Lumevaesed talved ajavad sahamehed ahastusse (45)

Autor:
Ain Lember
– 12/01/2019Rubriik: Maakond

PETTUMUSTE PUHUR: Ain Rand on suurte ootustega ostetud lumepuhuri pettumusest müüki pannud.
Maanus Masing

Lumerohketest talvedest ajendatuna lumelükkamise tehnika soetanud ettevõtjad kurdavad, et lumevaesed talved ei võimalda investeeringut vähemalgi määral tagasi teenida.

“Esimesel aastal oli lund päris palju, aga tehnikat eriti ei olnud. Nüüd on tehnika olemas, aga pole lund,” ütles Leedri küla ettevõtja Ain Rand. Aastaid tagasi tundus lumelükkamine Rannale paljulubav ettevõtmine, paraku need lootused ei täitunud. 60 000 euro eest kaks traktorit, sahad ja lumepuhuri ostnud Rand müüs ühe traktori koos sahaga maha juba kaks aastat tagasi, nüüd ootab ostjat ka ülejäänud tehnika.

Lumepuhur seisab, et mitte öelda roostetab Rannal kodutalu kõrval tee ääres puude all, aastane käive lumelükkamise eest jääb 1000 euro piirimaile. “Kui arvestada, mis raha on pandud tehnika sisse, siis selliste talvedega seda tagasi ei teeni,” tõdes bussifirma Ranna Reisid OÜ omanik.

Soovivad valvetasu

Ettevõtja leiab, et vald võiks lumelükkajatele maksta tasu valmisoleku eest. Sama meelt on samuti Lümanda kandis lumetõrjet tegev ettevõtja Kristjan Lüüding. “Sa oleksid nagu päästeametis tööl, kogu aeg pead valves olema,” lausus lumelükkaja, kelle hinnangul võiks vald maksta teatavat tasu igas kuus. “Siis, kui lähed lund lükkama, tehakse tasaarveldus. Kui aga üldse lund ei saja, siis võiks see kuumakse jääda miinimumpalgaks.”

Saaremaa valla majandus- ja haldusosakonna juhataja Mikk Tuisu sõnul vald sahameestele valvetasu üldiselt ei maksa, sest tunnihinne on korralik – keskeltläbi 50 eurot. Detsembrikuu eest tuleb vallal välja käia tuhandeid eurosid – kõik valla poolsada sahameest esitavad nii umbes 500-euroseid arveid.

Tõsiasi on Tuisu sõnu see, et lumelükkajate leidmine läheb lumevaeste talvede tõttu järjest raskemaks. Lepinguid üles öeldud ei ole, aga näiteks üks Mustjala kandi lumelükkaja loobus lepingut uuendamast ja tema töö teeb nüüd ära naaberpiirkonna lumelükkaja. Saarte Hääl selgitas välja, et lumelükkamisest loobunud Ninase ja Tagaranna mees Valdur Paaskivi loobus siiski kõrge vanuse tõttu. “Olen juba 80-aastane ja aeg on pensionile minna,” lausus Paaskivi. “Uus seadus nõuab ka FIE-ks hakkamist, kaheksakümneselt enam nagu ei hakka.”

Kuigi viimastel aastatel on lumega lood üldiselt kehvad, siis arvestades, et talv käib 7-aastaste tsüklitena, võivad lumised talved ees olla. “Kui tuleks üle päeva ikka 20 cm lund, saaksid need mehed väga palju raha,” tõdes Mikk Tuisk.

Tuisu sõnul on lumelükkamispiirkonnad parasjagu nii suured, et üks mees ühe traktoriga oma piirkonnas hakkama saaks. Niimoodi saab omavalitsus talunikele lisateenistust anda ja tagada teede puhastamisel operatiivsuse. “Näiteks linnast ju Kihelkonnale lund lükkame ei lähe. Ka ei lükka kitsaid vallateid maanteeameti suure sahaga, kiviaedade vahel on vaja väikest traktorit ja väikest sahka,” põhjendas osakonnajuhataja, miks vald eelistab võimalusel kohalikke mehi.

Teevad head tööd

Seni võib vald kohalike meeste kohusetundliku tööga rahule jääda. Võrreldes riigiteedega saavad vallateed varem puhtaks lükatud. Kui riigimaanteid lükatakse tähtsuse järjekorras, siis taluniku prioriteet on kogu tema väike piirkond. “Kui õhtul hakkab kaheksa paiku lund sadama, siis läheb ta öösel kolme-nelja paiku välja ja teeb oma piirkonna ära,” rääkis Tuisk. Üldiselt tuleb sahk tööle panna alates 10 cm paksusest lumekihist, märja ja raske lume korral võiks seda teha vastavalt oludele.

Vähemalt 20 aastat lund lükanud Valjala kandi Nuudi talu peremees Kaido Kirst ütles, et kindlasti pole lumelükkamine praeguste talvedega mingi kõva teenimisvõimalus, aga keegi peab ju teed lumest puhtad hoidma. Kes suudaks seda teha operatiivsemalt kui kohalikud mehed, kes enamjaolt tunnevad peensusteni nii teid kui ka olusid. Erinevalt teistest piirkondadest saavad endise Valjala valla lumelükkajad vanast järjest talve kohta ka 500 eurot valvetasu.

Kirstu lumelükkaja karjääri sisse on mahtunud ka paar väga lumerohket talve, millega kaasnes küll korralik teenistus, aga ka mured. Kui lund saab liiga palju, ei jõua seda küllalt kiiresti lükata ja lõpuks ei mahu see ka enam kuhugi ära. Lisaks tõi lumeuputus sahamehele ka planeerimata väljaminekuid, lumesse peitunud kiviaed rikkus aga tehnikat.

Print Friendly, PDF & Email
Jaga