Saarlased peavad taasrajama 82 hektarit püsirohumaad (2)

Eesti põllumehed peavad liigselt ülesharitud püsirohumaa kompenseerimiseks taasrajama 1020 ha püsirohumaad, reeglite vastu on patustanud ka saarlased.

PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik ütles, et Saare maakonnas hariti viimase kahe aasta jooksul üles 397 ha püsirohumaad ning taasrajada tuleb 82 ha. Vastavate Saaremaa massiividega seotud taotlejaid on 59. Kõige suurem pind, mille peab üks taotleja püsirohumaana taasrajama, on 8,52 ha.

Eestis tervikuna hariti viimasel kahel aastal üles 4937,48 ha püsirohumaid. Püsirohumaid hariti liigselt üles ligi 1020 hektaril. Enim on püsirohumaid üles haritud Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal.

Igal EL-i liikmesriigil on kohustus jälgida, et kõikidel tootjatel, kes taotlevad üldpindalatoetust, ei väheneks püsirohumaa all olev pind. Püsirohumaa osakaal riigis tervikuna ei tohi perioodil 2015–2020 väheneda üle 5 protsendi. 2018. aasta pindalatoetuste andmete alusel oli aga Eestis püsirohumaade suhtarv vähenenud üle 5 protsendi, mistõttu tuleb nendel taotlejatel, kes on oma püsirohumaid üles harinud, need etteantud pindala ulatuses taasrajada.

Tuule Grupi põllumajandusosakonna juhataja Kaido Kaasik ütles, et püsirohumaade probleem hakkas ilmnema pärast seda, kui paljud piimakarjakasvatajad olid sunnitud oma tootmist kas vähendama või üldse otsi kokku tõmbama. Sel perioodil hariti paljud heina- ja karjamaad üles ning külvati sinna teravili, mis viiski püsirohumaa suhtarvu vähenemiseni. Nüüd ollakse omakorda olukorras, kus põllumehed peavad teraviljakasvatust vähendama, et suurendada selle arvelt püsirohumaade pinda.

Tuule Grupi ettevõtted peavad taasrajama 1,74 ha püsirohumaid. Iseenesest väike number, aga see ei vabasta ettevõtteid kohustusest. Pealegi järgnevad mittetaasrajamise korral PRIA-poolsed sanktsioonid, korduv rikkumine võib aga rahakoti pihta väga valusalt lüüa.

Kaido Kaasiku sõnul tahavad Tuule Grupi ettevõtted oma maad korda teha ja saaki kandma panna. Selleks haritakse suurte põllumassiividega piirnevad, tavaliselt hektarilised ja sageli ka kehvas olukorras olevad püsirohumaad üles ning liidetakse suurte põldudega. Harijal on mõistlikum terve põllupind ühesuguse tehnoloogiaga üle käia, kui näiteks kasvatada 27 hektaril teravilja ja siis selle põlluga tagumises osas külgneval rohumaal, kus sageli ka otsene juurdepääs puudub, poolteisel hektaril heina.

Seoses püsirohumaa ülesharimisega vähendati 2018. aastal osal tootjatel ka rohestamise toetust. Rohestamise toetuse vähendusi määras PRIA 2018. aastal neile, kes said 2016. a lõpus kohustuse 2017. aastal püsirohumaa teatud ulatuses taasrajada, aga jätsid selle täielikult või osaliselt tegemata. Samuti vähendati rohestamise toetust maade eest, mis olid püsirohumaast üles haritud täieliku keelu ajal (2017 kehtis täielik püsirohumaa ülesharimise keeld) ehk kuhu 2017 sügisel külvati nt taliviljad. Neid taotlejaid on Saaremaal kokku viis, kogupind 36 ha.

Alates 2019. aastast pole püsirohumaa kasutusotstarbe muutmine, sealhulgas püsirohumaa üleskündmine, lubatud. Andmed säilitamisele kuuluvate püsirohumaade ja kogu põllumajandusmaa suht­arvu kohta hakkavad olema leitavad PRIA veebilehel.

Püsirohumaa säilitamise nõue tuleneb EL-i ühise põllumajanduspoliitika reeglitest ja aitab tagada, et aktiivse põllumajandustootmise juures ei saaks pöördumatult kahju hea elukeskkond ja loodus.

Print Friendly, PDF & Email