
IKKA TASA JA TARGU: Meelis Mölder OÜ-st Rändmeister transpordib ehitusmaterjali Kuressaare Laurentiuse kiriku torni.
Maanus Masing
Kuigi mullu tööõnnetuste arv Saare maakonnas tunamullusega võrreldes kahanes, on nende arv 13 aasta statistikat vaadates siiski üks suuremaid.
“Tööõnnetuste arv paraku aasta aastalt suureneb, mis viitab sellele, et suuremat tähelepanu tuleb pöörata töökeskkonnale, -kaitsele ja -tervishoiule,” on kirjas Saaremaa, Muhu ja Ruhnu vallavalitsuse väljaandes “Saare maakonna tervise- ja heaoluprofiil”, mis avaldati möödunud aasta sügisel. “Heaks märgiks saab lugeda seda, et viimase viie aasta jooksul ei ole olnud surmaga lõppevaid tööõnnetusi.”
Tööinspektsiooni andmeil juhtus Saare maakonnas mullu 143 tööõnnetust – 19 võrra vähem kui rekordilisel ülemöödunud aastal, mil juhtus 162 õnnetust.
“Võrreldes eelmise aastaga on tööõnnetuste osas küll langus, aga vaadates varasemat aega – 2016. aastal oli 124 tööõnnetust ja varem veel vähem –, ei ole siin kiita midagi,” leidis Saaremaa tööinspektor Rein Nelis. “Tööõnnetusi on liiga palju. Ka üks tööõnnetus on liiast.”
Nelise hinnangul peab paljude tööõnnetuste osas paika vanasõna “Hooletus ees, õnnetus taga”. “Tööohutuse nõuete rikkumise korral õnnetus lausa hüüab tulles,” lausus Nelis.
Tema sõnul on sageli tööõnnetuste põhjustajad liigne kiirustamine, liikumisteedele jäetud voolikute ja juhtmete otsa komistamine, redelite vale kasutamine, libedus talvel välitöödel ja ka libedad põrandad siseruumides, valed töövõtted, masinate ohutusseadiste eiramised ning isikukaitsevahendite mittekasutamine.
Möödunud aastal registreeritud tööõnnetustest olid 116 kerged ja 27 rasked. 2017. aastal olid vastavad arvud 124 ja 38. Surmaga ei lõppenud tunamullu ega mullu siiski ükski õnnetus.
“Valdkondadest oli möödunud aastal enim õnnetusi toiduainetööstuses, metalltoodete tootmisel ja ehituses,” loetles tööinspektsiooni kommunikatsioonijuht Kristel Abel.
Kui selle kümnendi madalaim arv – 106 – tööõnnetusi läks kirja 2015. aastal, siis järgneval kahel aastal see näitaja aina kasvas: 2016. aastal oli õnnetusi 124 ja 2017. aastal koguni 162.
Surmaga lõppenud tööõnnetusi pole maakonnas siiski aastaid olnud – viimati juhtus see 2013. aastal.
Tööinspektor Rein Nelis tuletab tööandjatele meelde, et neil on kohustus korraldada töötajale tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe ning seda tuleb teatud juhtudel ka vajalikus osas ja mahus korrata. “Seda kindlasti tööohutusnõuete rikkumiste ja tööõnnetuste korral,” märkis Nelis. “Tööandjal on ka seadusest tulenev kohustus kontrollida tööohutusnõuete täitmist. Nende tegevustega hoiaks ära paljude tööõnnetuste toimumise.”
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
Tööle minnes libastud ja kukud nii önnetult,et kohe püstigi ei saa,see ka tööönnetus ,kuid enamasti need kirja sellisena ei läe. Samas siseruumides juhtunud .Haiguslehe veel saad,kuid tööönnetusena ,et kirja läeks,selle vaidlustavad juba asutuse omanikud ära,neile lihtsam.
Sinu pärast me vast elamegi selliste poliitprostituutide all, sest nemad ju arvavad, et tööl peab olema vastav isik, kes iga töötaja juures passib ja vaatab, et tema oma tööd õigesti teeks ja kogemata kahe jalasammu jagu ei astuks, et ometigi õnnetus ei juhtuks.
Miks sa pead üldse tööjuures libastuma ja kukkuma? Siis võib ju sarnase suhtumisega igale poole siseneda: poodi, bussi, teatrisse jne. Rääkimata tänaval kõndimisest. Kui sa näed, et maapind on libe, siis tuleb sellest teha aruka inimese järeldus ja astuda libedale pinnale nii, et ei kukugi perseli maha.
Kummaline suhtumine. Töötaja peaks ikka ise ka vastutama oma lolluste eest, seda enam, et enamik kellega tööõnnetused juhtuvad, ei ole lapsed vaid juba suured, täiskasvanud mehed, kel peaks mõistus peas olema. Ja kui pärast küsida, et miks sa nii tegid, siis ei ole peale pomina muud kostagi.
Aga kägu?
Sadist oled, Volli
Sest me naerame lollusi, mitte pole ise lollid, lp suur volli. Sina oled suur rumal volli.
Suure volli arust toimib maailm iseenesest, puistad ainult ghb-d sisse ja kõik allub sulle. lihtne ju.
Kas haige kodanik oma väärtusetud mõttehiilgatused ühte kommentaari ei suudagi panna?
Peab ikka eriti depressiivne olema, et 4 kommentaari 20 min jooksul kellegi vastu kirjutada.
Sina volli pidutsed, kui teised haiged on.
10:14 rääkis sulle oma mure, ja mida sina tegid? Läksid pingesse ja depressiooni?
Kui sinusugune loll ei saa isegi oma töökohal harjavarrega sedasi tööd teha ilma, et end vigastaks, siis võiks küll sinusugused idikad kenasti maha kanda.
Endal pole oma lolluste pärast häbi?
Volli vigastas ennast?
Mõtle vahelduseks millestki helgest, näiteks naistest, kui harjavarred pea segi ajavad:)
Ja sina peaksid neist vähem mõtlema, ehk tundub koolipoisilegi siis targem.
Eluheidik, kelle kogu ühiskond välja sülitanud on. Kurb! Otsi ja leia abi. See ei ole normaalne, et mõni paarkümmend minutit selle peale mõtleb, mida mulle kirjutada.
Kui sa hakkaksid mõtlema rohkem oma naiste ja laste peale, ei kujutaks sa ette endale kirjutamist. Ühiskonna hüvanguks on igati vajalik, et jäämägi saaks piiritletud. Vaata nüüd üle, kuidas sa ise vastasid esimesele kommentaarile, üks suur vastutusest kõrvalehoidmine, kui keegi proovib midagi öelda. Eks see mõistuses kinni ole.
Kas sa kukkusid oma koristajast harjavarre ajju?
Rahune maha, võta palderjani. Kui sa ühe kommentaari peale nii leili lähed, siis ei kujuta ette kuidas sa reaalses maailmas hakkama saad.
Teine variant on see, et sul on lihtsalt igav.
Otsi omale kirjasõpru kuskilt foorumist.
Sina rääkisid ju oma mure aga tegelikkuses peaksid alustama psühholoogist.
Kes see julgeb Volli vastu hakata, see saab ise malakat.
Aju on õrn koht, aga aimame, miks volli juurde tagasi ei tulda.