AASTALÕPU KÜSITLUS: Kuidas Saaremaa vallaga rahul olete? (62)

Saaremaa valla loomine oli õige mõte

Arvan, et väikevaldade likvideerimine ja suure valla loomine oli õige mõte. Nüüd saab kõik vajalikud asjad Kuressaares korda ajada. Maainimestel on ju niikuinii maakonnakeskusesse asja. Bussiga saab tasuta igale poole. Kui liinigraafikus ka muudatusi tehakse, arvestades elanike nõudmisi, siis peaksid inimesed küll rahul olema.

Olev Aru Kuressaarest


Vanemal inimesel on väikevallas parem

Mina olen vana inimene ja traditsioonides kinni. Vanema inimese seisukohast on väiksemas vallas parem. Elanud olen ka Orissaares ja seal kultuuritööd teinud, tõsi küll, siis olid külanõukogud, aga kõik laabus.

Väiksemas vallas tunnevad inimesed üksteise lähedust. Nad tulevad paremini kokku. Rohkem arvestatakse üksteisega. Ma toon näite Muhust. Õnneks Muhu vald jäi alles. Muhu naised käisid alalõpmata külaperedes hapurokaõhtuid pidamas. Nad tegid seal käsitööd ja sõid rokka. Samal ajal rääkisid naised külas toimuvast, arutasid, kuidas üht või teist asja paremini teha. Külakogukond oli pooleldi nagu vallavolikogu. Eks siis asjamehed ka arvestasid külanaiste ettepanekutega.

Praegu tegutsetakse külaseltsides. Mastaabid on aga suuremad. Suures vallas toimuvast saadakse heal juhul teada ajalehtedest või raadiost.

Kas külainimese hääl kostab vallaametnikeni? Või kui see hääl kuidagimoodi Kuressaare kabinettidesse jõuab, kas sellele ka kohe reageeritakse? Mina küll pole vallaametnikke tülitanud, aga vanemad inimesed on rääkinud, et väikeses vallas laabus asjaajamine paremini.

Vanad inimesed saavad endaga hakkama siis, kui tervis seda lubab. Maalgi peaksid kõik teenused kättesaadavad olema. Kõik me aga teame suletud kauplustest, apteekidest, postkontoritest ja muudest vajalikest asutustest. Nüüdseks on likvideeritud väikevalladki.

Maimu Sõrm Kuressaarest


Kaklemist võiks vähem olla

Suures vallas toimuvast saame teada ajalehest. Mis nad seal volikogus kaklevad kogu aeg? Keeruline on neil seal ühe mütsi alla saada. Probleeme on suurvallas kindlasti raskem lahendada, eesmärke pole nii kerge saavutada.

Kas kõike seda saab ehk seostada sellega, et iga algus on raske. Olen lugenud, et mõnigi inimene on vastutusrikkast tööst loobunud.

Tavakodanike igapäevaelu see küll ei puuduta, aga vallavalitsuse töörütmi vist häirib küll. Igal juhul võiks kaklemist vähem olla.

Mare Markus Kuressaarest


Suures vallas läheb bürokraatia suuremaks

Detsembrikuus askeldan Asval Viikingite Küla jõulumaal. Meil siin on oma tegemised, Saaremaa valla probleemidele polegi aega mõelda. Aga arvan, et haldusreform Saaremaa ettevõtjaid väga ei mõjuta, võib-olla küll väikeettevõtjaid, kellel oli varem väikevallas lihtsam asju ajada. Erinevates omavalitsustes töötamise kogemuste põhjal võin öelda, et bürokraatia läheb suurvallas kindlasti suuremaks.

Inimese aitamist mitmesuguste teenuste kaudu on väiksemas kohas kindlasti rohkem. Väiksemas vallas osatakse abivajajat rohkem näha. Kui maal jääb aga rahvast vähemaks, siis on loogiline, et kuskilt otsast hakatakse otsi kokku tõmbama. Nii see paraku on.

Haldusreformi käigus oleks pidanud jõulisemalt tegelema omavalitsuste tulubaasi loomisega. See peaks haldusreformiga kaasnema. Kindlasti selle asjaga praegu tegeletakse. Protsess on käivitunud.

Ükski omavalitsus ei ole valmis ehku pealt midagi üle võtma. Praegu on üleval teede teema ja eks neid asju ole veel. Rahastamise põhimõtted eeldavad pikaajalisemaid läbirääkimisi. Haldusreform seda näitabki, et hurraaga võeti mingi otsus vastu, aga finantspool jäi selle juures lõpuni selgeks rääkimata.

Eks me oma tegemistega Asval ja Laimjalas peame silmas kogu Saaremaa valla arengut. Viikingite Külas tahame peamaja suveks katuse alla saada. Linnusele teeme müüri ümber. Loodame küla päris valmis saada 2020. aastaks.

Kajar Lember Asva külast


Kuressaares läheb vanaviisi edasi

Suur vald muutis ehk ennekõike maainimeste elu. Kuressaares läheb kõik vanaviisi edasi, ainult tänavate remont häirib siin äride tööd ja liikluskorraldus ei meeldi ka ehk paljudele.

Oleme siin ju kõik kuulnud jamadest õpilaskohtade pärast koolides, bussiliikluse kohta ja muudestki asjadest. Tundub, et linn on sellega võitnud, maaelanike olukord aga kehvemaks muutunud.

Minul isiklikult pretensioone kellegi vastu ei ole. See on aga poliitikas tavaline, et sotsid võitlevad ühe asja eest, Reformierakond teise asja eest jne. Kokkulepete saavutamine on üsna raske.

Jüri Kuressaarest


Selle vallaga me alles harjume

Selle nime ja aadressiga harjumine võtab aega. Piltlikult öeldes pole uus vald Ratla külla veel päris jõudnud, aga vallaametnikega on mul ikkagi kokkupuuteid olnud.

Ajalehest oleme lugenud kriitikat prügimajanduse kohta. Meie küla elanikud seda ei jaga, oleme rahul.

Külaelanikud on iseseisvad, toimetame tasapisi. Alles tähistasime rõõmustavat sündmust. Jõulude eel tutvustasid külaseltsi aktiivsed liikmed raamatu “Ratla mosaiik” teist osa. Nõnda siis on meie küla aja- ja kodulugu kaante vahele jõudnud. Esitlusel avaldati arvamust, et võiksime hakata materjali koguma ka kolmanda raamatu jaoks. Ratla inimestel on veel jutustamata ja avaldamata lugusid.

Talud on meil korras. Endise poe koha peale on kerkinud uus maja, mida ka külaelanikud oma üritusteks kasutada saavad. Raamatu esitluski toimus selles hoones. Siinsamas lähedal on jaanituleplats.

Küla asub suure maantee ääres. Bussiliiklusega probleeme pole. Külateid hooldatakse regulaarselt. Lumest on külavaheteid detsembrikuus juba kaks korda lahti lükatud. Lumevangi me ei jää.
Küla traditsioonid jätkuvad. Iga viie aasta järel toimub külakokkutulek. Igal aastal suve lõpus on väike pidu. Talgud on samuti au sees.

Kui kellelgi mingi probleem tekib, siis on alati võimalik külavanema poole pöörduda. Tegelikult püütakse ise iga asjaga hakkama saada. Meie külas tegutsetakse üksmeelselt.

Rein Ravik Ratlast


Meie protestiga ei arvestata

Huvitav on see, et suures vallas kärbitakse kulutusi kultuuri arvelt. Maaraamatukogud annavad siin ennekõike kõneainet. Meie raamatukogus kaotab töö üks inimene. See aga tähendab, et lastega ei saa raamatukogus enam niipalju tegelda. Aega napib ka teiste tegemiste jaoks. Meile on lubatud raamatute tagastamise kastid. Kui need ükskord paika saavad ja lugejad saavad loetud trükised sinna tuua, tahavad nad ju ka raamatuid vastu saada, mida kodus lugeda.

Meie küsimustele pole keegi reageerinud. Teatati vaid, et 31. detsembril on mul siin raamatukogus viimane tööpäev. Mina oleksin nõus kolm kuud, mis etteteatamise aeg töölt vabastamise kohta on, edasi olema. Öeldi aga, et pole vaja uuel aastal tööle tulla, seega olen 1. jaanuarist töötu. Poole kohaga saaks siin keegi tööd, aga kas noor inimene tuleb 300-eurose kuupalga eest siia tööle?

Kui see maja avati, oli meil kõigil sellest hea meel. Lugejaid on meil hästi palju – Kärla kooli õpilased, kohalikud elanikud, suvesaarlased, ka kaugematest paikadest käivad inimesed meie raamatukogust kirjandust laenutamas. Nüüd tuleb aga kahetsusega öelda, et ei saa raamatukogu uksi niikaua lahti hoida, kui lugejad seda soovivad. Nii on aga vallavalitsuses otsustatud, mis meie teha saame!

Kaie Niit Kärlalt


Mida suurem pere, seda lahjem lobi

Suure valla tegemise võib kokku võtta rahvatarkusega – mida suurem pere, seda lahjem lobi.

Tegelikult oleme me vallavalitsusest siiani abi saanud. Poeg on mul suhkruhaige ja ta liigub juhtkoeraga. Vallavalitsus on teda toetanud. Ta tegi nüüd uue avalduse ja loodab, et talle tullakse taas vastu.

Elame Kuressaares, aga maakodu on meil ka. Maale sõitmiseks kasutame bussi, aga kahjuks pole me graafikuga rahul. Hommikul ma Veerikule bussiga ei saagi. Pean maakoju jõudmiseks väga palju jala käima. Bussiga saab küll tasuta sõita, aga igale poole pole ühistranspordivahendiga võimalik minna.

Evi Joost Kuressaarest


Kunagi liideti kolhoosegi

Ma võin võrdluse tuua. Kunagi kirjutas Heino Kiik romaani “Tondiöömaja”. Raamatut lugedes saame teada kolhooside tegemisest. Igas külas oli oma kolhoos. Ühistöösse suhtumine oli erinev. Need, kes varem olid korralikult tööd teinud, suhtusid ka ühistöösse hästi. Kolhoosiliikmete hulgas oli ka neid, kes tööst ei hoolinud. Mõnes majandis hakkas elu kenasti edenema, teises läks töötegemine kidu-vidu. Peagi algas kolhooside liitmine. Arvati, et suurmajandites saab paremini eesmärke saavutada. Nigelemad kolhoosid liideti jõukamatega. Suures kolhoosis jäi supp üha vedelemaks. Tegijad ei andnud enam tooni. Ühe küla inimestele jäid teise küla tegemised võõraks.

Nüüd on meil ka üks suur vald. Tundub, et see hästi ei tööta. Väikevallas sa teadsid, kelle juurde oma murega lähed. Inimesed olid omavahel tuttavad. Kelle juurde nüüd minna?

Ma tundsin kõiki Kärla vallavalitsuse ametnikke. Kui Kärla vald ühines Kaarma ja Lümanda vallaga, läks asi juba keerulisemaks. Praegu on aga tekkinud kaos, anarhia teatud mõttes.

Taavi Klein Paevere külast


Elanud vaid ühes kohas, aga kolmes vallas

See tundub nüüd päris huvitav, et oleme kogu aeg elanud ühes kohas, aga koguni kolmes vallas. Kärla elanikuna olime Kärla valla elanikud. Kui Kärla ühines Kaarma ja Lümanda vallaga ja selle reformi käigus moodustati Lääne-Saare vald, siis said meist selle valla elanikud. Nüüd oleme kõik suures Saaremaa vallas.

Vaatamata valdade liitmisele on Kärlal kõik ettevõtmised korda läinud. Meil on ilus rahvamaja. Siin saame võõrustada ka külalisesinejaid. See teeb rõõmu.

Aare Liiv Kärlalt


Nii suur vald on vallaelanike jaoks hoomamatu

Minul isiklikult on saarlastest kahju. Nii suur vald on vallaelanike jaoks hoomamatu. Valla tegemised ei lähe nii suures omavalitsuses inimestele südamesse. Tundub, et inimesed ei mõista seda asja, mis peaks olema orgaaniliselt vajalik ja loomulik. Naabrina ja kõrvaltvaatajana on mul tunne, et see vald on nagu kunstlikult või väevõimuga tehtud. Nii suurel omavalitsusüksusel ei ole seda ürgalget, mis oli igal väikevallal kindlasti olemas.

Muhus läheb see ürgalge aga kogu aeg suuremaks. Näitena võib tuua Liiva keskuse, mis pidevalt areneb. Liival võib tihti kohata ka saarlasi ja inimesi mujalt. Saaremaalgi võiks taolisi küla- ja alevikukeskusi väiksemates piirkondades rohkem olla.

Muhulasi on sellel aastal natuke raputanud Katrin Pautsi raamat “Minu Muhumaa”. Rahvatarkust appi võttes võib selle kohta öelda, et kuidas sina külale, nõnda küla sinule. Ma ei mõista autori kõiki seisukohti. Tal peab olema midagi isiklikku, mis sunnib niisuguseid arvamusi kirja panema.

Plusspoolele võib kindlasti kanda suvise kontserdi ürgsel Üügu pangal, ülesastumised Hellamaa uuel laululaval ja palju muid kultuurivaldkonda kuuluvaid sündmusi. Eriti hinge läks Üügu panga lugu, seal tehtud korrastustööd ja nüüd siis see võimas kontsert. See vana pank purskas nagu vulkaan oma olemuse välja ja inimesed nautisid seda.

Karlo Paat Muhust


Rikkamaks pole me saanud, teenused pole paranenud

Saaremaa vallavalitsuse ja volikogu tegemiste kohta ei oska ma midagi asjalikku öelda, kuna pole ise mingeid teenuseid tarbinud. Olen maal sündinud ja kasvanud, elanud ka linnades. Pensionieas on minust jälle maamees saanud. Kõik on siin käe-jala juures. Täiustan oma torupilli, et saaksin edaspidi sellega kolmeduurilugusid mängida.

Kui aga haldusreformist rääkida, siis ajaloost on teada, et muutused on toimunud kogu aeg. Aeg läheb edasi. Kas teenused on meie suures vallas paremaks läinud ja meie rikkamaks saanud, seda öelda ei saa. Ega halvemaks pole ka väga palju muutunud. Inimene kohaneb igas olukorras.

Mõnest kolhoosist sai ka kunagi jõukas ühismajand. Ootame ja loodame, et kosub Saaremaa valdki.

Mul on hea meel ka sellest, et minu lapsepõlvekülast Ratlast on ilmunud teine raamat, mille esitlus alles äsja toimus. Ajalugu jäädvustatakse. Olen väga tänulik Ratla tüdrukutele, kes selle raamatu ilmale tõid.

Paul Aav Kärlalt


Arvamus kaldub rohkem miinuste poole

Saaremaa valla tegevust hinnates kaldub minu arvamus rohkem miinuste poole. Muidugi on ka plusse, aga vajakajäämised annavad ehk rohkem tunda.

Tundub, et ametnikel jätkub veel sisseelamisaeg.

Töötan bussijuhina. Olen endise Lümanda valla elanik ja bussis kuulen, mida inimesed räägivad.

Kui maainimesel on vallaametniku juurde asja, siis peab ta endale enne selgeks tegema, millises majas üks või teine töötaja asub. Varem oli lihtne. Läksid vallamajja, seal olid ametnikud kõik koos. Nad võtsid sind kohe jutule ja sa said oma probleemidele lahenduse. Nüüd juhatab üks ühte kohta ja teine teise paika.

Huvitav on seegi, et Kihelkonna kandi teed lükati esmaspäeval (17.XII – toim) lumest puhtaks, Lümanda teedel keelati aga lumelükkamine millegipärast ära.

Toivo Argel Lümandast


Kuressaares on asi liiga pompoosselt ette võetud

Kuressaare tänavate remont võeti ehk liiga pompoosselt ette. Kesklinna projekt on ju väga mastaapne. Meie kliimavöötmes, kus kolm neljandikku aastast on niiske ja külm, kerkib küsimus, kas nii suurt ala linnas jalutamiseks on tarvis.

Parkimiskohti on praegugi vähe. Kuidas seda probleemi lahendada?

Arvan, et ühe suure Saaremaa valla asemel võiks olla kaks omavalitsusüksust, lisaks Muhu ja Ruhnu.

Vallaametnikest rääkides võin öelda, et Madis Kallas vallavanemana, endise linnapeana, on olnud kogu aeg väga avatud.

Volikogu tegemistega ja seal vastuvõetud otsustega olen kursis ajalehest loetu põhjal. Volikogus läheb asi vahel vist küll päris pööraseks. Poliitika ongi aga niisugune.

Kas otsus suure valla tegemiseks oli õige, seda näitab aeg. Minu arvates on Saaremaa territooriumi poolest ühe omavalitsuse jaoks ikkagi suhteliselt suur.

Kui Madis Kallas riigikokku valitakse, siis peab vald uue vallavanema valima. Mina ütlen, et Madis Kallas on vallavanemana hakkama saanud. Kes uueks vallavanemaks saab, juhul kui Madis Toompeal koha sisse võtab, ei oska mina ennustada. Tähtis on, et vallas toimetaksid asjalikud inimesed, kes pühendaksid ennast Saaremaa arengule.

Reimo Nook Kuressaarest


Mõni asi ei lähe nii, nagu peab

Üldiselt oleme eluga rahul. Mõni asi teeb aga ka natuke tuska. Hiljaaegu saime teada, et raamatukogu lahtiolekuaega lühendatakse. Üks töötaja koondatakse.

Meil on väga hea raamatukogu, üks suuremaid maaraamatukogusid maakonnas.

Kui lahtiolekuaega piiratakse, mõjutab see ka lugejaid.

Esimesed talvemärgid on käes. Heameelt teeb see, et kõik teed olid värskest sadanud lumest varahommikuks lahti aetud.

Esta Lango Kärlalt


Kuressaares saan kõik tehtud

Lõppeva aasta kohta võin öelda, et kõik on hästi läinud. Elan Paeveres. Arstide juures käin Kuressaares ja poodides samuti. Kui mul tulebki vallaametnikega suhelda, siis tuleb nendegi juurde Kuressaarde sõita.

Olen hiidlasena selline rahulik inimene ja mind ei häiri ükski asi, isegi mitte saarlased. Hiiumaalt tulin ära juba 1966. aastal. Saarlased on mind ammugi ära kodustanud.

Hiiumaal on mul aga Kõpu majaka all 8 hektarit maad. Metsaärimehed ei väsi mind tüütamast. Olen neile öelnud, et olen terve inimene ja ma ei müü oma maad. Kui annaksin selle maatüki ära, siis näeksin pilti, nagu meilgi mitmel pool näha saab. Mets raiutakse maha ja teede ääres valitseks tühjus. See häirib mind.

Mis viga maal elada! Jõulumeeleolu aitas luua omakandi eakatega kohtumine jõulupeol juba detsembri keskpaigas. Loodan, et see traditsioon, millele väikevallas alus pandi, jääb kestma.

Vanemad inimesed peaksid aga üldse oma elu vaheldusrikkamaks tegema. Mina käin Kuressaares rahvatantsurühmas tantsimas.

Helgi Altmets Paevere külast


Maainimesed arvavad, et paremaks pole läinud

Olen endise Leisi valla elanik. Võin öelda küll, et mitte miski ei toimi nii nagu varem. Oma kogemustest võin öelda, et väikevallas kõik toimis. Leisi oli vallakeskus, aga nüüd? Tõsi küll, Leisi teenuskeskuses on Saaremaa vallavalitsuse palgal kolm-neli inimest, aga mida nad seal teevad?

Enne valdade ühinemist katsusin Leisi vallas kõik oma asjad korda ajada. Eks talv näitab, kuidas suur vald lumelükkamisega hakkama saab. Kui kõik asjad toimivad, eks siis võib rahule jääda. Mul endal on teraga traktor õues ootamas. Kui vaja, saan seda lumelükkamisel kasutada.

Varem oli võimalus igal ajal vallavanema jutule minna. Nüüd on endises vallakeskuses suur vaikus.

Kui aga aastast kokkuvõtet teha, siis suvi oli väga ilus. Põud põllukultuuridele kahju ei teinud. Kõrvitsasaak oli väga hea. Adru andis neile kasvamiseks rammu.

Maidu Uussaar Leisi mailt


Küsinud Aare Laine
Pildistanud Maanus Masing, Aare Laine, Allan Mehik

Print Friendly, PDF & Email