Annetamiseks ja heategevuseks ei pea ootama pühadeaega (4)

Anti Toplaan

“Uuel aastal annavad paljud lubadusi, mida võiks kokku võtta soovina saada paremaks inimeseks,” kirjutab Saarte praost Anti Toplaan. “Annetamiseks ja head tegemiseks ei pea alati ootama pühadeaega või eraldi selleks korraldatud kampaaniaid, vaid igaüks saab iga päev teha mõne väikese heateo või toetada temale olulist organisatsiooni või mittetulundusühingut.”

Jõulude ja aastavahetuse paiku muutuvad tavalisest nähtavamaks erinevad heategevus- ja annetuskampaaniad, mille abil kogutakse lisavahendeid erinevate abivajajate ja projektide toetuseks. Kõige tuntumad annetuste saajad on nende hulgas SOS lasteküla Eesti ühing, Hille Tänavsuu vähiravifond Kingitud Elu ja tänavuse ETV “Jõulutunneli” vahendusel ka TÜ lastefondi tehtav tänuväärne töö.

Igal aastal annetatakse Eesti erinevatele vabaühendustele üha enam vahendeid, mis näitab nii kodanikuvastutuse kui ka märkimisväärse hulga inimeste enda kindlustunde kasvu. Meile on iseloomulik, et annetusi teevad suuremas osas üksikisikud, kelle annetused on ühtekokku teinud vastava statistika alusel aastaga suure kasvu.

Kui 60 protsenti heategevusrahast jaotub vaid kuue protsendi vabaühenduste vahel, siis kolmandikul annetuse saanud vabaühendustest jääb annetuse summa alla 2000 euro aastas, mis ilmselt ei võimalda lahendada märkimisväärseid ühiskondlikke kitsaskohti. Avalikus ruumis on rohkem juttu vanemateta laste, tõsiste haiguste ravi või kultuurivaldkonna toetamise vajadusest. Vähem on tähelepanu juhitud näiteks lootusetult haigetele väärika lahkumise võimaldamisest.

Ebavõrdne olukord

Eestis toetavad inimesed annetustega kõige suuremal määral ehk paljudele üllatuslikult usuühinguid ja kogudusi, kellest suuremad annetuse saajad on Pühtitsa naisklooster, adventistide ja Jehoova tunnistajate koguduste liidud. Kui jätta kõrvale kaks viimati nimetatud koguduste liitu, on annetajate silmis populaarsemad üksikkogudused, nagu Tallinna Aleksander Nevski kogudus, Narva Jumalaema kogudus ja Oleviste kogudus. See peegeldab nimetatud koguduste või usuühingute juurdunud annetustavasid ja teisalt ka nende liikmete teadlikku pühendumust.

Kui üldiselt osalevad heategevuslikul eesmärgil annetajad mõne konkreetse inimese aitamisel või sotsiaalse probleemi lahendamisel, siis koguduste puhul toetatakse pigem maailmavaadet, kus konkreetse koguduse või koguduste liidu toetamist käsitletakse sama loomulikuna nagu seda on oma pere eelarvesse panustamine. Suures plaanis saavad meil tegutsevad usuühingud oma sisulise tööga hakkama, aga need kogudused, kelle kasutuses on ajaloolised pühakojad, on seatud võrreldes teiste mittetulundusühingutega ebavõrdsesse olukorda. Kui arvestada kokku koguduste kasutatud materiaalne panus ja erinevate ehitusprojektide peale kulunud töötegijate aeg, on see enamikus võetud koguduse sisulise töö arvelt.

Eesti kogudused tegutsevad oma põhitegevuse kõrval väga erinevates valdkondades, olles partneriteks nii kohalikele omavalitsustele kui ka teistele valitsusvälistele organisatsioonidele.

Reeglina kasutavad ajaloolised kogudused muinsuskaitse all olevaid sakraalhooneid ja nendes sisalduvaid kunstivarasid, millel on palju laiem väärtus kui ühe koguduse jumalateenistusliku elu korraldamine. Siin aitaks kirikuid ja kogudusi käibemaksu tagastamine muinsuskaitse all olevate hoonete ja vallasesemete restaureerimiseks tehtud kuludelt. See motiveeriks omanikke oma muinsuskaitselise vara eest paremini hoolt kandma ja võimaldaks selleks otstarbeks kasutusele võtta oluliselt enam vahendeid. Tavaarusaamast oluliselt kallimate kuludega hoonete ja vara korrastamine on tinginud olukorra, kus enamik selle valdkonnaga seotud kultuuripärandist on parimal juhul paremate päevade ootel või laguneb kiiremini, kui seda suudetakse kõige muu vajaliku kõrvalt korrastada.

Mittetulundussektori, kaasa arvatud koguduste seisukohast oleks kodanikualgatuste edendamiseks riigis vajalik protsendireegli kehtestamine või tulumaksumäära vähendamine. Protsendireegli eesmärk on anda maksumaksjale õigus suunata üks osa (näit 1%) tema makstavast tulumaksust riigi poolt etteantud kriteeriumidele vastavale valitsusvälisele organisatsioonile, mittetulundusühingule, spordi- ja kultuuriseltsile või usulisele ühendusele. Võiks luua võimaluse jagada see osa kuni kolme ühingu vahel. Samal ajal säiliks tulumaksusoodustus muudelt annetustelt.

Tavainimene on suurim annetaja

Võiks kaaluda soodustuse või maksutagastuse võimaluse loomist ka mittetöötavatele pensionäridele, kellest pal­jud on aktiivsed usulistele ühendustele ja erinevatele mit­tetulundusühingutele anne­tajad.

Alternatiiviks võib olla ka tulumaksumäära vähendamine 1% ulatuses, kuid sellisel juhul tulumaksu annetustelt ei tagastata. Maksumaksja valib tuludeklaratsiooni täites, kumba alternatiivi ta eelistab.

Suurimaid annetusi ei tee kaugeltki rikkad ja edukad, vaid meie kõrval elavad tavalised inimesed, kes tunnevad vastutust ja soovivad oma panusega ühiskonda ehitada. Kui inimene annetaks näiteks kümme eurot ühes kuus, oleks ta sellega juba 15 protsendi suurimate annetajate hulgas. Kui oleksime valmis annetama aga ühe keskmise kohvitassi hinna päevas, panustaks juba enam, kui seda teeb 90 protsenti meie annetajatest. Nii nagu suured asjad saavad alguse väikestest tegudest, algab tugevama ühiskonna loomine meie endi väikestena näivatest sammudest.

Print Friendly, PDF & Email