30 aastat tagasi tõusis trikoloor taas aukohale

SINIMUSTVALGE pühitsemist ja tornitippu lehvima tõmbamist oli tol jõululaupäeval tunnistama tulnud tohutu rahvamass.
RAHVARINDE ARHIIV

Rahvarinde eestvedamisel heisati täpselt 30 aastat tagasi, 24. detsembril 1988 Kuressaare lossi kaitsetorni tippu Eesti rahvuslipp.

Rahvuslipp ei olnud avalikel üritusel tabu juba kevadest saadik, kuid Kuressaare ühe sümboli torni trikoloori heiskamine oli märgilise tähtsusega ajalooline sündmus. 24. detsembri keskpäevaks lossihoovi kutsuti rahvast paar päeva varem Saarte Hääles ilmunud Rahvarinde eestvedaja Valter Hommiku üleskutsega.

Foto: RAHVARINDE ARHIIV

“Uus ärkamisaeg nõuab sümbolit, mille ümber rahvas koonduks. Ligi poolsada aastat oli rahvuslipu kasutamine karmi keelu all, kuid kõige rängem tagakiusamine ei suutnud võtta rahvalt usku oma lipu taas aukohale tõstmisse,” kirjutas Valter Hommik.

Foto: RAHVARINDE ARHIIV

“Vihm väsib, väga vaikselt jääb ta järele. Vististi tahab taevaski kuulata, kuidas meeskoor ja Lyra laulavad. Laulude lõppedes jõuab laululavale rahvuslipp./–/ Joel Luhametsa, Feliks Kadariku, Herman Mäemetsa, Tiit Henno ja Jaan Tammsalu õnnistussõnade saatel tõusevad teda kindlustorni viima Valter Hommik ja Kaljo Ellik,” kirjutas 1988. aasta 31. detsembri Saarte Hääles ajakirjanik, Rahvarinde ridadesse kuulunud Helju Rauniste.

Foto: RAHVARINDE ARHIIV

Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti meenutab, et rahvuslipu õnnistamise ja heiskamise taga olid Rahvarinde aktivistid. Hiljem jäi Valter Hommikuga kokkulepe, et vajadusel vahetatakse lipp tornitipus välja.

“Kui üks räbaldus, tuli see välja vahetada ja lippe läks palju,” nendib Pesti. See ei olnud Pesti meenutusel lihtne ülesanne, sest kuidagi mehhaniseeritud lipu heiskamine polnud. Torni katuseluugist tuli poole kehaga välja kõõluda ning tasakaalu säilitades vana lipp maha võtta ja uus asemele sättida, räägib Pesti.

Lippu heisati tornitippu paar aastat, kuni Rahvarinde tegevuse hääbumiseni. Nimelt varustas muuseumit lippudega rahvaliikumine ja oma raha eest muuseum neid enam osta ei suutnud.

Selleks ajaks oli Pesti sõnul rahvuslipp kõikjal juba igapäevane nähtus ja otsene vajadus selle heiskamiseks lossi kaitsetorni kadus.


Esimesed lipud mais

Tänavu 28. mail möödus 30 aastat päevast, mil Saaremaal ilmus avalikkuse ette taas Eesti sinimustvalge rahvuslipp.

28. mail 1988 toimus Kihelkonna uuel laululaval koolinoorte laulu- ja tantsupäev. Aleviku vahel liikunud laulupeo rongkäigu ajal võtsid rahvuslipud välja Kingissepa 1. keskkooli poisid.

Kui koorid laululaval laulsid, seisis kaks poissi, kummalgi rahvuslipp käes, kogu ürituse vältel mõlemal pool laululava.

Juba vähem kui kuu aega hiljem, 18. juulil nimetati Kommunismiehitaja ümber Saarte Hääleks. Lehe esilehekülge kaunistasid rahvusvärvid – sinine, must ja valge.

 

 

Print Friendly, PDF & Email