Minu probleem algas tuletõrjekontrollist – tuvastati, et mu kodu küttekolded ei ole korras. Rääkisin sellest oma piirkonna sotsiaaltöötajale Aina Sepp-Teevetile, kelle arvates oli aga kõik korras. Ütlesin talle, et ei ole korras – mu küttekolded võidakse plommida ja ka korstnapühkija ei saa tulla enne, kui küttekolded korras, kaminahjul ukseklaasid ees ja pliidil raud vahetatud.
Sotsiaaltöötaja soovitas seepeale: võta mõõdud, osta ära ja too kviitung mulle. Et siis otsustatakse, kas ja kui palju mulle sellest hüvitatakse.
Minu kui üksi elava ja raske puudega eaka toimetulek on aga halb, mul ei ole ise võimalik ennast aidata. Suur osa mu pensionist kulub ravimitele. Perekonda mul ei ole. On küll lapselapsed, ent nemad näevad ise vaeva, et igapäevaeluga toime tulla.
Mõni kuu hiljem külastas tuletõrje mind jälle, mulle toodi vinguandur. Kontrolliti uuesti mu kodu tuleohtlikkust ja teatati sellest uuesti vallale, kuna olukord on ohtlik.
Ühel päeval helistas mulle ootamatult sotsiaaltöötaja, et külastab mind koos päästeameti juhi Margus Lindmäega. Sain teada, et nad soovivad mulle head ning et mind tuleb viia kodust ära sotsiaalpinnale elama, kuna mu oma kodus on olukord nii halb.
Kas tõesti oli eesmärk üksi elavat ja abi vajavat vanurit šokeerida? Nende külaskäik viis mind täiesti endast välja, vererõhk on mul niigi kõrge.
Need, kel see endal majanduslikult võimalik ei ole, saavad taotleda oma kodu küttekollete korda tegemiseks omavalitsuselt toetust. Tegin vallavalitsusele taotluse, et seda ühekordset toetust saada. Mulle vastati aga, et kuna mul ei olnud esitatud kuludokumente ning et mu “perekonna sissetulek pereliikme kohta on pärast eluasemega seotud kulutuste mahaarvamist suurem kui kehtiv kahekordne toimetulekupiir (280 eurot)”, ei saa mu taotlust rahuldada.
Vastusele oli lisaks sotsiaaltöötajale alla kirjutanud lastekaitsenõunik Monika Sarapuu. Kas tõeti saab minu probleemi üle otsustada lastekaitseametnik?
Suur vald pidi olema parem ja abivajajaid rohkem aitama, aga kahjuks ma ei tunne, et midagi paremaks oleks läinud. Pigem vastupidi.
Selline abi, nagu toetus küttekolde kordategemiseks, peaks üksi elavatele eakatele olema kättesaadav ja omavalitsus abistama eakaid inimesi enne, kui on liiga hilja ja juba erihooldust vajame.
Alje Müürisepp, Liigalaskma küla elanik
AMETNIK VASTAB
Saaremaa vallavalitsuse sotsiaalnõunik Liina Kohu:
Alje Müürisepa taotlust menetles sotsiaalkomisjon, kus ühise arutelu käigus teevad otsuse mitu spetsialisti ja lastekaitsenõunik on üks komisjoni liikmetest. Antud taotlus vaadati üle ja otsuseks oli, et taotlust ei rahuldata, kuna taotleja ei esitanud nõutud kuludokumente oma piirkonna sotsiaaltööspetsialistile ning tema sissetulek pärast eluasemega seotud kulutuste mahaarvamist on suurem kui hetkel kehtiv kahekordne toimetulekupiir (280 eurot). 2018. aastal oli toimetulekupiir 140 eurot kuus.
Müürisepale anti teada, et küttekolde parandamiseks vajamineva kuluhüvitise saamiseks on sotsiaaltööspetsialistile vaja taotlusele juurde esitada kuludokumendid, milleks on ostu tõestav dokument, ettemaksuarve või hinnapäring, seda aga antud isik ei esitanud.
Eraldi toetust küttekolde kordategemiseks Saaremaa vallavalitsuse sotsiaalosakonnal ei ole, on sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus. Läbi antud toetuse saame hüvitada kõiki inimese jaoks vajalikke kulutusi, mis toetavad abivajaja toimetulekut.
Saaremaa vallavalitsuse sotsiaalosakonnal on määrus “Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord”, millest ametnikud lähtuvad oma otsuste tegemisel, ja hüvitist taotlema tulev inimene peab vajama sotsiaalhoolekandelist abi, see tähendab, et tal peab olema hinnatud abivajadus (selle juhtumi puhul siis kodukülastused ja toetuste taotlemisel ka kulu- ja tuludokumendid). Alje Müürisepp saab vajadusel esitada uue taotluse hüvitise saamiseks oma piirkonna sotsiaaltööspetsialistile koos nõutavate dokumentidega.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
lolli mängimine.peaasi et kodust ära saab viia.omal pole ei hooldajaid ega hooldekodu kohti
valimistel näeme r…
Selge on ju see, et kui vallas on nii palju kõrgepalgalisi ametimehi, siis loomulikult vallas elavatele abivajajatele raha ei jätku, saage sellest aru ja olge rõõmsad, et saate elada suures vallas, mis pidi ju inimeste elu paremaks muutma, aga kahjuks läks jälle vastupidi.
Kurb juhus. Eriti kurb, et siit lugeja tegeliku tõde ei näe. Protestida, nõuda ja seda igalt poolt, kõik teised on süüdi aga ise ei ole nõus mitte millegiga
Jah kiruda ja nõuda see proua oskab. Kuid ega oma silmis palki ei näe.
Tundub absurdne – ei esitanud kuludokumenti. Kui inimesel raha pole, et seda kulutust teha, kust ta siis peaks selle kuludokumendi võtma ?
Mis maailmas need otsustajad elavad ?
Miks ei saanud nn sotsiaaltööspetsialist samasugust vastust vanainimesele anda ning teda aida hinnapakkumise küsimisel? Või ei olegi tegu oma ala spetsialistiga?
Sõnavabadus kehtib ainult eraisikutele, nemad võivad avalikult kiruda ja kaevelda. Sotsiaaltööd tegevatel ametnikel ei ole võimalust oma juhtumite sisust avalikult kirjutada, sest ainuüksi ametieetika ei luba laskuda kliendijuhtumite detailidesse,rääkimata andmekaitseseadusest. Igal medalil on kaks poolt. Jõudu, kannatlikkus ja tarku otsuseid Saaremaa valla sotsiaaltöö spetsialistidele.
Paljudel on tervislikust seisundist põhjustatud suhtlemise häireid. Mis ülesanded on teenuskeskuses töötaval sots. töötajal? Tema tunneb või vähemalt peaks tundma oma piirkonnas abi vajavate elanike probleeme.Tema on kohustatud sellele abivajajale olukorda selgitama (vajadusel mitu korda), aidata lahendada.Iga abivajaja ei saa kohe esimesel korral aru,kuidas toimida. Suhtus oma töösse väga pealiskaudselt – pole inimest oma kodus, pole probleemi.
Kirjas ju oli, et kuludokumendiks sobib ka ettemaksuarve või hinnapäring. Ei ühe ega teise jaoks pole vaja eelnevaid kulutusi teha.
Jah, ja kui saadki hooldekoju koha, siis pead maksma mitmekordse pensioni, et seal üldse olla..
Esimest korda kuulen, et hinnapäring on kuludokument??
Sest nimetatud spetsialist ei olnud tõesti oma ala spetsialist, liiga uhke ja ülbe, ja liiga pealiskaudne, suhtumisega, et igaüks peab ise oma asju ajama, mitte tema ei pea abivajajat aitama sellisel tasandil… Nii lihtsalt oli…
Minul sama kusimus? Mis ülesanded on teenuskeskuses töötaval sots.töötajal? Teda pole vanurite abistamisel olemaski.Temal peaks olema kõikide vanurita andmed, kes ja kuidas elavad.Vanurid ei oska enda eest seista ja igasugu avaldusi kirjutada .Toetuse taotlemine on täielik kadalipu läbimine ,miks on sellised elulised asjad nii keeruliseks aetud? Valimised lähedal……
Kullakesed, valla sotsiaaltöötajad oskavad abistada ainult oma tuttavaid ja neid, kes eriti midagi ei taha saada. -kui sa lähed ja ütled, et see ja see amet käskis pöörduda valla poole ja see teie kohustus, siis teeb valla sotsiaalsüsteem kõik selleks, et sa mitte midagi ei saaks. Kahjuks oli nii väikeses vallas ja nüüd ka suures vallas. kellele tahetakse nt jalgpalluritele (lastele) antakse tuhandetesse ulatuvaid toetusi, kuid küsi sa mähkmete jaoks vanainimesele toetust – lapsed peavad aitama. Ikka omadele, ikka omadele, olid need spetsialistid ennem sellised, on nad enamuses samad ka praegu. Omi kohustusi nad ei tea, ainult keerutada ja end õigustada oskavad.
Mul ei lähe kunagi meelest see ainuke kord, kui läksin peret tabanud suure õnnetuse järel sotsiaalosakonna uksest sisse, et abi paluda. Mujale polnud minna. Sain teada, et mul pole mingit õigust abi paluda, sest “igakuine sissetulek iga pereliikme kohta…” See oli jube tunne. Häbi ja alandus.
Siin tekstis tundub küll veidi vasturääkivusi, kui lapselapsed ei ole perekond, kes siis veel. Arusaadav, et raha ei pruugi jaguda aitamiseks, aga nõu andmine ja asjaajamistel abistamine ei võta küll sentigi raha, vaja vaid head tahet, kuid ise ei oska, uuri veidi ja küsi nõu. Miks seda abi peab kodus diivanis ootama. Inimestel on arusaamine, et ise ei peagi midagi tegema. Valla sotsiaalabi eest ei hakata ju ometi maju remontima, see ei maksa ju 100 euri.
Neil kurjavaimu tindisolkijail on jälle vaja värsket laipa, et natukenegi hakkaks oma arvutitoolil laiaks ja soojaks istutud tagumikku liigutama. Selleks, et mitte teha, leitakse kümneid põhjuseid, aga ei viitsita leida kasvõi ainustki moodust kuidas antud probleemi vanurisõbralikult lahendada. Ja häbi niisugused vereimejad ei tunne. Pole lootustki.
Siki elab ise mingis muus maailmas. Selleks, et abi saada tuleb dokumetaalselt tõestada, et sissetulekust ei ole jäämas vajalikku raha järgi. Aga mammi nõuab, teeb teatrit, on kõigi peale pahane aga vajalik paber jääb täitmata.
Aga seda mammi rääkida ei soovi, et müüs metsa ja sai priskelt raha… See on teater ja selgeks õpitud abitus