Jõulud sajanditetagustel kaartidel

JÕULUKAARDI SÜND: See on esimene kommertslik jõulukaart, mis trükiti Henry Cole’i tellimusel Londonis 1843. aastal. Jõulukaardi on kujundanud John Callcott Horsley. Sellel on kujutatud ühe perekonna kolme põlvkonda, kes tõstavad klaasi kaardi saaja terviseks. Jõulukaardi äärtel võib näha heategevusega seotud stseene – toidu ja rõivaste jagamist vaestele. Võib oletada, et kujutada perekonda üheskoos veini rüüpamas oli 175 aastat tagasi viktoriaanliku ajastu alguses suisa hulljulge mõte. Samas oli see aga vägagi tulus ettevõtmine. Väidetavalt müüs Cole mitu tuhat jõulukaarti maha hinnaga šilling kaardi eest.
Wikipedia

Kas teadsite, et esimesed trükitud jõulupostkaardid ilmusid täpselt 175 aastat tagasi – see oli 1843. aastal Inglismaal. Mujal Euroopas ja Ameerika Ühendriikides hakkasid need levima XIX sajandi teisel poolel või siis alles XX sajandi alguses.

Maailma esimese trükitud jõulupostkaardi tellis 175 aastat tagasi inglise ettevõtja, leiutaja ja ühiskonnategelane Sir Henry Cole (1808–1882). Ta on ka üks Victoria ja Alberti kunstimuuseumi rajajatest.

Esimese trükitud jõulupostkaardi sünnilugu on järgmine. Räägitakse, et 1843. aasta lõpukuudel olevat Henry Cole’il olnud väga kiire ja tal polnud aega ise oma rohkearvulistele sõpradele ja äripartneritele õnnitlusi kirjutada.

Seepärast pöörduski see väga hõivatud inimene abipalvega illustraator John Callcott Horsley poole, et too valmistaks jõulukaardi eskiisi, mida oleks hiljem võimalik trükitehnika abil paljundada. Trükimasina abil paljundatud jõulukaardid värvis elukutseline kunstnik käsitsi üle.

Ja oligi töö tehtud. Postkaartide tellijal oli vaid vaja kaartidele lühike pöördumine kirjutada, lisada oma allkiri ja läkitada need posti teel adressaatidele.

Pärast õnnitluste saatmist kõikidele tuttavatele ja sõpradele jäi Henry Cole’il aga jõulukaarte hulgaliselt üle. Need pani ta hinnaga üks šilling kaardi eest müüki – XIX sajandil olevat see olnud üpriski soolane hind, nimelt lihttöölise keskmine päevateenistus.

Meieni on pea kahest tuhandest toona trükitud kaardist jõudnud umbes tosin. Mõni aasta tagasi müüdi üks selline jõulukaart oksjonil hinnaga 25 000 eurot.

Vastuvõtt oli üpriski vaoshoitud

Postkaardi idee ise polnud toona aga uus ega ka revolutsiooniline. Sel ajal olid Briti saartel juba väga populaarsed valentinipäeva kaardid. Sellest hoolimata suhtuti udusel Albionil 175 aastat tagasi jõulukaartide trükkimisse üpriski suure skepsisega.

Nimelt oldi seisukohal, et neid kaarte pole kõrge omahinna tõttu võimalik müüa. Peagi ilmusid aga uued ja modernsemad trükiseadmed, mis võimaldasid postkaartide valmistamiskulusid märkimisväärselt alandada.

Lisaks muutusid tänu raudteetranspordi arengule odavamaks ka postiteenuste hinnad. Nii hakkaski nõudlus jõulupostkaartide järele järk-järgult kasvama.

XIX sajandi teisel poolel said Inglismaal aga väga populaarseks Saksamaal valmistatud jõulukaardid. Põhjus oli selles, et toona arenes trükitehnika just Saksamaal kõige kiiremini. See muutis kaartide tootmise odavamaks ja tõstis märkimisväärselt ka postkaartide kvaliteeti.

Pealegi ei tasu unustada, et tol ajal võimul olnud Briti kuninganna Victoria abikaasa oli Saksamaalt pärit Saksi Coburgi ja Gotha prints Albert. Tema mõjul hakkasidki Briti saartel XIX sajandil levima mitmed Saksa jõulukombed – näiteks jõulukuused ja jõulukalendrid.

Jõulukaardid mujal maailmas

Ameerika Ühendriikides valmisid esimesed kommertslikud jõulukaardid alles 1874. aastal. Need trükiti Bostonis trükikojas, mille asutas Saksamaalt väljarännanud Louis Prang. Juba mõne aasta pärast tõusis selles ettevõttes trükitud jõulukaartide tiraaž miljoni eksemplarini. Prangi trükikoja kõige tähtsam uuendus seisnes selles, et ta kasutas jõulukaartide trükkimisel enam kui paarikümmet värvitooni. Jõulukaartide traditsioon ise tekkis aga juba enne XIX sajandit. Tõsi, varem neid ei trükitud, vaid joonistati. Peamiselt tegeldi sellega kloostrites. Nii oli see juba XV sajandil.

Tavaliselt kujutati neil käsitsi valmistatud vara-uusaegsetel jõulukaartidel jumalaema koos inglitega laeval. Laev sümboliseeris toona head sõnumit.

Saksamaal hakati jõulukaarte massiliselt tootma XIX sajandi II poolel. Kuni aastani 1900 läks aga pea kogu toodang ekspordiks.

Sakslased ise eelistasid XIX sajandi lõpukümnenditel saata oma tuttavatele jõuludeks pikemaid tervituskirju, mis tavaliselt sisaldasid ka luuletust. Kirja lõppu lisati adressaadile ja tema lähedastele häid soove tulevikuks. Sageli olid säärased kirjad kaunistatud ka joonistustega.

Paberpostkaardid ja kommunikatsioon

Mõned aastad tagasi viis Saksa populaarteaduslik terviseajakiri Apotheken Umschau läbi küsitluse. Sellest selgus, et praegu saadab trükitud jõulukaarte oma tuttavatele veidi üle kolmandiku, täpsemalt aga 35,2 protsenti Saksamaa elanikest. Enamasti on saatjad õrnema soo esindajad. Vanemaealise elanikkonna hulgas on see näitaja aga veelgi kõrgem – 54,7 protsenti.

Paljud Saksamaa elanikud (võib oletada, et sama tendents ilmneb ka mujal maailmas) on aga jõulutervituste saatmisel n-ö paberkandjatest loobunud. Pigem eelistatakse nüüdisaegsemaid suhtlusvahendeid.

Lõpetuseks lisab Apotheken Umschau, et ega uus sega vana. Ainuüksi Saksamaa firmad ja muud organisatsioonid saadavad igal aastal oma partneritele ja klientidele 50 kuni 80 miljonit jõulukaarti.

Print Friendly, PDF & Email