Tööõnnetusi juhtub endiselt palju (19)

IKKA TASA JA TARGU: Meelis Mölder OÜ-st Rändmeister transpordib ehitusmaterjali Kuressaare Laurentiuse kiriku torni.
Maanus Masing

Kuigi mullu tööõnnetuste arv Saare maakonnas tunamullusega võrreldes kahanes, on nende arv 13 aasta statistikat vaadates siiski üks suuremaid.

“Tööõnnetuste arv paraku aasta aastalt suureneb, mis viitab sellele, et suuremat tähelepanu tuleb pöörata töökeskkonnale, -kaitsele ja -tervishoiule,” on kirjas Saaremaa, Muhu ja Ruhnu vallavalitsuse väljaandes “Saare maakonna tervise- ja heaoluprofiil”, mis avaldati möödunud aasta sügisel. “Heaks märgiks saab lugeda seda, et viimase viie aasta jooksul ei ole olnud surmaga lõppevaid tööõnnetusi.”

Tööinspektsiooni andmeil juhtus Saare maakonnas mullu 143 tööõnnetust – 19 võrra vähem kui rekordilisel ülemöödunud aastal, mil juhtus 162 õnnetust.

Rein Nelis

“Võrreldes eelmise aastaga on tööõnnetuste osas küll langus, aga vaadates varasemat aega – 2016. aastal oli 124 tööõnnetust ja varem veel vähem –, ei ole siin kiita midagi,” leidis Saaremaa tööinspektor Rein Nelis. “Tööõnnetusi on liiga palju. Ka üks tööõnnetus on liiast.”

Nelise hinnangul peab paljude tööõnnetuste osas paika vanasõna “Hooletus ees, õnnetus taga”. “Tööohutuse nõuete rikkumise korral õnnetus lausa hüüab tulles,” lausus Nelis.

Tema sõnul on sageli tööõnnetuste põhjustajad liigne kiirustamine, liikumisteedele jäetud voolikute ja juhtmete otsa komistamine, redelite vale kasutamine, libedus talvel välitöödel ja ka libedad põrandad siseruumides, valed töövõtted, masinate ohutusseadiste eiramised ning isikukaitsevahendite mittekasutamine.

Möödunud aastal registreeritud tööõnnetustest olid 116 kerged ja 27 rasked. 2017. aastal olid vastavad arvud 124 ja 38. Surmaga ei lõppenud tunamullu ega mullu siiski ükski õnnetus.

“Valdkondadest oli möödunud aastal enim õnnetusi toiduainetööstuses, metalltoodete tootmisel ja ehituses,” loetles tööinspektsiooni kommunikatsioonijuht Kristel Abel.

Kui selle kümnendi madalaim arv – 106 – tööõnnetusi läks kirja 2015. aastal, siis järgneval kahel aastal see näitaja aina kasvas: 2016. aastal oli õnnetusi 124 ja 2017. aastal koguni 162.

Surmaga lõppenud tööõnnetusi pole maakonnas siiski aastaid olnud – viimati juhtus see 2013. aastal.

Tööinspektor Rein Nelis tuletab tööandjatele meelde, et neil on kohustus korraldada töötajale tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe ning seda tuleb teatud juhtudel ka vajalikus osas ja mahus korrata. “Seda kindlasti tööohutusnõuete rikkumiste ja tööõnnetuste korral,” märkis Nelis. “Tööandjal on ka seadusest tulenev kohustus kontrollida tööohutusnõuete täitmist. Nende tegevustega hoiaks ära paljude tööõnnetuste toimumise.”

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Print Friendly, PDF & Email