KOMMENTAAR: Aare Rüütel esitab valeväiteid (12)

Politsei tegeleb iga päev kümnete ja iga aasta tuhandete inimeste otsimisega. Viimase viie aasta peale teeb see ligi 20 000 päästetud elu. Kõik need juhtumid on andnud politseinikele suure asjatundlikkuse, kuidas otsinguid kiirelt, tõhusalt ja tulemuslikult läbi viia. Need ligi 20 000 edukalt lahendatud juhtumit kinnitavad tõesti, et meil on sadu politseinikke ning lisaks piirivalvureid, kel on inimeste otsimisel suur vilumus, mida toetavad hea väljaõpe ning vajaliku varustuse ja tehnika olemasolu. Pole kahtlustki, et neist igaüks võiks edukalt juhtida maastikuotsingute läbiviimist. Seni on otsingujuhi ülesannetes siiski peamiselt politsei välijuht, piirkonnavanem või operatiivjuht, kel on enam kogemusi, kuid kelle arv ei ulatu ühegi rehkenduse järgi siiski tuhande ligigi. Politseis töötavad ka eraldi tagaotsijad ning meile on alati toeks olnud sadu asjatundlikke abilisi, keda vajadusel otsingumeeskonda kaasame. Eksitav ja arusaamatu on väide, nagu kaasaks politsei abijõud otsingutele kolmandal päeval.

Kahetsusväärne on seegi, et vabatahtlik otsija Aare Rüütel ei ole kursis aabitsatõega, et kui maastikuotsing vältab pikemalt – ööpäev või enamgi –, asendataksegi teatud regulaarsusega nii otsingujuht kui ka teised meeskonnaliikmed, sealhulgas vabatahtlikud. See on vältimatu, tagamaks, et meeskond püsiks värskena ning olukorras, kus kaalul on inimelu, maastikul midagi kahe silma vahele ei jääks. Nii tehakse Eestis ja ka mujal maailmas.

Meil on kurb kõrvalt vaadata, kuidas Aare Rüütel on end aheldanud sundmõttesse, nagu võiks pidev politseile vastandumine ja valeväidete esitamine kadunud inimeste otsimise teemal abivajajaid kuidagi päriselt aidata. Ükski seadus ei takista hädasolijaid aidata, politsei teeb seda tööd koos teiste vabatahtlikega iga päev ja edukalt. Ühegi politseiniku või ka vabatahtliku kohene sündmuskohale saatmine ei võta paraku ära võimalust, et halvim – alajahtumine, terviserike, suitsiid või muu eluohtlik õnnetus – on juhtunud ammu enne hädaabikõne laekumist. Ükski allkirjade kogumise algatus ei anna kindlust, et kui hädasolija leidmiseks kaasata ka kogu Eesti elanikkond, siis suudaksime iga viimase kui eksinu alati õigeaegselt päästa. Tegutseme alati parima nimel, kuid otsingute läbiviimises on palju enam muutujaid kui üksnes kaasatud vabatahtlike hulk. Olgu otsijaid sada või ka liialdatult sada tuhat, surm võib sellest olenemata saabuda enne, kui abi üldse jõutakse kutsuda. Nii on see kahjuks juhtunud sagedamini külma ilmaga, kui joobes inimene kaotab kodutee ja jääb kadunuks. Tema kadumist märgatakse tihti hiljem ja teinekord on elu päästmiseks kahjuks juba liiga hilja.

Selleks, et kadunud inimesi oleks vähem, on politsei ennekõike süvenenud kadumise põhjustesse, et selliseid juhtumeid paremini ennetada. Siin saab ka iga eestlane vabatahtlikult abiks olla: märgata oma kaaslasi ja kuulata nende muresid või mõtteid, aidata abi leida. Märgata enam ka võõraid teelisi, kelle puhul on kahtlus, et nad võivad eksinud olla ja abi vajada. Peatu, sekku, suhtle ning uuri, kuhu teelolija liigub, kui suur on tema jaks ning kui on vähimgi kahtlus, et ta võib kõrvalise abita ohtu sattuda, ära jäta teda omapäi. Anna sellisest abivajajast teada hädaabinumbril ning politsei saab sekkuda veel enne, kui sellest teelolijast järgmine teadmata kadunud inimene saab.

Võtame hea meelega kuulda nõuandeid ja ka konstruktiivset kriitikat, kui selle toel saab päriselt teha tõhusamat ennetustööd nii, et kadumisjuhtumeid ennetada. Samuti oleme jätkuvalt avatud koostööks kõigi nendega, kes on siiralt ja teisi tagamõtteid omamata valmis panustama oma väärtuslikku aega abivajajate märkamiseks, sekkumiseks ja vajadusel ka otsingutel kaasalöömiseks.

Otsingujuht lähtub igast juhtumist eraldi: kes läks kaduma (laps, täiskasvanu), milline on eksinu/kadunu tervislik seisund, milline on maastik, milline on ilm (suvel metsa eksinu ja talvel –20 kraadiga metsa eksinute otsingud) jne. Sellest infost lähtuvalt valitakse ka tõhusaim reageerimisviis.

Vabatahtlikke kaasame vastavalt sellele, millise sündmusega on tegu ja millist abi vabatahtlikud saavad riigile anda. Kas vabatahtlikel on droonid, on nad koolitatud, on neil otsingukoerad, paadid vms. Koostöölepe vabatahtlikega annab kindluse, et riik teab, millises piirkonnas ja millist abi on võimalik täiendavalt saada. Kui tegemist on kaitseväe polügoonil eksinud marjulisega, siis võivad kiireimat abi osutada piirkonda tundvad kaitseväe üksused või kaitseliitlased. Kui tegemist on metsamassiiviga, kus peetakse regulaarset jahti, siis saab kaasata jahimehed. PPA otsingujuhil on olemas vajalikud kontaktid ja juhised, kuidas tegutseda.

Toomas Loho, PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht

Print Friendly, PDF & Email