetma kõik vooluta tunnid üsna ebameeldivas sundasendis.

***

TÖÖ JÄTKUB: Kellassepp Antti Kopliste ei teinud voolukatkestusest suuremat numbrit. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.
Raul Vinni

Ferrumis töötava kellassepa Antti Kopliste jaoks elektrikatkestust nagu polekski. Järjekord leti taga ja uurmaaker ise vihub tööd teha. Isegi muusika mängib poes. Kopliste selgitab, et valgust annab taskulamp, muusika tuleb aku pealt töötavast sülearvutist ning isegi kaardimakseterminal on akuga. Andmed saadetakse panka õhtul. “Kõik võivad tulla kellasid parandama,” naerab Kopliste.


Kahjud mitmekümnetes tuhandetes eurodes

Nii mõnigi ettevõtja saab elektrikatkestuse tõttu korraliku kahju. Lootus sellele, et Elektrilevi selle neile korvaks, on imeväike. “Nad ütlevad vaid, et “vabandame ebameeldivuste pärast”,” laiutab ühes Saaremaa mõistes suurtootmises töötav inimene käsi.

Saaremaa Piimatööstuse juht Ülo Kivine ütleb, et nemad said tootmise uuesti tööle alles kolmapäeva hilisõhtul. Kui öelda, et vool tuli tagasi kell 14, saab aimu, kui kaua võtab tööstuse taaskäivitamine aega.

“Kahjude kokkulugemine alles käib, valdavalt oli selleks riknenud toodang,” tõdeb Kivine ja ütleb, et nad esitavad ka kahjunõude.

Sama plaan on Saaremaa tarbijate ühistul. Selle juht Kalle Koov lausub, et kaupluste osas olid kõige suuremad kaotajad kliendid, kes poodi ei saanud. Olulist kaubakahju ettevõte ei kandnud, kuid sunnitud tööseisakust küll.

STÜ Tootmise OÜ-l on Koovi sõnul tootmisprotsessist tulenevad kaubakahjud ning nende hindamine hetkel veel käib. “Suure tõenäolisusega esitame Elektrilevile nõude,” ütleb Koov.

Kohe esitas kahjunõude ka Ouman Eesti, summa suurusjärgus 30 000 eurot. “Tootmine seisis 3,5 tundi, hiljem läks samapalju aega ühe tehnoloogilise protsessi taaskäivitamiseks,” rääkis firma juht Erik Keerberg.

Tema sõnul on Elektrilevist saadud kaks vastust: “Nõue esitatud” ja “Tegeleme Teie nõudega”. Keerberg tunnistas, et kahjunõude vormist võib välja lugeda, et teoreetiline võimalus kompensatsiooniks on vaid siis, kui mõni seade voolukõikumiste tõttu rivist välja läheb. Seda Keerbergi sõnul seekord õnneks ei juhtunud.

Tootmiskahjudega on Ouman Eesti juhi sõnul üldse keerukas lugu. Näiteks Oumanil on küll tootmise katkemise kindlustus, aga see jõustub Keerbergi sõnul alles 3-ndast päevast ja on mõeldud teist tüüpi katkestuste riskide maandamiseks. “Samas möönan, et juhtuda võib. Ka Elektrilevil. Siiski oli seekordne juhtumine ikka erakordselt ulatuslik ja ajaliselt pikk,” nentis Keerberg.

Kahju kandsid teisedki. Nii näiteks läks voolukatkestusest tingituna rivist välja Kadi raadio internetiversioon, mida poldud selle loo trükkimineku ajaks veel korda teha suudetud.

Print Friendly, PDF & Email