Laugu küla jõulupuu särab kevade hakuni (4)

KUI KUUSK on platsile püsti pandud, saab see peale lambid ja jõuluehted. Tulesid sätib Hanna Reinol.
2xMaanus Masing

Juba aastaid käivad Laugu küla elanikud advendiaja alguses metsas kuuse järel, et rõõmu tunda selle üheskoos ehtimisest ja sombusesse aega sära tekitada.

Jõulupuu on üks võimalus ja põhjus külarahval kokku saada, räägib Laugu külaseltsi juhatuse liige Hanna Reinol. Kui muidu hakkab külarahvas sügispimeduses pisut omaette hoidma, siis kaunid kuusetuled toovad inimesed jälle kokku ega lase neil üksteisele võõraks jääda.

Eraldi rituaaliks küla jõulupuu juures on selle ühine metsast toomine. Tavaliselt tuuakse pühadepuu kohalike metsadest. Ühel aastal ühe, teisel aastal teise külaelaniku valdustest. Ikka leidub mõni aktivist, kes 1. advendil küla jalgele ajab ja kuuske tooma utsitab. Hanna mäletab ühte aastat, kus nende hoovile sõitis neljast-viiest autost koosnev autorong ja nendegi pere endale sappa haakis.

Viimastel aastatel on inimesed kuusetoomisaja eelnevalt sotsiaalmeedias kokku leppinud. Viimasel korral käis kuuse järel paarkümmend Laugu küla elanikku. Nagu tellimuse peale sadas samal hommikul lumi maha, tekitades tõelise jõulutunde. Asja juurde kuulub ka natuke glögi ja piparkoogid, et tekiks õige meeleolu. Sobiva kuuse otsimisel osaleb kogu metsa tulnud seltskond. Eelkõige võetakse ühine metsaskäik ette, mõeldes lastele, keda on Laugu külas kasvamas päris palju. “Neile on see omaette põnev, nad juba nädal aega ette räägivad, et lähme nüüd kuuske tooma,” ütleb Hanna Reinol.

Omanäoliselt kaunistatud Pammana bussipeatus.

Kui kuusk on platsile püsti pandud, saab see peale lambid ja jõuluehted. Ehtimine pakub suurimat elevust lastele, kes kodustki kaunistusi kaasa võtavad. Jõulukuuse all saadakse kokku ka aastavahetusel. Õhtul pimedaga paistavad jõulupuu tuled kaugele ära ja kui puust mööda sõita, tekitab selle valgussära lastele alati vau-efekti.

Laugu pühadekuusk püsib ehteis pikalt pärast pühade möödumist. Mõnikord võetakse kaunistused maha alles kevade hakul, sest ilma valgustuseta külas aitab see sombusel ajal meeleolu luua. Reeglina võetakse puu maha “Teeme ära” talgute ajal ja põletatakse jaanilõkkes.

Eelmise aasta talgutel pani Laugu külarahvas kasvama oma kuusepuu, mil praegu veel pikkust vaid meetrijagu. “Et oleks loodussäästlikum,” põhjendab Hanna Reinol üleminekut statsionaarsele jõulukuusele. Edaspidi jääb elevust tekitanud kuusepuu metsast toomise rituaal küll ära, ent näha pisikese kuuse sirgumist, oleks nagu vaadata oma lapse kasvamist, räägib Hanna.

Laugu küla pole piirkonnas ainuke ehitud kuusega küla. Kuuseehtimine on au sees ka läänepoolsetel naabritel Meiustes ja Metskülas.

Omanäoliselt on kaunistatud ka sealkandis Pammana bussipeatus.

Print Friendly, PDF & Email