Kaks sammu, kuidas annetamisele hoogu anda (4)

“Juba praegu on kokku lepitud mitu muudatust, mis annetuste tegemisele ja kogumisele hoogu juurde andma hakkavad,” kirjutab vabatahtlik ja siseministeeriumi kodanikuühiskonna nõunik Marten Lauri vastuseks Saarte praosti Anti Toplaane neljapäeval ilmunud arvamusloole “Annetamiseks ja heategevuseks ei pea ootama”.

Marten Lauri

Hiljuti peatas mind ostukeskuses sõbralik neiu kõrvatorkava küsimusega mu annetusharjumustest. Põgusal tutvumisel selgus, et tegemist oli ühe aktiivsema annetuste koguja – Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi – vabatahtlikuga, kes püüdis leida juurde püsiannetajaid. Olgugi et minust neile püsiannetajat ei saanud, sest olen juba oma sõrme andnud Eesti laste ja noorte diabeedi ühingule, saatsin koju jõudes omapoolse annetuse Tartu poole siiski teele.

Kui arutasime detsembri keskpaigas Kuressaare Edukontoris toimunud kodanikuühiskonna mõttetalgutel takistusi vabaühenduste tegutsemisel, kumas läbi üks oluline märksõna. See märksõna oli “projektipõhisus” – miski, mis paneb vabaühendused taotluste esitamise ja aruandluse koostamise rattasse ning takistab paindlikku ja operatiivset tegutsemist.

Üks lahendus projektipõhisuse vältimiseks peitubki annetuste kogumise oskuste tõstmises, kus kogudused ja heategevusfondid eeskuju näitavad. Nii võime õpetada vabaühendusi kasutama õigeid annetuskanaleid või toetada ühinguid annetuste kogumise plaanide loomiseks ja elluviimiseks.

Samm õiges suunas

Annetamiseks või heategevuseks ei pea ootama pühadeaega ega kampaaniaid, vaid see võiks olla loomulik osa inimese elust – kirjutan sellele kahe käega alla. Teisest otsast saab annetus olla ka arvestatav tuluallikas vabaühendusele.

Anti Toplaane ettepanek suunata protsent tulumaksust vabaühendustele tundub esmapilgul hea mõttena, kuid see pole uus idee. Kümmekonna aasta eest viis mõttekoda Praxis Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel läbi analüüsi selle kasutamise võimalustest. Välisriikidest analüüsiti Eestiga võrreldavaid Kesk- ja Ida-Euroopa riike, millest selgus, et protsendiseadused ei ole vabaühendustele oluliselt raha juurde toonud. Näiteks Ungaris kasvas ühendustele suunatud summa kümne aastaga küll enam kui neli korda, aga seda võimalust kasutavate maksumaksjate arv kasvas minimaalselt. Seega leiti, et ühendustele mineva summa kasv tuleb eelkõige maksumaksjate sissetulekute suurenemisest, mitte niivõrd protsendiseadusest ja nii oleks protsendiseadus praeguste maksude ümberjaotamine, mitte eraraha juurdetoomise võimalus.

Selleks, et aidata vabaühendustel annetusi koguda, on siseministeeriumi ja vabaühenduste liidu ettepanekul kavas riigikogus veel enne ametiaja lõppu vastu võtta seadusemuudatus, millega muutub paindlikumaks ja kiiremaks tulumaksusoodustusega vabaühenduste nimekirja koostamine. Teisisõnu, alates 1. juulist ei pea vabaühendus enam pool aastat ootama, et avaldada soovi kuuluda nende 2400 organisatsiooni hulka, kellele on ette nähtud mitmeid maksusoodustusi. Edaspidi hakatakse otsuseid tegema kord kuus. See tagab vabaühendustele kiirema ligipääsu maksusoodustusele ja seeläbi ka annetuste kogumisele.

Kaks muudatust annetamise edendamiseks

Samuti on valitsuses kokku lepitud, et järgmisest aastast tekib Eesti elanikel võimalus suunata oma enammakstud tulumaks annetusena vabaühenduse kontole. 2017. aastal oli näiteks keskmine tagastamisele kuulunud summa 192 eurot.

Kokku on viimastel aastatel tagastatav summa kõikunud 92–97 miljoni euro piiril. Kui suur hulk sellest võiks vabaühendustele minna, on keeruline hinnata, ent hiljuti viis maksu- ja tolliamet läbi küsitluse, mille põhjal oleks umbes 14% maksumaksjatest valmis oma tulumaksutagastuse kohe annetama. See osakaal võib aga ka suurem olla, sest olgem ausad – keeruline on vastata küsimusele võimaluse kohta, mida pole kunagi varem olnud.

Nende kahe sammuga liigume lähemale ühiskonnale, kus üha rohkem inimesi saaks selle loo alguses mainitud kaubanduskeskuses annetuste kogujale vastata, et nad juba on mõne organisatsiooni püsiannetajad. Või vähemalt lähemale sellele, et üha rohkem inimesi saadaks koju jõudes näiteks kümneeurose annetuse neile hingelähedasele organisatsioonile, et meie kõigi elu paremaks muuta.

Kuigi 2017. aastal annetasid Eesti inimesed rekordilised 35 miljonit eurot, oleme rahvusvahelises võtmes näiteks Soomest ja Rootsist veel maas. Eestis on heategevuseks raha andnud 27% inimestest, Soomes aga 39% ja Rootsis lausa 57%. Vabaühenduste rahastamine ja annetamine ning annetuste kogumine selle ühe osana on teemaks ka uues koostatavas kodanikuühiskonna programmis, mis paneb paika sihid ja suunad järgmiseks kümnendiks. Selle raames leiame koos vabaühenduste, avaliku ja erasektoriga parimad viisid, kuidas teha rohkemaid inimesi õnnelikumaks ja targemaks ning vabaühendusi tugevamaks, innustades ühtesid muu hulgas annetama ja teisi annetuste kogumisele mõtlema. Nii anname kõik oma panuse, et Eesti oleks hea koht elamiseks.

Print Friendly, PDF & Email