Jõulud – ka masenduse ja ärevuse allikas

ROHKEM VALGUST: Lia Hanso märgib, et jõulumasenduse riskina tuleb arvestada ka pimedust ja meil nii tavalist sügistalvist kaamost.
MAANUS MASING

Kliiniline psühholoog Lia Hanso ütleb, et jõulumasenduse-nimelist sündroomi ei tunta, kuid meeloluhäireid on inimestel igasuguseid ja nende hulka saab liigitada ka jõuludega kaasnevad depressiivsed meeleolud.

Meeloluhäirete taga on sageli depressiooni sümptomid. Kui need on esinenud juba pikalt, inimesele on ravimeidki määratud ja tal on raske endaga hakkama saada, siis erinevate aastaaegade ja pühadega need tõenäoliselt väga ei seostu. Samas võivad õnnetuoleku-tunne, käegalöömise meelolu, lootusetus, energiapuudus ja pisaradki olla siiski sesoonse iseloomuga.

“Pühad on inimeste jaoks reeglina helge aeg. Positiivsed emotsioonid, omad koos, kõiksugu askeldused, kingitused, maitsvad toidud, pidulauad. Ja kui sa oled kõikide nende askelduste sees, siis tunned ka oma vajalikkust, seda, et lähed vähemasti oma perele ja lähedastele korda. See on ju hea tunne. Ootused on kõrged. Kui inimene mingil põhjusel nendest asjadest ilma on, siis see teeb meele kurvaks. Ja tulemuseks võib olla vähendatud kujul depressiivne episood. Kusjuures inimene ei pruugi üldsegi depressiooni põdeda. Mõni on enne pühi ka lihtsalt ärevil,” räägib Hanso.

Üksindus ei ole tingimata masenduse ja depressiooni tekkimise eelduseks. Üksiolek võib olla inimese vaba valik, millega ta väga hästi toime tuleb, võib-olla isegi naudib seda. “Paremal juhul jagab verivorsti kassi või koeraga. Kuid kui üksiolek ei ole tingitud inimese vabast tahtest, siis on seda eriti pühade ajal, kus kõik kellegagi midagi jagavad, vägagi raske taluda,” nendib Hanso.

Jõulude puhul tuleb arvestada veel üht faktorit – pimedust. Pikk, vähese valgusega november, sinna otsa detsember, eriti kui see juhtub olema lumeta – sügistalvine kaamos avaldab kindlasti ka oma mõju. Mis suitsiididesse puutub, siis on suvekuud Hanso sõnul selles osas isegi ohtlikumad. “Inimesed on ergemad ja äkiliste otsuste langetamisel agaramad. Jõulud seevastu on selline uimane aeg – karu ka magab koopas, ja järske liigutusi väga ei tehta.”

Jõulud ei pruugi tekitada mitte ainult masendust ja kurvameelsust, vaid ka kõige tavalisemat stressi. Kingituste väljamõtlemine ja kust need siis hankida, kuidas saavad maitsvad jõuluroad lauale, kas selleks kõigeks jätkub ikka raha? Hanso nendib, et erinevalt depressioonist lahenevad sedalaadi pinged inimese jaoks pühade käigus ise ära. “Mul endalgi on pere suur ja pole harvad hetked, kus on tõsine ärevus, kas ikka saan kõigega õigeks ajaks valmis. Nii palju on mõelda ja ette valmistada. Aga kui see kõik lõpuks möödas on – siis on ikka väga hea tunne,” muigab ta ja lisab, et vaevalt jõuluaskeldused inimestel nii üle pea kasvavad, et sellest suisa probleem saab.

Millised märgid näitavad, et jõulud on tekitamas meeleoluhäiret?

“No kui jõulud teevad inimese kurvaks või vihaseks ehk siis ei tekita kohe üldsegi positiivseid emotsioone, siis võib arvata, et asjad pole ehk üldisemalt korras ja oleks mõistlik kellegagi, miks mitte ka spetsialistiga sel teemal kõneleda. Või siis püüda iseenda sees selgust saada, miks jõulud niimoodi ärritavad,” selgitab Hanso, kes on täheldanud, et sedalaadi hingehädadega pöördutakse üha julgemini ka arsti või nõustaja poole. Murede suurust ju ei mõõdeta, ehkki kõrvaltvaatajale võib sedalaadi probleem tühine tunduda.

Kuidas kirjeldatud hädadest hoiduda?

“Lisaks religioossele sisule võiksid jõulud olla leppimiste, kokkusaamiste ja heategude aeg. Kui on sugulane või tuttav, kellest on teada, et ta tunneb end üksildaselt, võib-olla on tal hiljuti keegi kõrvalt lahkunud, siis võiks ju olla suure südamega ja üritada inimest kaasata. Minna koos surnuaiale, kirikusse – niisugune märkamine on teinekord juba pool asja. Ja isegi väga tugevasti endasse sulgunud inimese jaoks on tähelepanu väljastpoolt tegelikult äärmiselt muljetavaldav ja võib vägagi märkimisväärselt tuju tõsta,” räägib Hanso.

Klaas veini? Pits konjakit?

Lia Hanso tuletab meelde, et mõistlik inimene tarvitab alkoholi rõõmu pärast, mitte kurvastuse või viha leevendamiseks.

Print Friendly, PDF & Email