Trump, Putin, Xi Jinping ja Thukydidese sündroom

TULEVIKU KUJUNDAJAD: Mõnede politoloogide arvates kujundab XXI sajandi ajaloo näo Hiina ja USA vastasseis. Fotol on kahe suurriigi praegused liidrid Donald Trump ja Xi Jinping.
CNN.COM

“Olles keskendunud omavahelisele vastasseisule ja konkureerimisele, on ameeriklased ja hiinlased rahvusvahelisel areenil maha mängimas nn igavest võitlust merel ja maismaal,” kirjutab ajakirjanik Éric Zemmour Prantsuse ajalehe Le Figaro veergudel.

“Ameeriklased on viimase poole aastasaja vältel kulutanud tohutuid rahasummasid sissetungiks teistesse riikidesse (Vietnam, Afganistan, Iraak), kust nad on lahkunud veriste kätega ja võidetuina,” tähendab artikli autor.

“Pärast seda, kui ameeriklased tänu kildanafta ammutamisele tõusid maailma üheks suurimaks nafta eksportijaks, on Washingtoni huvi Lähis-Ida piirkonnas toimuvate sündmuste vastu hakanud olulisel määral vähenema.

Veel hiljaaegu ei söandanud keegi arvata, et umbes kolmkümmend aastat pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist annavad ameeriklased selles regioonis võimu osaliselt üle oma vanale vastasele – Venemaale. Trump tahaks kõige sellega justkui öelda: las Putin läheb oma lihtsate ideedega keerulisse itta.

Las Putin laveerib oma erinevate liitlaste ja sõprade, Iisraeli, Türgi ja Iraani vahel, kes üksteist vihkavad. Las Putin võtab välja suure piitsa, kui see on vajalik, ja etendab rahusobitaja rolli, ehkki rahu ei saabu sellesse regiooni kunagi,” arutleb Zemmour.

“Praegu on ameeriklased keskendunud aga heitlusele Hiinaga. Võib oletada, et see suur võitlus kestab kogu XXI sajandi,” jätkab artikli autor. “See on igavene heitlus mere (Ameerika) ja maismaa (Hiina) vahel, milles on juba osalenud sellised tuntud mängurid nagu Louis XIV ja Napoleon Inglismaa vastu, seejärel aga Saksa Keisririik Suurbritannia vastu ja lõpuks Nõukogude Liit Ameerika Ühendriikide vastu.”

Üks ameerika ajalooprofessor nimetas seda titaanlikku heitlust “Thukydidese sündroomiks”. V sajandil eKr elanud vana-kreeka ajaloolane oli alati seisukohal, et tõusva ja võimu koguva ning teiselt poolt hääbuva suurriigi vastasseis lõpeb alati suurema sõjaga.

“Kõik ülejäänu on aga nii USA kui ka Hiina jaoks praegu teisejärgulise tähtsusega. Lähis-Ida, Kagu-Aasia, Aafrika, kuid samuti Venemaa ja Euroopa Liit – need kõik on vaid teisejärgulised nähtused, kas liitlased või vastased, ohvrid või kaitsealused. Need on tähtsusetud ilmingud, kahe suure elevandi seljas askeldavad kärbsed,” lõpetab Éric Zemmour ajalehes Le Figaro ilmunud arvamusloo.

Print Friendly, PDF & Email