Saaremaa militaarpärand muinsuskaitse alla (5)

Kokku on Saaremaal kuus objekti, mille osas on muinsuskaitse ekspertnõukogu teinud ettepaneku kaaluda nende kaitse alla võtmist.

MAANTEE KÜLA HOIDLA oli mõeldud tuumalaengutega varustatud õhutõrjerakettide säilitamiseks alaliselt lahinguvõimelistena, mille poolest oli ta oma eksisteerimise perioodil väga oluline militaarobjekt.
JÜRI PÄRN

Muinsuskaitseameti avalike suhete nõuniku Eve Ranna sõnul tellis kultuuriministeerium juba 2017. aastal Eesti muinsuskaitse seltsilt sõjaajaloolise kultuuripärandi inventuuri ning uuringu tulemusi tutvustati ministeeriumis mullu mais. Läinud aasta oktoobris tegi muinsuskaitseameti ehitismälestiste ekspertnõukogu kokku 15 objekti osas ettepaneku alustada nende kaitse alla võtmise menetlust. 

Saaremaal on selliseid objekte kuus: Maantee küla seniitraketibaasi tuumaraketihoidla Granit, Sääre 12-tolline rannapatarei, Oriküla komandopunkt, Ninase 180 mm rannapatarei neli suurtükiplokki ja jõujaam, samuti Tagaranna komandopost ja seniitraketidivisioni komandopunkt ning Lõpe–Kaimri tankitõrjeliin.

Millal objektid reaalselt kaitse alla võiksid jõuda, pole teada. “Kaitse alla võtmine on päris pikk protsess, mille käigus küsib muinsuskaitseamet arvamusi nii omanikelt, omavalitsustelt kui ka eksperdinõukogudelt ning koostatakse veel täiendavalt eksperdihinnanguid,” selgitas Rand.

Just nende arvamuste küsimisega on ehitismälestiste pea­inspektor Anni Martin nüüd algust teinud ning esimestele omavalitsustele ja omanikele on kirjad välja saadetud. “Lähipäevadel saavad kõik omanikud ja omavalitsused sarnase kirja, milles palutakse tutvuda Eesti muinsuskaitse seltsi eksperdiarvamustega ning edastada meile oma arvamus,” lisas Rand.

Tema sõnul on nad militaarpärandi uute objektide kaitse alla võtmise protsessiga üpris alguses ja kõike objekte ei pruugita lõpuks siiski kaitse alla võtta. “Mis omakorda ei vähenda huviliste jaoks nende väärtust. Soovitame kindlasti objektidega tutvuda, ka see on killuke meie ajaloost,” kinnitas Eve Rand.

SÄÄRE 12-TOLLINE RANNAPATAREI: 305 mm rannakaitsesuurtükk positsioonil nr 4.
SÕRVE MILITAARMUUSEUMI ARHIIV

TANKITÕRJELIIN kuulub Saaremaa ja Sõrve poolsaare sõjaaegsete kindlustuste kogumisse ning moodustab olulise osa Lõpe–Kaimri kaitseliini tervikust.
ERAKOGU

ORIKÜLA Eesti NSV juhid eesotsas Johannes Käbiniga Oriküla komandopunkti peasissekäigu juures 23.02.1980.
ERAKOGU


Osaline külmas sõjas

Kuna Sõrve poolsaar on tuntud laiemalt just oma sõjaajaloo poolest, siis kuulub Lõpe–Kaimri tankitõrjeliin siinsete tähtsamate militaarturismi objektide hulka. Tegemist on ühe omanäolisema II maailmasõja aegse kaitserajatisega Saaremaal.

Dokumendis “N.Liidu sõjalised etteval­mistused N.Eestis” (ERA.1608.2.1643) väidetakse, et 1953. aastal oli Sõrve poolsaar Teesu küla (asus kaitseliinist lõunas) kohal okastraadiga eraldatud ja sellest lõunasse jäävalt alalt kohalikud elanikud evakueeritud. Oli üsna loogiline rajada eraldustõkked just sellesse kohta ja tõenäoliselt kasutati siis ära nii sõjaaegseid tankitõkkeid kui ka muid sealseid militaarrajatisi, ning võidi rajada ka uusi. Seega on Lõpe–Kaimri liin olnud osaline ka külmas sõjas.

Jüri Pärn

Print Friendly, PDF & Email