Kogudus võttis külamehed palvemajja pingpongi mängima (3)

UUS SISU: Meiuste mehed Kalmer Jõgi ja Vallis Alliksoon sisustavad pühapäevi palvemajas lauatennise mänguga.

Saaremaa vanima baptistikoguduse palvemajas Meiustel enam jõulujumalateenistust ei peeta, selle asemel võtavad kohalikud mehed pühakoja koosolekusaalis üksteiselt mõõtu lauatennises.

“Rahmeldame siin nii, et seljad märjad,” iseloomustab Meiuste küla turismitalunik Vallis Alliksoon Meiuste palvemajas peetavaid pingpongilahinguid. Lauatennis on tema sõnul üks võimalus säilitada usuleiges maakohas esivanematele nii armas olnud palvemaja mingigi kasutus. Sarnaselt arutleb teinegi ettevõtja Kalmer Jõgi, kes on mõelnud isegi pühakoja seltsimajaks muutmise võimaluse üle.

Palvemaja saali ülesseatud lauatenniselauda kasutasid varem koguduse pühapäevakooli lapsed ja noored. Kui pühapäevakool tegutsemise lõpetas, kutsus Meiuste evangeeliumi kristlaste ja baptistide koguduse pastor Urmas Metsamaa lauatennist mängima kohalikud elanikud.

Nüüd juba mitmendat talve sisustavadki neli-viis kohalikku külameest oma pühapäevaõhtuid lauatennisega. “Mis siin maakohas talveõhtul muud teha on, kui saame kokku ning toksime ja liigutame ennast natuke,” räägib vaimulik Metsamaa. Pastori sõnul pole ta mõne liikmega koguduses enam jumalateenistusi läbi viinud. Viimasel aastal pole kümmekonna suitsuga külas toimunud ka jõulujumalateenistust. Tõsi, pühade ajaks teevad lauatennisemängijad oma heitluses sisse väikese hingetõmbeaja.

Metsamaa sõnul kehtivad kogukonnale pühakojas toimetamisel kindlad reeglid. “Ei ole siin viinavõtmist, suitsetamist ega roppuste rääkimist,” osutab Metsamaa. Et vahelduseks lauatennisele arutatakse ka maailmapoliitikat ja muid päevakajalisi asju, siis kipub suure õhina peale ka mõni vandesõna jutu sekka lipsama. Vahepeal lepiti lausa kokku, et vandumisega libastumise eest peab järgmisele kokkusaamisele tooma hüvituseks veepudeli või mahlapaki. Üldiselt seisab seltskonnal aga meeles, et ollakse palvemajas ning vääratusi juhtub väga harva.

Uued arusaamad

Ehkki mõni peab pühakoja kasutamist sportmängudeks kohatuks või sündsusetuks, siis pastor Metsamaa sellist arvamust ei jaga. Aeg läheb edasi ja toob endaga kaasa uued arusaamad. Paljude kirikute peal ja kõrval leidub spordisaale ning lauatennist mängitakse väga paljude pühakodade kõrvalruumides. Meiuste kirikus mängivad mehed lauatennist küll lausa koosolekutesaalis, aga väikeses palvemajas ei leidugi selleks mujal ruumi.

Olemata enamikus usuinimesed, peab valdav osa piirkonna elanikest Meiuste palvelat siiski millekski väga iseenesestmõistetavaks ja omaseks, räägib Vallis Alliksoon. Peetakse loomulikuks, et kogudus käib seal koos ja toimuvad teenistused. “Oleme lapsest saati sellega harjunud ja meile on väga tähtis, et ta töötaks palvemajana ka edaspidi,” kinnitab Alliksoon. Meeleldi tuleks kohalik rahvas ka jõuluõhtul just sellesse palvemajja. “Kuigi ühiskonnas valitseb usuleigus, ei tahaks me hinges sellest palvemajast mitte kuidagi loobuda,” lisab ettevõtja.

Sajandivanuses Meiuste palvemajas sel aastal jõuluteenistust ei toimu.
2x MAANUS MASING

Paar aastat tagasi, kui Meiuste küla palvemaja ehitamisest möödus 100 aastat, kogunes sündmust tähistama väga palju inimesi. Pühakoja saal oli rahvas tulvil, osa inimesi seisis uksevas. Meiuste pühakoda pole hingelähedane mitte ainult Meiuste ja Laugu küla rahvale, vaid samamoodi pidasid seda omaks ka Soela, Pammana, Murika ja Metsküla elanikud.

Vallis Alliksooni sõnul on sajandivanune hoone oma vanuse kohta üllatavalt heas korras. Omaaegsed meistrid ehitasid selle väga kvaliteetsest materjalist ja silmatorkava hoolega. Muidu ei oleks selline ilma alaliste asukateta maja, mis suure osa talvest seisab kütmata, nii hästi vastu pidanud.

Alliksooni hinnangul pole palvemaja kasutamises kogukonna poolt ilmalikel eesmärkidel midagi erilist. Eestis leidub mujalgi palvelaid, kus käiakse lihtalt koos ja aetakse juttu, arutatakse koorilaulu või rahvatantsu asju jne.

Jumal on eetika

Vaatamata praegusele madalseisule peaks Meiuste palvemaja kui piirkonnale tähtis ajalooline ehitis jääma Urmas Metsamaa hinnangul tulevikus ikkagi pühakojaks. Siinsed inimesed tahaksid meeleldi ka edaspidi näha palvemajas kristlikel pühadel jumalateenistust ning kontserte. Kuigi sageli hinnatakse koguduse tööd selle liikmete, peamiselt aga uute liikmete lisandumise järgi, siis Urmas Metsamaa sõnul ei maksa värbamistööd üle tähtsustada. Kõige olulisem on ikkagi sõnum, kristlikud moraalinormid, mida kirik suudab või ei suuda oma liikmetes ja ümbruskonnas levitada ja kinnistada. “Minu jaoks Jumal ongi eetika,” sõnab Metsamaa. “Me võime kirikus rääkida imeasju, aga kõige esmane on teada eetikareegleid ja suuta nende järgi elada.”

Vikipeedia andmetel on Meiuste kogudus Saaremaa vanim baptistikogudus. Aastal 1908 tulid Hiiumaalt Harju koguduse vennad Saaremaale Pammana külla palvetunde pidama. Peagi muutusid ruumid kitsaks ning seejärel ehitati Meiuste külla palvela. Palvemaja krundi kinkis kogudusele Parasmetsa mõisa omanik. Palvela valmis ja õnnistati 2. veebruaril 1915 kooskäimiseks. Kogudus kuulub Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide koguduste liitu.

Print Friendly, PDF & Email