PLATS LAGEDAKS: RMK töötaja Ants Animägi osutab alale Sõrve maantee ja lahtedevahelise tee ristumiskohal, kus 11 ha suurusel alal raiutakse puud ja võsa.
Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitsetööd Saaremaa kaitsealadel keskenduvad sel aastal Saikla jääksoo korrastamisele ja puisniitude taastamisele.
Tänavustest looduskaitsetöödest kõige nähtavamaks kujunevad puude ja põõsastega kinnikasvanud Linnulahe loopealse ja sooniidu taastamistööd. Sõrve maantee ja lahtedevahelise tee ristumiskohast alates võetakse kokku 11 ha suurusel alal maha kõik männid, kuused, lepad ja lehtpuuvõsa ning valikuliselt kadakat. Raie jõuab otsapidi välja 2016. aastal Loode tammiku naabruses Sõrve maantee ääres männitukast väljaraiutud loopealseni. Ühes möödunud aastal lahtede vahel paari kilomeetri jagu puudest ja võsast puhastatud alaga läheb Linnulahe lääne- ja lõunapoolses osas karjatamise alla kokku umbes 50 ha maad ning vaade lahele paraneb oluliselt. Alal karjatab Küdema veisekasvataja Kairo Pilviste (MTÜ Saare Rannad), kelle loomad söövad ka linna külje all Kuressaare lahe ääres karjamaal.
RMK looduskaitsespetsialisti Ants Animägi sõnul plaanib RMK käesoleval aastal Saaremaal taastada 201 ha poollooduslikke kooslusi ning põhirõhk on puisniitude taastamisel. Olulisemaks ja suuremaks 2019. a tööks on kindlasti Saikla jääksoo korrastamine 93 ha suurusel alal. Suletakse ka Kõlaja raba kuivenduskraav.
Nõukogude ajal käis suuremahuline soode kuivendamine, kuid siis veel ei teatud, et kuivenduse tõttu eraldub soodest väga suures koguses süsihappegaasi ning sellega kaasneb kõrge tuleoht. Seevastu kuivendamata sood hoopiski seovad süsinikku – ühtedel andmetel umbes üks tonn hektari kohta aastas – ja vähendavad niiviisi kasvuhoonegaase.
Alanud aastal jätkub teede rekonstrueerimine. Korda tehakse Kasti lahe hoiuala Saare tee 550 meetri pikkune teelõik. Plaanis on kõre elupaikade taastamine Harilaiul, kuid töö ulatus on veel selgitamisel.
Viie aastaga on Saaremaal riigimaal taastatud looduslikke ja poollooduslikke kooslusi rohkem kui 1200 ha ulatuses. Pindalaliselt on 2013.–2018. a suurimad tööd olnud poollooduslike koosluste taastamised. Suurim taastamistöö viidi läbi partnerluses projektiga “LIFE to alvars” Kaugatoma-Lõu maastikukaitsealal, kus taastati kokku umbes 220 ha loopealseid.
Seni on suurem rõhk olnud loopealsete ja rannaniitude taas karjatatavateks kujundamisel. Vähemal määral on taastatud puisniite, puiskarjamaid, kadastikke ning aru- ja sooniite.
Looduskaitselistest töödest tõi Animägi välja ka soode taastamise 52 hektaril (Viidumäe allikasood, Järise siirdesoo, Haavassoo madalsoo). Samuti kujundati looduslikumaks kultuurpuistuid ning tehti liigikaitselisi töid 82 hektaril. Poollooduslike koosluste hooldamise eesmärgil rekonstrueeriti ka 23 km teid.
Poollooduslike koosluste taastamistöid teeb RMK vaid rendile antud aladel, et oleks tagatud koosluste edaspidine hooldamine niitmise või karjatamise teel. Poollooduslike koosluste kõrge looduskaitseline väärtus saab säilida vaid inimese mõõdukal kaasabil.
Enamik rentnikke hooldab Animägi sõnul kooslusi kiiduväärselt, kuid aeg-ajalt leidub üksikuid juhtumeid, kus mõni ala on jäänud hooldamata. Sellised pinnad ei ole küll suured, kuid muret teevad ikka.
Rentnikke kontrollivad RMK, keskkonnaamet ja PRIA. Kontroll ei ole lausaline, selleks ei ole asutustel piisavalt tööjõudu. Puuduste korduval ilmnemisel võivad hoolduskohustuse täitmata jätnud partnerid jääda ilma rendilepingust RMK-ga või saada PRIA-lt sanktsioone. Probleemseid juhtumeid on siiski suhteliselt vähe, kinnitas Ants Animägi.
Aastad on näidanud, et taastamise ajal ja järel ei pruugi ala ilme igal pool kõige kaunim olla, kuid juba aasta, kahe või kolmega levib rohttaimestik kogu alale, kattes varem vaid hõreda rohustuga olnud kohad. Mõnes kohas tuleb tõrjuda kännuvõsusid, kuid needki kaovad mõne aastaga. Üldine pilt taastatud koosluste osas on Saaremaal hea.
Looduses ei toimu asjad väga kiiresti ja koosluste taastumine-kujunemine võib kesta mitmeid aastaid. Poollooduslike koosluste puhul on oluline alade regulaarne hooldamine. Mõni niit võib olla aasta või kaks ka hooldamata, kuid poollooduslikud kooslused inimmõjuta ei säili.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kas RMK rajab ka taastatud aladele kiskjatõrjelise tarastuse, et keskkonnaameti poolt soositud – sigivad hundid, ei muutuks probleemiks alade edasisel hooldusel – karjatamise abil?
Kui mööda metsateid või rannaalaseid teid sõidetakse ja seal äärtes raiutakse võsast ja ouudest, siis võiks ikka teeääred ka ühtlasi puhtaks teha, et need teed säiliksid edasi tugevana. Jäetakse 5 m ala teeääres puutumata, eemal korralik raie. Tee vajab kiiret kuivamist, hea oleks, kui mõeldakse siis ühtlasi teede peale ka. Pange tähele, kus on kruusateedel lagedam ala, seal on alati tee tugevam ja auguvaba, puude vahel alati mülgas. No, ega need teehööveldajad ka väga andekad pole.
RMK tahab lihtsalt puitu kätte saada. Ei huvita neid mingi pärandkooslus. Puud maha ja freesivad siledaks, kivid hunnikutesse – täpselt nagu esivanemad omal ajal?? Keegi teine Natura alade pealt nagunii metsa ei või teha.
Kunagi aastal 2012, tõstatas probleemsetest huntidest ka küsimuse Laaneti Kalle: Kas aktiivselt saakloomana lammast küttiva hundikarja olemasolu Saaremaal on otseselt vastavuses looduskeskkonna ja säästliku majandamise printsiipide järgimisega?
https://arhiiv.saartehaal.ee/2012/07/18/kas-saaremaa-vajab-sigivat-hundipesakonda/
Kalle Reformierakonda astudes polnud see enam probleem ja me ei saanudki teada kas see on vastavuses looduskeskkonna ja säästliku majandamise printsiipide järgimisega?!
Tänaseks on Saaremaal kasvatavate lammaste arvukus vähenenud mitme tuhande võrra!!!
Tulevastel valimistel mina enam reformierakonda ei vali!
Jääb arusaamatuks, mis toimub. Kunagi pakkusin välja, et ka minu puisniidul võiks pärandkoosluse taastamise tekitada. Aga siis arvati, et vaatame vaatame.
Huvitav, et sealkandis inimesed maa on maha jätnud. Ja endal pole tööd ja tegevust. Asjandus jäetakse riigiasutusele. Aga mida sa marksistidest ikka oskad arvata. Üks kirjutab kabinetis mingi jama kokku ja teine loeb kontoris selle läbi ja hakkab ise tööe ja saadab alamad selle järgi metsa tola mängima.
Kus seal see mets on? Kidurad puud.
Mida krdit kõik nende eurorahadega ära ei tehta, kui ikka kätte võimalik see saada! Lollus kuubis! Looduslikust võsast teeme “loodusliku” loopealse! Mis seal enam looduslikku on, kui inimene seda puhastab ja puhastama peab? Harilaiul olen üsna tihti käinud ja ei ole seal ühtegi konna näinud ja ei ole neid näinud ka seal elavad inimesed! Vene ajal ilusti istutatud männid, mida oleks tulnud ainult harvendada, võeti kõik maha ja järgi jäetakse mingi tankipolügonile vastav kuumaastik mingi fantoomkonna pärast! Tulevasest ilusast männimetsast 20 a pärast oleme lihtsalt ilma! …ja 20a pärast tuleb mingi uus euruprojekt, ning siis hakkame sinna kõik koos uuesti mände istutama! Praegu on lihtsalt kiiret hakkepuitu vist vaja, et ajud on ametnikel välja lastud! Tehke parem tõesti teeservad mõlemalt poolt puhtaks, et tee kuivamatuse tõttu nii kiiresti tuksi ei läheks! Arusaamatu ajuvabadus!!!
Maantee ääres, kus sõidetakse 90km/h ei piisa kõrvalteede 5m puhastamisest! See peaks olema sõltuv puude kõrgusega, et tee kiiremini kuivaks, rääkimata metsloomade teele hüppamisest! See on puhas RMK tegemata töö ja maas lamav raha inimeste vara, vigastuste ja elude arvelt! Kaarma surnuaia rist on kõige ehtsam näide, kus on ka täiesti vale kate! Kui ülejäänud tee on normaalselt sõidetav, siis seal on ka pluss kraadide juures eluohtlik jää peal!
“Poollooduslikud idiootsused” on selle asja õige nimi! Elu pooleestlaste europoolametnike pooleldi loodud poolvõlumaal! Valige pooleestlased poolriigi ette otsa, kus raha lääb EL`i ja tagasi saame ainult nende ettekirjutuste järgi täiesti mõtetute asjade jaoks!
Meil on miljoneid jagada, et puhastada sadu hektareid looduslikku võsa ja teha sellest poolintellektuaalne poolloodus, et turistil v ei tea kellel oleks ilus vaadata ja ametnik saaks käsi plaksutada, et TEHTUD!!! Kelle heaks või milleks? Hooldaja saab euro rahad kätte e majanduse ergutamine või? Lolluste tegemise eest! Ah ja seal elavad 1 põder, 4 kitse, 1 perekond rebaseid ja mingid rabakanad peaksid mujale kolima ja asemele paneme kusagilt väljamaalt toodud “ilusad” pudulojused? Peatame laste koolibussid tee ääres, et nad saaksid nende sigimist pealt vaadata või? Norm mõtlemine!
Linnas peavad haiglasse või kooli suunduvad inimesed kõrvaltänavatel hulpima poriloikudes ja hüppama autode eest lumehangedesse, aga keda see huvitab? Peaasi, et kusagil soos asjad “korras”!
Elagu Euroopa Liit, lollid seadused ja mõtetu raha raiskamine, ning siin ei ole mingit vahet ju keda valida! See lollus kestab ikka edasi!
Meiega ei ole võimalik kokkuleppele jõuda, sest me jonnime, ning hipster minister käsib kõik MTA käsutuses olevad teed valdade kaela sokutada! Kui ikka 50 autot tunnis 1. jaanuari hommikul läbi sõitnud ei ole, siis unustage ära, et meie asi oleks! RMK mütaku soos ja ärgu mõelgugi mingile koostööle kui meie ministeerium sealt mingit kasu ei saa!!
Lambaid ja hunte on meil siinkandis ikka olnud.
Karjaomaniku püha kohus on hundud lammastest eemal hoida. See on süüdimatu määgimine kui jälle hädaldatakse et hundid karja rüüstanud ja nüüd riik kompenseerigu.
Jäta hundid rahule ja ära ole hooletu oma loomade valvamisel.
Päris rõve on see Loode tammikus tehtav “taastamine” – kõik segamini tambitud ja hävitatud.
Sinu kirjas võib kenasti välja lugeda, elu peab käima linnas, et maaelu mingu kuradile!?
Päris rumalad ja asjatundmatud kommentaarid siiani. Kui ikka eluaeg ainult mõõda linna asfalti käinud ega siis muidugi loodusest midagi jagagi.
See on Saaremaa ilusaim raba seal (mitte, et neid palju oleks). Miks on vaja sinna laamendama minna?
Sest selle eest antakse toetusraha ja mingid jaburad inimtüübid eelistavad päris looduse asemel parki.
Mine vaata mis RMK metsades toimub, siis äkki saad aru mis on asjatundmatu…
Kuidas Te ikka nii totud olete!?
Ole hea ja seleta lahti ka mis seal siis toimub! Peale lõppraiet uuendatakse mets? Hooldatakse kultuure, et noor mets hästi sirguks? Kole lugu jah.
Looduskaitseseaduse § 17 kohustab maaomanikku poollooduslikke kooslusi hooldama ja taastama. Riigimaal on selleks kohustus RMK-l. Tööd tulenevad kaitseala kaitsekorralduskavast ja keskkonnaregistris olevatest inventuuriandmetest. Kui Teie olete targem kui inventeerijad, siis võite pöörduda kaitseala valitseja poole.
Eks näis, mis mõne aasta pärast on! Ju on kena.
Raba seob süsinikku-umbes tonn aastas?Aga samapalju ja rohkemgi veel eritab üks lennureis Tallinnast Brüsselisse.Uputame terve Eesti rappa, et oma valitsejate jalajälge vähendada?
Eesti kuivendatud sood lasevad aastas lendu 10 miljonit tonni süsinikdioksiidi.
Lisaks, et kogu Eesti tööstus ja transport koos, sh Tallinn-Brüssel annab vaid 1,5 miljonit tonni süsihappegaasi! (Vastavaid uuringuid Eestis tehakse.)
Õige lause sinu märkuses Aspekt – “Karjaomaniku püha kohus on hundid lammastest eemal hoida.” Samasugune kohustus nagu on lambakasvatajal, et tema loomad pahapeale ei läheks!
Huntitesse investeeri.
Ära mõtle…investeeri.
Hundilooma kasvatuse.
Lahtedevahelisele teeäärde võiks tulla ka kergliiklustee. Ratturitel oleks seal hea trenni teha, mitte autode vahel eluga riskida.