Pühadetoitu kurguni täis…

PANUSTAGE MAITSEELAMUSELE soovitab toitumisnõustaja Angela Ling.
TÕNU LING

Pühad on traditsiooniliselt see aeg, kus pidulaud heast-paremast lookas ja pidulised pärast suurt söömaaega lausa ägavad. Halvemal juhul toob toiduga liialdamine kaasa seedehäired. Mida teha, et seekord läheks teisiti?

“Miks sa nii vähe sööd, tõsta veel!” Kes poleks külas käies võõrustajalt sellist – vahel lausa tungivat – soovitust kuulnud. Või siis kogenud psühholoogilist manipuleerimist ja pilkavaid märkusi stiilis: “Kas toit ei maitse?” või “Pead sa dieeti?” Suur osa meist annabki järele, et peoperenaisele (või -peremehele) heameelt teha.

Kõige parem viis ennetada ülesöömisega kaasnevaid vaevusi on vältida olukorda, kus on oht üle süüa. “Kui saame üksteisega kokku, ei peaks koosviibimist sisustama ainult toiduga, nii et inimesed istuvad kogu õhtu laua ümber ja aina söövad,” ütleb toitumisnõustaja Angela Ling. “Kui üritus on keskendunud ainult toidule, siis ei olegi midagi muud teha kui süüa.”

Vähem on rohkem

Restoranis käies tellime enamasti eelroa, pearoa ja magustoidu ning üldjuhul sellest piisab, et end minekule sättides mõnusalt ja rahulolevana tunda. Pühadelaua katmisel lähtub suur osa võõrustajaist aga põhimõttest: mida rohkem, seda uhkem. “Suurem toiduvalik panebki meid rohkem sööma – tekib ju soov kõike maitsta,” tõdeb toitumisnõustaja. “Pidulauda kattes ei peaks aga panustama võimalikult suurele valikule, vaid maitseelamusele. Pigem tasub kostitada lähedasi roogadega, mida on igast käigust vaid üks, ent mis on erilised.”

Muide, keskendumine on märksõna, mis on oluline, et mõistlikult süüa. Söömine olgu ikka teadvustatud ettevõtmine: süüa tuleb aeglaselt, pöörates tähelepanu toidu lõhnale, värvile, maitsele ja mälumisele ning kahvli liikumisele, et see poleks automaatne tegevus nagu jalga jala ette tõstmine kõndimisel.

Veel üks soovitus kõlab: söö korralikult hommiku- ja lõunasööki ka sel päeval, mil on oodata rikkalikku õhtusööki – siis ei teki olukorda, kus laual rikkalikku valikut suurepäraseid roogasid nähes ei suuda end ohjeldada enne, kui oled end kurguni täis söönud. Enne, kui sööma asud, joo aga klaas või kaks vett. Söögi kõrvale joomine pole soovitatav. Kes aga tunneb, et vajab midagi, millega “toit alla loputada”, valigu pigem vesi, mitte magus morss, mahl või gaseeritud jook.

Kes ise võõrustaja rollis, võiks enne pearooga eelroaks pakkuda toorsalatit või (toorest) köögivilja. Ning kartuli alternatiivina tuua lauale ürtidega ahjuköögivilja. Toidutegemisel võikski sööjate seedimise hõlbustamiseks kasutada seedimist soodustavaid maitsetaimi: köömneid, punet, tüümiani, salveid, iisopit, mädarõigast, tilli. Serveerida aga tasuks väiksematel taldrikutel – nii tekib illusioon, et portsjon on suurem.

Sööjal tasub omakorda lähtuda lihtsast tõest: nii rasvarikka toidu kui ka alkoholiga tasub piiri pidada. Eriti halb kombinatsioon on need kaks koos. “Rasvarikas toit koos alkoholiga on maksale ja sapile tohutu suur koormus,” põhjendab Angela Ling.

Ka erinevaid toiduaineid ei peaks sööma läbisegi, sest see võib põhjustada vaevusi. Samuti võiks erinevate roogade vahele jätta mõistliku ajavahe. Eriti neil, kel õrnem seedimine, ei tasu kohe pärast prae söömist sirutada kätt koogitüki, mandariini või viinamarjade järele. Rikkaliku pearoa ja magusroa (või siis puuviljade) söömise vahele tasub jätta vähemalt tund, et pärast ei peaks õhtu otsa piinlema kõrvetiste või puhitustunde käes. “Kui järgida lihtsat põhimõtet, et ei söö magusat või puuvilja kohe pärast soolast toitu, vaid tund-kaks hiljem, siis kõrvetisi ei teki,” kinnitab Ling.

Mis avitaks?

Kui aga jälle sai toiduga liialdatud ning nüüd piinleme kõhuvaevuste käes – mida siis teha? Abi võib saada ravimtaimedest tehtud teest, mis sisaldab seedimist soodustavaid mõruaineid. Piparmündi-, saialille-, raudrohu-, kummeli- või köömnetee võib olla hea vahend nii vaevuste leevendamiseks kui ka nende ennetamiseks. Kodus võiks varuks olla ka vabamüügis olevaid ensüüme, sest isegi kui ei sööda üle, võib paljude toiduainete koossöömine seedeelundkonda koormata. Kui sellistest abinõudest ei piisa, tasub sammud seada apteeki – küllap sealt soovitatakse tooteid, mis aitavad vaevusi vähendada.

Print Friendly, PDF & Email