Göteborgs-Posten: Euroopa on lakanud paljunemast (17)

KASULIK VÕI MITTE? Selle foto Rootsi saabunud migrantidest avaldas Londoni ajaleht The Independent 2016. aastal. Ajaleht kirjutas, et toona võttis Rootsi põgenikke ühe elaniku kohta vastu enam kui ükski teine Euroopa Liidu liikmesriik. Foto illustreeris artiklit, milles püüti tõestada, et Rootsi toonase kiire majanduskasvu (4,5 protsenti) taga on paljuski nn avatud uste poliitika. Seepärast leht arvaski, et Briti valitsus peaks rootslastest eeskuju võtma ega tohiks sisserände tingimusi karmistada.
INDEPENDENT.CO.UK

Rootsi elanikkond kasvab praegu tempokalt. Lõpetagem aga sisseränne ja rahvaarv hakkab taas suure kolinaga langema. Mõnes Euroopa riigis on nii juba läinud. See tähendab aga, et kui ei oleks pagulaste suurt sisserännet, ei kasvaks ühegi Euroopa Liidu liikmesmaa elanikkond, kirjutab liberaalset maailmavaadet pooldav Rootsi ajaleht Göteborgs-Posten.

Rootsi rahvaarv kasvab praegu sedavõrd suure tempoga, et riik lausa käriseb kõigist õmblustest, tõdeb Göteborgs-Posten. Lehe andmetel olevat meie läänenaabri elanikkond läinud aasta lõpus saavutanud suisa rekordilise suuruse – 10 225 000. Tõsi, praegu on see veel sealse statistikaameti prognoos. Täpsemad ja kontrollitud andmed peaksid selguma juba lähiajal.

Kuid veel paarkümmend aastat tagasi õpetati kooli geograafiatundides, et Rootsis elab kõigest vaid kaheksa miljonit inimest. 35 aasta vältel, täpsemalt aga ajavahemikus 1969 kuni 2004 vastasid need andmed ka tegelikkusele, kirjutab Göteborgs-Posten.

Elanikkonna üha kiirenev juurdekasv

2004. aastal ületas Rootsi rahvaarv aga üheksa miljoni piiri. Sellest ajast alates on Rootsi elanikkonna juurdekasvu tempo suurenenud pea kolm korda ja paistab, et see hoogne tempo vähemalt lähiajal ka ei rauge.

Järgmise miljoni täitumiseni jõuti 13 aasta jooksul, see leidis aset 2017. aastal. Veel aasta tagasi ennustas Rootsi statistikaamet, et riigi elanikkonna kasvutempo üha kiireneb. Toona tehtud prognoosi kohaselt peaks järgmine miljon täituma seitsme aasta pärast. Seega aastal 2024, mil Rootsis elab juba 11 miljonit inimest.

Nüüd on statistikaamet oma aastatagust prognoosi aga veidi korrigeerinud – 11 miljoni piiri ületab Rootsi rahvaarv suure tõenäosusega alles aastal 2028. Tõsi, kõik sõltub sellest, millist migratsioonipoliitikat hakkab Rootsi riik lähiaastatel teostama.

Siit järeldus: Rootsi elanikkonna kiire kasvu on taganud eranditult vaid migrandid, mitte aga see, et rootslaste endi peredesse on hakanud varasemast enam lapsi sündima. Kui ei oleks suurt sisserännet, kuivaks Rootsi elanikkond tasapisi kokku, nendib GöteborgsPosten.

Kes sünnitab, kes aga mitte

Statistika näitab, et alaliselt Rootsis elav mitte-Euroopa päritolu naine sünnitab elu jooksul keskmiselt 2,42 last. Etniliste rootslannade seas on see näitaja kõigest 1,69. Teistel Rootsis alaliselt elavatel, kuid Euroopa päritolu naistel on see arv veidi kõrgem – nemad sünnitavad elu jooksul keskmiselt 1,72 last.

Vaid 70 protsendil Rootsis möödunud aastal sündinud lastest on ema rootslanna. Selgitus on lihtne: suurem osa migrante saabub Rootsi reproduktiivses eas ja loob seal kiiresti perekonna. Rootsi juba saabunud migrantidele järgnevad aga peagi samal eesmärgil ka paljud nende sugulased.

Ja veel veidi statistikat. Mitte-Euroopa päritolu täiskasvanud elanikkonna keskmine vanus on Rootsis pea kümme korda madalam kui etnilistel rootslastel.

Statistikaameti andmetel on Rootsi 35-aastastest alalistest elanikest pea 20 protsenti sündinud väljaspool Euroopat. Neist lõviosa on Rootsi sisse rännanud viimasel kümnendil.

Võrdluseks olgu siinkohal ära toodud, et 80 aasta vanuste inimeste seas on mitte-Euroopa päritolu isikuid Rootsis kõigest vaid kaks protsenti. Sellest saab teha vaid ühe järelduse – Rootsis elavad migrandid on riigi põliselanikega võrreldes palju nooremad, energilisemad ja elujõulisemad, kirjutab Göteborgs-Posten.

Mujal olukord veelgi süngem

Kui võrrelda aga Rootsi demograafilist olukorda teiste Euroopa riikidega, tuleb tõdeda, et põliselanike sündimuse näitajad on meie läänenaabri juures seni veel üpriski kõrged. Sellele vaatamata kasvab aga Rootsi rahvaarv ikkagi tänu sisserändele välismaalt, mida Stockholmi poliitikud on varasematel aastatel üldjoontes soosinud.

Paljudes teistes Euroopa Liidu liikmesmaades on rahvaarv aga vähenemas. Näitena toob ajaleht Göteborgs-Posten Rootsi idanaabri Soome, kus tunamullu püstitati üpriski kurb rekord.

Nimelt langes sündimus Soomes 2017. aastal viimase 150 aasta kõige madalamale tasemele. See tähendab, et nii vähe lapsi kui 2017. aastal ei sündinud Soomes isegi kurbadel 1867. ja 1868. aastal, mil paljusid Läänemere-äärseid piirkondi, sh ka Soomet, tabas näljahäda.

Göteborgs-Posteni andmetel on sündimus Soomes langenud juba seitsme aasta vältel. Sealjuures olevat veel tähelepanuväärne, et erinevalt Rootsist on Helsingis asuv valitsus viinud viimasel kümnendil ellu palju ettevaatlikumat migratsioonipoliitikat, mis suure tõenäosusega ongi tekitanud sündimuse kahanemise.

Kõik see kinnitab veel kord tõsiasja – kui ei oleks sisserännet, ei oleks ka rahvaarvu kasvu mitte üheski Euroopa riigis. Rootsi on siin heaks näiteks, kirjutab Göteborgs-Posten.

Tõsi, nagu eelpool juba öeldud, on Rootsis (ja ka Prantsusmaal) sündimus põliselanike seas võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega üpriski kõrge. Kuid ka sellest ei piisa, et tagada elanikkonna juurdekasvu. Kõige halvem, jätkab Göteborgs-Posten, on olukord ses mõttes Saksamaal ning mõnes Ida- ja Lõuna-Euroopa riigis, kus sündimus põliselanike seas on viimastel aastatel eriti madalale tasemele langenud.

Ehkki paljudes riikides on erakonnad ja valitsused pannud rõhku perekondlike väärtuste tähtsustamisele, pole naised seetõttu rohkem sünnitama hakanud. Nii ongi Euroopas kujunenud olukord, et elanikkonda saab suurendada vaid migrantide abil.

Elanikkonna kasv on aga iga riigi jaoks suisa elulise tähtsusega. Rahvaarvu kasvu seiskumine või selle langus toob varem või hiljem endaga paratamatult kaasa majandusliku seisaku, mis omakorda põhjustaks hoopiski riigist väljarände suurenemise.

See oleks aga juba väga tõsine oht kogu riigi julgeolekule ja sõltumatusele, kirjutab ajaleht Göteborgs-Posten lõpetuseks.

Print Friendly, PDF & Email