Aastaga -132 elanikku (21)

VÄRSKE VALLAKODANIK: Üks uusimatest Saaremaa valla kodanikest on pisike Benjamins Šneiders, kes saabus sünnikirja vastu võtma koos isa Krišjānis Šneidersi, ema Kristiina Goidini ja õe Mia-Nora Vislapuuga.
Foto: MAANUS MASING

Kui Ruhnu valla elanikkond rahvastikuregistri andmeil mullu kasvas ja Muhu oma püsis stabiilsena, siis Saaremaa elanike arv kahanes.

Kui 2017. aasta 1. jaanuariks oli Saaremaa valdades kokku 32 007 elanikku, siis mullu sama kuupäeva seisuga elas suures Saaremaa vallas 31 819 inimest ehk 188 võrra vähem. Möödunud aastal kahanes Saaremaa rahvastik veel 136 inimese võrra. Seega oli uue aasta 1. jaanuari seisuga Saaremaa vallas elanikke 31 683.

Valda sündis mullu 308 last. Seda on rohkem kui 2017. aastal, mil pisimaid vallakodanikke lisandus 290. Tunamullu registreeriti 416 inimese surm, mullu oli surmasid 430.

“Mullune negatiivne loomulik iive (–122) ei erine oluliselt eelmise aasta näitajast (–126),” tõdes vallavalitsuse rahvastikutoimingute peaspetsialist Avo Levisto.

Tema sõnul on rändesaldo võrreldes aasta varasemaga veidi siiski paranenud. 2017. aastal tuli Saaremaa valdadesse 621 ja lahkus 683 inimest ehk rändesaldo oli –62. Mullu asus Saaremaa valda elama aga 666 uut elanikku ja lahkujaid oli 680 ehk rändesaldo oli –14.

“Mäletan veel hästi aastaid, mil ainuüksi Kuressaare linna elanike arv kahanes kiiremini kui täna Saaremaa valla rahvaarv, nii et selles valguses on stabiilsus saavutatud,” kommenteeris rahvastikustatistikat Saaremaa vallavanem Madis Kallas. “Saaremaa arenguks käivitatud protsessid ei too siia inimesi kohe, see kõik võtab paratamatult aega.”

Kallase hinnangul on seejuures oluline vaadata kompleksselt ka Saaremaa majandusnäitajaid, saare külastajate arvu kasvu ja sündide arvu suurenemist. “Nende arvude terviklik analüüs annab selgelt alust optimismiks,” leidis Kallas.

Kui mandril on mõnigi omavalitsus korraldanud kampaaniaid ja loteriisid ning maksnud koguni raha, et inimesi valla elanikuks meelitada, siis Kallas vallavanemana seda ei poolda.

“Soovime Saaremaa elanikeks ennekõike neid inimesi, kes hoolivad Saaremaast ega soovi olla meie saare kodanikud vaid mingi hüve pärast,” lausus ta. “Soovin, et inimesed oleksid siia sisse kirjutatud oma südametunnistuse järgi. Loomulikult on inimesed täna seotud mitme elukohaga ja kui tuleb valida näiteks Tallinna ja Saaremaa vahel, olen päris kindel, et enamik on eelistanud sellisel juhul Saaremaad.”

Kallase sõnul aitab Saaremaa elanikkonna kasvule kaasa elukeskkonna järjepidev arendamine. “Koolide ja lasteaedade parendamine, paremate ühenduste tagamine läbi lisapraami ja suurema lennuki, kõrghariduse võimaluste laiendamine, kultuuri- ja spordiürituste toetamine, huvitegevuse võimaluste kasv, vaba aja veetmise võimaluste juurde loomine, sotsiaalsüsteemi tugevdamine, meditsiinivaldkonna kõrge taseme hoidmine, turvalisuse ja puhta looduse hoidmine, teede mustkatte alla viimine, kiire interneti rajamine üle saare, Saaremaa turundamine ja tutvustamine koos ettevõtjatega, tugeva toe pakkumine kodanikele ja ettevõtjatele, valla aktiivne suhtlus riigiga olulistele arengutele kaasaaitamiseks – need on vaid mõningad tegevused Saaremaa rahvastiku kasvule kaasaaitamisel,” loetles Kallas.

Siseministeeriumi rahvastikuregistri andmeil elas 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Ruhnu vallas 147 inimest, 2018. aasta esimesel päeval aga 160.

“Värskeimaid registriandmeid uue aasta alguse seisuga veel pole, aga möödunud aasta lõpus oli meie rahvastiku suurus 165 elanikku,” ütles Ruhnu vallasekretär Tiina Allik.

Mullu sündis valda kaks last. “Neist ühe sünd registreeriti kohapeal, teine mandril,” märkis Allik. “Suri üks inimene – lätlane, kes elas Lätis ja oli elanik üksnes registri andmeil.”

“See, et meie rahvastik kasvab, on väga positiivne,” sõnas Ruhnu vallavanem Siim Avi. Tema sõnul on põhjust rõõmustada iga sünni üle, mis valda elanikke juurde toob. “Eakate inimeste surm või surm raske haiguse tagajärjel on aga paratamatus – ka Inglismaa kuninganna pole igavene,” lausus ta.

Avi andmeil on saare registrijärgne elanikkond kasvanud nende inimeste arvelt, kes on end valda sisse kirjutanud, kuna tunnevad, et on Ruhnuga seotud.

Võõral tulla keeruline

Uute elanike meelitamiseks pole ka Ruhnu kampaaniate teed läinud. “Ega head kaupa pea teleturu kombel pähe määrima,” põhjendas Avi. “Registreerigu ikka need inimesed, kes tunnevad, et on Ruhnuga seotud ja tahavad ametlikult Ruhnu elanikud olla.”

Avi möönis, et päris võõral on end Ruhnu elanikuks registreerida üsna keeruline. “Sisse saavad ennast kirjutada ikka need, kel on koht, kuhu end sisse kirjutada ning kel on Ruhnu vallaga side – näiteks suveruhnlased,” rääkis ta. “Kui võõras tahaks end sisse kirjutada, tekib tal probleem – kuhu. Oleks näotu, kui vald teeks kampaania ja registreeriks munitsipaalpinnale kümneid inimesi.”

Muhu hindab stabiilsust

Muhu valla elanikkond on viimaste aastatega märgatavalt kasvanud. Veel 2017. aasta 1. jaanuari seisuga elas Muhus rahvastikuregistri andmeil 1887 inimest. Mullu 1. jaanuariks oli see arv kasvanud aga 1946-ni. Tänavu sama kuupäeva seisuga on saarel elanikke siiski ühe võrra vähem, 1945.

“Stabiilsus rõõmustab,” kinnitas Muhu vallavanem Raido Liitmäe. “See +59 inimest aastaga oligi natuke uskumatu. Kuna see tõus oli nii suur, siis me ei arvanudki, et see kasv saab samas tempos jätkuda, eriti kui arvestada, et loomulik iive on aastate lõikes olnud kahjuks negatiivne.”

Möödunud aastal sündis Muhu valda kümme last. “Sündide arv on viimastel aastatel püsinud vahemikus 10–15 last aastas,” märkis Muhu vallavalitsuse sekretär-registripidaja Heiske Tuul. Tema sõnul on mullune surmade arv 28 viimase kolme aasta väikseim.

Liitmäe sõnul on Muhu rahvastikku kahanemast hoidnud just sisseränne, mis on tunduvalt suurem kui väljaränne. Kui registri andmeil saabus 2017. aastal Muhu valda elama 144 inimest ja mujale läks 68, siis mullu olid need arvud vastavalt 92 ja 75. Aktiivsemalt esitati elukohateateid möödunud aastal märtsist juunini, kokku 37.

Raido Liitmäe näeb uute elanike meelitamiseks tehtud kampaaniates ajutist efekti. “Korraks võivad niisugused asjad elanike arvu paisutada, aga inimestele on olulisem stabiilsus ja keskkond, mis kohapeal luuakse,” leidis Liitmäe.

Print Friendly, PDF & Email