MUUTUSTE AASTA: haridust sobitati uutesse raamidesse (10)

RIIGIKOOLI arhitektuurivõistluse töid vaatavad lossis Aado Haandi ja Jaanis Prii.
MAANUS MASING

Suur Saaremaa vald on piisavalt suur selleks, et hariduskorralduse ühtlustamine oleks üks korralik peavalu. See andis tooni ka eelmise aasta hariduselus.

Alustada tuleb kindlasti positiivsetest nootidest. Muhus näiteks on lapsi nii palju, et lasteaed vajas suisa lisarühma, mis novembris Mõmmide rühmana ka avati. Lasteaias on juba pea 70 last ning seitse-kaheksa aastat kestnud mõõn, kui lapsi oli vaid 30 ringis, on kenasti ületatud.

Head oli haridusaastas veel palju. Pea kõikide koolide õpilased esinesid edukalt mitmetel riiklikel olümpiaadidel ja mõõduvõttudel. Saaremaa ühisgümnaasium sai kõrge koha riigieksamite tulemuste arvestuses. Positiivne on seegi, et riigigümnaasiumi arhitektuurikonkurss lõppes ning riigi eraldatud rahaga läheb uuendamiseks SÜG-is ja seeläbi ka teistes linnakoolides, mida on kohe varsti ees ootamas aastate suurim hariduslik ümberkorraldus.

Üks huvitavamatest lugudest sel aastal hariduses oli aga hoopis see, et Saaremaa sai endale päris oma professori. Nimelt asus kevadel ametisse TTÜ Eesti mereakadeemia meremajanduse keskuse laevaehituse professor, Kuressaarest pärit Mihkel Kõrgesaar.

Ehitusliku poole pealt alustati lõpuks ometi Kuressaare Pargi lasteaia uuendamisega, mis tõmmati maatasa ja kerkib nüüd uuesti. Lustakas vahejuhtum oli see, et lasteaia ehitus pidi vahepeal ootama müüride vahele tekkinud kajakapesa tõttu.

Saaremaa gümnaasium – rahva tahe

Viimaste aastate kõige suurem otsus, mis siinset hariduselu mõjutab, on kahtlemata riigigümnaasiumi rajamine. Selle tulek sai lõplikult selgeks 3. aprillil, kui haridusminister Mailis Reps ja Saaremaa vallavanem Madis Kallas vastavale lepingule alla kirjutasid.

Kallas tunnistas, et Saaremaal on kindlasti palju inimesi, kes näevad selles lepingus hariduselu lõhkumist, kuid tema hinnangul jääb sedasi arvajaid aina vähemaks. Tuleb tõesti tunnistada, et aasta viimasteks päevadeks on avalikkuses riigigümnaasiumi vastu sõna võtvate häälte hulk kahanenud olematuks.

Uues koolis on kohti 540 õpilasele, mis vallavanema sõnul tagab, et gümnaasiumiharidus on kättesaadav kõigile. Algselt plaaniti kohti küll tunduvalt vähem, mis oleks tekitanud riigigümnaasiumisse pääsemiseks lävendi. Kohalikud poliitikud andsid siiski kooli vastastele järele ning kool otsustati teha nii suur, et kõik pääsevad sisse ja mahuvad ära.

Sama lepingu allkirjastamisel teatati ka, et kooli nimeks saab Saaremaa Gümnaasium. Olgugi et alles hiljuti oli räägitud nimekonkursist ja ka vallavanem oli veeretanud mõtet, et kool võiks olla mõne olemasoleva kooli järjepidevuse kandja. Minister Mailis Reps teatas lepingu allakirjutamisel, et selline nimi olla kogukonna tahe. Samas ei täpsustanud ta, kuskohas ja millal seda kogukonna käest küsiti. Saarte Häälele on allikad seevastu rääkinud, et mõne kooli järjepidevuse jätkamise vastu oli olnud haridusministeerium, kes nõudis uue kooli alustamist täiesti uuelt lehelt.

Valla haridusala abivallavanema Helle Kahmi sõnul oli selge, et mõne vana kooli nime ei saa võtta, ning senised riigigümnaasiumide nimed üle Eesti on tulnud üsna sarnase asukohapõhise mustriga. Veidi hiljem lisas vallavanem, et tegelikult pole kooli nime teemat laias ringis tõepoolest eriti arutatud.

Järjepidevuse teema võtsid hiljem veel üles SÜG-i 42. lennu vilistlased Karin Juhat, Peeter Jalakas, Servi Täll ja Heidi-Ingrid Maaroos, kes kirjutasid vallavanemale ja volikogu esimehele saadetud pöördumises: “Tuleb leida lahendus, et ajalooliselt väärikas gümnaasiumiharidus ei kaotaks järjepidevust seoses uue hoone ja paremate tingimustega noortele hariduse võimaldamisel.” Nad palusid algatada selleteemalise arutelu ja pakkusid oma abi. Vald vedu ei võtnud ning auväärt kodanike hääl jäi vaid hüüdjaks hääleks kõrbes.

Aasta lõpus sai selgemaks ka uue kooli väljanägemine. Saaremaa gümnaasiumi arhitektuurikonkursi võidutööks osutus arhitektuuribüroo KARISMA Arhitektid pakutud “Sirge”, mille juures hinnati hoone head asendiplaani, mis ühendaks Garnisoni ja Rohu tänava uue jalakäijate alaga. Kokku oli konkursile esitatud 18 tööd, millest 16 võeti arutusele ning lõplikult jõudis lauale kuus tööd.

Õpilased peaksid uue kooli uksest sisse astuma 2021. aasta 1. septembril. Järgmisel aastal hakkavad senised gümnaasiumid end vaikselt ette valmistama põhikooliks muutumiseks ning maakonna 2020. aasta uhkeim töökonkurss saab arvatavasti olema just Saaremaa gümnaasiumi direktori oma.

Poolel teel muudeti reegleid

Kaudselt seotult riigigümnaasiumi rajamisega tuli sel aastal kaks uudist ka koolide uuendamise rahastusrindelt. Üks oli see, et SÜG saab põhikoolide uuendamise meetmest 4,5 miljonit eurot. Tingimuseks oli riigigümnaasiumi olemasolu.

Kurvem uudis oli, et sama meetme rahast jäi ilma juba Lääne-Saare valla poolt sinna esitatud Lümanda põhikooli uuendamine 1,2 miljoni euro ulatuses. Saarte Häälele avaldati juba avalduste kaalumise ajal kartust, et SÜG-i toetus on vallale olulisem ja seetõttu võib Lümanda summa väiksemaks jääda. Saaremaa vallavalitsuse arenduse peaspetsialist Aarne Põlluäär kinnitas, et mõlemad taotlused on olulised ja kedagi ei eelistata. Selgus, et Põlluäär oli siiski liiga optimistlik ning mängureegleid muudeti suisa poole pealt. Nimelt toodi Lümanda rahatuks jätmise seletuskirjas Innove poolt ära asjaolu, et aina väiksemaks jäänud naaberkooli Kihelkonna saatus on seni otsustamata ja suuresti seetõttu ei saa ka raha. Kummaline on see väide seetõttu, et Lääne-Saare vald ei saanud omal ajal kuidagi Kihelkonna kooli saatust ju mõjutada ning kui oleks kehtinud Innove lubadus kaaluda taotlusi nende esitamise aja kontekstis, poleks sellist küsimust tohtinud üldse üles kerkida. Vald on Lümanda kooli tasapisi oma vahenditest remontinud, kuid täit uuendust see ei anna.

Ühtlustamise valu ja vaev

Uue valla käimatõmbamise üks raskemaid ülesandeid oli arvatult erinevate tasude ja toetuste ühtlustamine. See puudutas palju ka haridusvaldkonda, kus omavalitsuse poolsel rahastamisel suur roll täita. Nii lasteaedade kui ka üldhariduskoolide juhid pöörasid palkade ühtlustamisele tähelepanu kohe aasta alguses. Palju on räägitud huviharidusega tegelevate inimeste palkade ühtlustamisest, kuid vallavalitsusest on tõdetud, et see on suisa võimatu missioon. Endistes valdades ja koolides olid rahasummad meeletult erinevad. Aktuaalseks jäävad tasustamisküsimused ka järgmisel aastal.

Üks suuremaid tähelepanu saajaid olid lõppeval aastal Saaremaa valla lasteaia kohatasude ühtlustamise katsed.

Augustis saadeti vallavalitsusest volikogusse plaan, et palga alammääraga seotud lasteaia kohatasu peab Kuressaares kuu lõikes vähenema. Samas taheti lastevanemaid panna maksma 11 kuu eest senise üheksa asemel, mis kokkuvõttes tasusummat hoopiski paisutas. See tekitas lastevanemates paksu pahameelt, kuna lapsed suvel lasteaias tavaliselt ei käi. Maakohtades jäi kohatasu enamasti samaks ja linnaga võrreldes palju väiksemaks. Seda põhjendati regionaalpoliitikaga, et soodustada laste käimist oma kodukoha lasteaias, mitte linna lasteaedades, kuigi paljud vanemad töötavad linnas.

Kui esmalt plaanis vallavalitsus lükata eelnõu järgmisele lugemisele, siis avalikkuse survel võeti see hoopis tagasi ja tehti ümber nii, et suurt midagi ei muutunud.

Järgmine pauk tuli uuesti lasteaedade rindelt. Seekord toiduraha teemal. Nimelt olid mitmed väikesed vallad maksnud seni lasteaedade toiduraha osas lastevanemate eest päris arvestatava summa. Suures vallas oli valida, kas jätkata maksmist osale, maksta kõigile või üldse mitte maksta. Vald otsustas viimase kasuks, põhjendades seda muidu tekkiva ebavõrdsusega. Kõigile maksmine olevat aga liiga kulukas. Taas läks vallavalitsuse poole teele pöördumine nende lasteaedade esindajate poolt, kes hakkasid nüüd toetusest ilma jääma. Lõpuks istuti koos vallavalitsusega maha ja jõuti kompromissile, et maksmine jätkub ning ka teistele otsitakse toetuseks võimalusi. Nüüd peab sellele rohelise tule andma ka volikogu.

Segased lood tugiteenustega

Aasta probleemi tiitli võib hariduselus südamerahuga anda hariduslikke tugiteenuseid pakkuva keskuse loomisele. Kuigi keskus on tänaseks juriidiliselt volikogu poolt ka loodud, on jätkuvalt üleval vaidlus töötajate ja tööpõhimõtete üle. Näiteks ei ole Saaremaa ühisgümnaasiumi hoolekogu siiani andnud probleemi kohta oma arvamust, kuna vallavalitsuse esindaja selgitused on jäänud nende jaoks ebapiisavaks.

Kohe, kui vallavalitsus käis välja plaani koondada kõik tugiteenuseid pakkuvad spetsialistid ühte asutusse, tuli kogupaukudena vastuseis suurte koolide poolt.

Suuri koole võib mõista: neil kõik ju toimib, spetsialistid on olemas, tööd ka jagub. Räägitud on sellest, et suurtes koolides on tugiteenuste spetse hea kasutada ka asendusõpetajatena ning suuresti seetõttu ollaksegi nende äraviimise vastu. Vallavalitsus väidab seevastu, et sisuliselt ei muutu midagi peale selle, et spetsialist ei ole enam koolidirektori alluvuses, vaid saab oma ülesanded loodava keskuse juhtkonnalt. Füüsiline töökoht jääb ikkagi kooli.

Seevastu väikestes kohtades on probleemid tõepoolest suured, paljudes koolides ei ole näiteks logopeedi. Põhjuseks just kooli väiksus ja võimetus pakkuda täiskohta. Uus keskus peaks lahendama selle probleemi ühise koordineerimise läbi. See on ka vallavalitsuse mantra.

Vallavalitsusele heidetakse ette ka seda, et taas kord jäädi asjade selgitamisega hiljaks. Sel teemal võinuks tõsisemad arutelud toimuda juba kevadel ning sügisel olnuks tegu vaid vormistamisega.

Print Friendly, PDF & Email