100 aastat tagasi avati Kuressaares eestikeelne gümnaasium (1)

JALGRATTAMATKALE: SÜG-i õpilased 91 aastat tagasi matka stardijoonel.

2. detsembril 1918 kehtestatud dokumendis “Eesti Ajutise Valitsuse määrused koolide kohta” nähti esimeste sammudena ette hariduselu taastamine Eesti Vabariigis. Määruses kohustati hiljemalt 1. jaanuarist 1919 üle minema eestikeelsele õpetusele. Järgnevas loos anname ülevaate Saaremaa ühisgümnaasiumi esimestest aastakümnetest, kasutades andmebaasina trükist “Saaremaa Ühisgümnaasium 1865–1995”.

Saare maavalitsus andis 1918. aasta jõulukuul Esimesest ilmasõjast koju jõudnud füüsikaõpetajale Eduard Pukile ülesandeks luua sõjatules laastatud koolide varade baasil Kuressaares eestikeelne gümnaasium.

Sama aasta detsembrikuu alguses suunati vastne koolijuht Pukk Tallinna haridusministeeriumisse avatava kooli jaoks juhiseid saama.

16. detsembri (1918) istungil otsustas maanõukogu Kuressaare gümnaasiumi taastada. Otsus ei sündinud kergelt. Leiti, et kooli ülalpidamiskuludest peaksid Kuressaare linn ja Saare maakond kandma proportsionaalse osa. Üllatuslikult keeldus linnavalitsus gümnaasiumi toetamisest. Mõned linnavolikogu liikmed arvasid koguni, et eestikeelse gümnaasiumi avamine olevat liigne luksus.
Õnneks läks järgmise aasta alguses kõik positiivses suunas. Jaanuari esimeses pooles registreeriti gümnaasiumis õppida soovijad ja 15. jaanuaril peeti endise poeglaste gümnaasiumi ruumides avaaktus. Kool sai nimeks Saaremaa Eesti segagümnaasium.

1922. aastal muudeti kooli nime. Segagümnaasiumist sai Saaremaa ühisgümnaasium. 1923. aasta sügisel hargnes ühetüübiline gümnaasium reaal-, humanitaar- ja pedagoogiliseks haruks.

Reaalharu tõi endaga kaasa poisteklasside tekke, kuna tütarlapsed, kes pidasid ennast reaalainetes poistest nõrgemateks, neisse klassidesse ei astunud. Juba 1933. aastal otsustati reaalharu sulgeda. See taastati Saksa okupatsiooni ajal. Humanitaarharu eksisteeris aga Nõukogude okupatsioonini ja siin olid ülekaalus tütarlapsed.

Terves Eestis oli ainulaadne Saaremaa ühisgümnaasiumis avatud pedagoogiline haru. Selle avamise põhjuseks oli õpetajate nappus Saaremaal.

SÕJATULES KANNATADA SAANUD: 1944. aastal õhiti koolimajas olnud moonaladu. Pikk tn 31 maja (nüüdne Vanalinna kool) sai rängalt kannatada.

Uus suurem koolireform toimus 1934. aastal. Selle tulemusena tuli gümnaasiumiharidust taotlevatel noortel kooliteed käia tosinajagu aastaid. Tollal moodustati SÜG-i juurde ühtluskooli teise astmena viieaastane Saaremaa keskkool. Selle lõpetamisel võisid noored õpinguid jätkata kas kolmeaastases gümnaasiumis või seminarides.

1937. aastal muudeti Saaremaa keskkool viieaastase õpiajaga Saaremaa progümnaasiumiks ja kolmeaastase õpiajaga Saaremaa reaalkooliks. Saaremaa ühisgümnaasium nimetati aga ümber Saaremaa gümnaasiumiks.

Üleminek emakeelsele õpetusele kujunes pedagoogidele raskeks proovikiviks, sest puudusid nii vajalikud õpikud kui ka oskussõnad. Nii on hilisem mainekas keeleteadlane Johannes Aavik SÜG-is õpetades kasutanud endakirjutatud brošüüre ja artikleid. Isegi kooli direktor Eduard Pukk olevat toetunud füüsika ja matemaatika õpetamisel Aaviku nn uuele keelele.

Kirju õppekava ning head saavutused

Gümnaasiumi õppekavas olid järgmised kohustuslikud õppeained: emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos kosmograafiaga, ajalugu, kodanikuõpetus koos majandusteadusega, filosoofia koos psühholoogia ja eetikaga, kaks võõrkeelt (inglise, saksa või prantsuse), joonistamine või joonestamine, käsitöö, laulmine ja kehaline kasvatus. Vabatahtliku ainena oli programmis usuõpetus.

Reaalharus õpetati rohkem matemaatikat ja füüsikat, humanitaarharus aga ajalugu ja keeli, sh ladina keelt. Pedagoogiline haru tugines õpetajate seminaride õppeprogrammidele.

Kolmekümnendatel aastatel olid Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilaste õpitulemused igati tasemel. Saarlastest gümnasistid saavutasid korduvalt häid kohti üleriigilistel riigikaitsealastel võistlustel.

Koguteos toob ära õpilase Aarne Vinkeli nime, kes 1937. aastal tuli kirjandite kirjutamise võistlusel 70 õpilase konkurentsis teisele kohale. SÜG andis saarlasele filoloogiaalased algteadmised. Aarne Vinkelist (1918–2006) sai silmapaistev kirjandusteadlane.

Kooli kodukord oli range. Kiivalt nõuti vormirõivaste kandmist. Rangelt peeti kinni nõudest, et mütsi tuleb kanda otse. Õpilaste hulgas liikus ringi vemmalvärss:

Plikad tulid hanereas,
kõigil mütsid kiiva peas.
Vana Sepa uksel vahtis,
sest et dire seda tahtis.
Ütles: “Mütsid otse pähe –
“pühapäev” ja asi tahe!”

Kodukord piiras ka õpilaste väljasolekut. Nooremad õpilased tohtisid väljas liikuda õhtul kella üheksani, vanemad koolitüdrukud ja -poisid kella kümneni. Suvisel koolivaheajal võisid õppurid aga väljas lustida tund aega kauem. Restoranide ja kohvikute külastamine oli keelatud. Ka tantsuõhtutel ei tohtinud kooliõpilased käia.

Kinno lubati vaid esimesele seansile. Keelatud oli suitsetamine ja alkoholi tarbimine. Õpilaste käitumise järele valvasid õpetajad kordamööda. Valvet peeti vahetundide ajal, õhtuti linna lõbustus-
kohades ja tänavail ning koolis kordarikkunud õpilaste pühapäevastel kinniistumistel. Olulisim karistusviis oligi pühapäevane järelistumine.

Sellest informeeriti ka lapsevanemaid, teatades süüteo suurusest ja järjestikusest kinniistumiste arvust. Pühapäevane kinniistumine kestis tavaliselt kella 13-st 15-ni.

Koolist väljaviskamist tuli ette harva. Direktor Pukk lasi neil juhtudel õpilastel omal soovil lahkumisavalduse kirjutada. Nii loodeti vältida suhete sassiminekut lastevanemate ja õpilastega, püüdes säilitada kooli head nime. See ka õnnestus.

Samuti hoolitses direktor Pukk selle eest, et õpetajate kaader oleks tugev ja püsiv. Kooli taasavamisel alustas tööd 17 pedagoogi, neist 11 Saaremaalt ja kuus mujalt Eestist.

Peale õpetajate kuulus gümnaasiumi personali hulka kooliarst, kes võttis õpilasi vastu väljaspool kooli oma tööruumides. Meditsiiniõe töökohustuseks oli haigete laste läbivaatamine koolis ja koduvisiidid. Samuti nägi gümnaasiumiseadus ette asjaajaja ja kooliteenija ametikohad.

Direktor Pukk – sündinud koolijuht

Vilistlased on oma meenutustes õpetajaid, sealhulgas kooli juhtkonda, hea sõnaga meenutanud. Eestikeelse gümnaasiumi esimene direktor Eduard Pukk oli teenäitajaks oma järglastele. Direktor Pukki peeti sündinud koolijuhiks, samas ka heaks aineõpetajaks, kes suutis õpilastele selgeks teha nii füüsika, matemaatika kui ka kosmograafia.

Tema kauaaegne klassivend, matemaatikaõpetaja Aleksei Sepp olnud küll vaikse ja vähese jutuga, kuid teinud aine selgeks. Sepp olnud ka kirglik jahi- ja kalamees, kellele looduses veedetud tunnid olnud saagist tähtsamad.

Pikka kasvu ajalooõpetajat Nikolai Paivelit kutsunud õpilased tagaselja Opaks, kuna too vastajaid tihtipeale noh-sõnaga tagant ergutanud. Muide, sama hüüdnime kandis eelmise sajandi teises pooles populaarne matemaatikaõpetaja Valentin Oopkaup, kes oli ka hea ristsõnade koostaja.

AJALUGU STENDIDEL: Igaüks neist on andnud oma panuse kooli juhtimisel.

Eriliseks isiksuseks on õpilased ja õpetajad nimetanud eesti keele õpetajat Johannes Aavikut, kes pidas gümnaasiumis õpetajaametit aastatel 1920–1926. Suurte teadmistega õpetaja oli tollaste õpilaste sõnul erakordselt nõudlik, samas emotsionaalne.

Kui Aavik 1938. aasta kevadel haridusministeeriumi koolide peainspektorina SÜG-is tunde kontrollis, olnud tema norivast nõudlikkusest hämmingus nii direktor, õpetajad kui ka õpilased. Mitmes tunnis oli ta juhtimise enda kätte võtnud. Pärast inspektori külaskäiku oli koolist sunnitud lahkuma tervishoiu õpetaja proua Madisson, kes vana kooli inimesena kasutanud algelist eesti keelt.
Nüüdisajal tundub see uskumatu, aga nii see oli.

Akadeemik Juhan Peegel (1919–2007) on oma gümnaasiumiõpetajaile jaganud tunnustust, nimetades raamatus pedagooge, kelle mälestuse ees teeb ta suure kummarduse.

15. jaanuaril 1919 alustas gümnaasiumis õpinguid kokku 269 õpilast, neist 173 algklassides ja 96 keskastmes. Ametliku statistika järgi on saja aasta jooksul gümnaasiumi lõpetanud 6802 vilistlast. SÜG-is on kooliharidust nõutamas käinud aga palju-palju rohkem saarlasi. Suur osa neist, kes lõpetanud põhikooli, on õpinguid jätkanud mujal.

Eelmise nädala reedel toimunud hariduskonverentsil andsid oma õpinguaastatest põhjaliku ja detailse ülevaate viimastel aastakümnetel SÜG-i lõpetanud saarlased, hinnates kõrgelt õpetajate professionaalsust, kooli traditsioone ja saavutusi.

Print Friendly, PDF & Email