Suures vallas tuleb mõelda suurelt (28)

Mart Saarso

“Mõelda ja tegutseda tuleb suurelt ning sellega tasuks pihta hakata kohe uue saabunud aasta alguses,” kirjutab end selle loo kontekstis visionääriks nimetav Mart Saarso.

Kuigi mu kodu asub möödunud suvest Muhu saarel, kuulun ma Saaremaa valla kinnisvaraomanike auväärsesse seltskonda. Aastate eest soetasin endale korteri, ja mitte lihtsalt kuskile Kuressaarde, vaid otse Saaremaa südamesse – Eiklasse. Sellest tulenevalt on mul ka õigustatud ootused-lootused suure Saaremaa valla arengute asjus.

Kuna lähenemas on riigikogu valimised, peame hoolikalt järele mõtlema, keda soovime järgmise nelja aasta jooksul näha Toompeal saarerahva huve esindamas. Kindlasti peaksid need olema meie omad inimesed, mitte läänlased või hiidlased, kel kindlasti küüned enda poole on. Ja mitte lihtsalt omad inimesed, vaid ikka need, kes julgevad unistada ja mõelda suurelt. Elu on tõestanud, et niisugused inimesed ja nende suured ideed on Saaremaal olemas.

Võtame kas või Saaremaa silla ehitamise plaani, millest on jutlustatud juba läbi üsna mitme valimiskampaania. Kahetsusväärselt pole see projekt teostunud, kuna Toompeale on tööõnnetustena sattunud ka Setumaa separatiste, Taaralinna targutajaid ja muid saarlastele vaenulike jõudude esindajaid, pealinna eneseimetlejatest rääkimata.

Mõelgem ja tegutsegem suurelt

Leidunud on isegi selliseid väiklasi ninatarku, kes väidavad, et plaanitav sild ei viivatki Saaremaale, vaid hoopis Muhusse. Olgu, kuidas on, aga lootus sureb viimasena. Parandamatu optimistina usun, et ühel kunagisel valimiseelsel silladebatil minu väljakäidud suur idee ka kunagi teostub. Ma nimelt tegin ettepaneku rajada Roomassaare karjamaale kosmodroom. Mõelda ja unistada tuleb suurelt.

Tõestust sellele, et saarlased suudavad suuri plaane ka teoks teha, pole keeruline leida. Võtame näiteks põlise Tori jõesadama renoveerimise. Ajalooline kalasadam, mille majandusnäitajad on karmide olude kiuste olnud silmapaistvad, on lõpuks ometi saanud esimese tuulepuhangu tiibadesse. Jääb vaid loota, et renoveerimise esimese etapi lõppedes jätkub projekti eestvedajatel ning vallajuhtidel tahet ja julgust edasi liikuda.

Arusaadavalt tuleb süvendada faarvaater sadamast Abruka territoriaalveteni ning asendada praegune, traallaevastiku liiklemist takistav jalakäijate sild tunneliga. Need on siinkirjutaja arvamuse kohaselt Tori jõesadama renoveerimise kaks järgmist etappi. Peab olema lausrumal, et mitte mõista, kuidas linnasüdamele lähedal asuv kalasadam annab tõuke mitte üksnes Saaremaa, vaid kogu Euroopa Liidu kalandusele, ning tõstab olulisel määral ka regiooni kinnisvara väärtust. Mõelda ja ka tegutseda tuleb suurelt.

Siinkohal lubatagu mul avalikuks teha aga veelgi suurem idee, mis suure valla arengut aitaks tasakaalustada nii, et lõpeks ometi kord see kiuslik kriitika, nagu oleks Kuressaare valla teiste piirkondadega võrreldes eelistatud.

Eikla kinnisvaraomanikuna näen ma n-ö suuremat pilti ehk metsa puude taga – Saaremaa süda on jäetud pisut unarusse. Nõustun, et on olemas tööstus, kultuuriasutused, kaubanduskeskus ja toimiv taristu. Kuid puudub pääs maailmamerele, mis juba pikka aega pärsib nii Eikla kalamajanduse kui ka meretransiidi arengut ning piirab kohaliku tööstuse toodangu eksporti meritsi. Lahendus, mille pakun, on lihtsamast lihtsam, vaja on vaid suurelt mõelda ning tegutseda.

Sõrve maantee silla asemel tunnel

Tori jõesadamast ülesvoolu on ajale jalgu jäänud Sõrve maantee sild. See tuleks asendada tunneliga, sest autotranspordi viimine maa alla on globaalne suundumus. Edasi on otstarbekas süvendada Tori jõe ülemvool ning Põduste jõgi Eikla lähisteni. Projekti viimase etapina näeksin ma laevatatava kanali rajamist, mis viiks Eiklas Pihlaka maja kõrval asuvale heinamaale, kus on piisavalt ruumi nii kalasadama, konteineriterminali kui ka ajastu nõuetele vastava jahtsadama jaoks.

Tean, millest räägin, sest minu kinnisvara asub nimelt Pihlaka residentsis. Mõelgem vaid, millise tõuke annaks selle projekti realiseerumine Kesk-Saaremaa majandusele tervikuna, eriti aga kalamajandusele ning turismile. Arusaadavalt tõuseks Eikla piirkonna kinnisvara turuväärtus veelgi. Mõelda tuleb suurelt ning osata näha tervikpilti.

Väljendan lootust, et nüüd, kus valimiste eelse traditsioonina võetakse ajutiselt ära kuulata ka riigi kõrgeima võimu kandjat ehk rahvast, ei jää ka minu ettepanek hüüdja hääleks kõrbes. Igatahes kavatsen ma oma hääle anda selle kandidaadi poolt, kes minu projekti toetab.

Meenutuseks tahaksin mainida veel kolme kümme aastat tagasi väljakäidud suurt ideed, ja nimelt: Saaremaa silla planeerimise kõrval on täiesti tähelepanuta jäänud vajadus rajada püsiühendus Allirahuga, mis annaks otsustava tõuke nii ökoturismi kui ka tööndusliku hülgepüügi arengule. Vabamajandustsooni ehk kiuslike keeles maksuparadiisi loomine Abrukale oleks murrang kogu Euroopa Liidu majanduses. Paraku kätkeb see plaan terviseameti hinnangul ka teatavaid riske, nagu suguhaiguste leviku plahvatuslik kasv regioonis.

Ruhnu saarele mereväebaas

Et mõelda suurelt ja n-ö raamidest välja, tuleks Ruhnu saarele rajada tänapäevane mereväebaas, mis annaks võimaluse tagasi võita kunagises räimesõjas Lätile kaotatud merealad. See on suur ja riikliku tähtsusega plaan, mille peale ainult saarlaste hammas ei pruugi hakata. Piisava ründevõimekuse tagamiseks peaks Ruhnus alaliselt kohal olema ka Seto Kuningriigi merejalaväe üksus. Selle plaani teostamiseks vajaliku sõjalaevastiku tellimine firmadelt Baltic Workboats, Alunaut, Lindvart ja Kasse Paadid mitmekordistaks Saaremaa laevaehitustööstuse mahtu ning looks hulgaliselt uusi töökohti nii riiklikus kui ka erasektoris.

Mõelda ja tegutseda tuleb suurelt ning sellega tasuks pihta hakata kohe uue saabunud aasta alguses.

Print Friendly, PDF & Email