Elle Viira: Mustjalas on võim aastaga elanikest kaugenenud (2)

Põhiline probleem Mustjala kandis on Elle Viira sõnul inimeste kaasamatus ja info­sulg.
Tambet Allik

Endises Mustjala vallas asuva Vanakubja küla külavanem Elle Viira leiab, et esimese aastaga suurvallas on valitsejad sealkandi rahvast ainult kaugemale triivinud.

Osavallakogu ja teenuskeskus peaksid idee poolest toimima küll valla käepikendustena, kuid tegelikus elus seda tunda pole, räägib Elle Viira. Nii hästi või halvasti, kuidas täidavad oma rolli osavallakogu ja teenuskeskus, nii lootusrikkalt või ebakindlalt tunnevad endid ka piirkonna külad. Põhiline probleem Mustjala kandis on Viira sõnul inimeste kaasamatus ja infosulg. Kuressaarest tuleb info küll osavalda, aga jääb siis teenuskeskuses kuskile pidama.

Mustjala infolehes on Viira esitanud ettepaneku, et teenuskeskus saadaks osavalla volikogu koosolekute kutsed ka külavanemate meiliaadressidele, samuti Saaremaa valla volikogu eelnõud, mis puudutavad ka Mustjala piirkonda. Keegi ei suuda olla valla kodulehel valvuriks ja seal tuhnida, samas kui teenuskeskuse töötaja saab külasid puudutava info paari hiireklõpsuga edasi saata.

Viira sõnul võiks osavalla koosolekuid alustada külavanemate infotunniga, kus külavanemad saavad küsida neile olulisi asju ning miks mitte kaasata Saaremaa abivallavanem või spetsialist, kes oskab küsimustele vastata. Osavallakogu peaks olema koht, kus koos külavanematega asju arutada, kasvõi üheskoos teehoiukava paika panna. Elle Viira sõnul sai ta teehoiukava osavallast alles mitmenda küsimise peale. Siiani pole aga kusagil infot, mis ajaks tuleb soovijatel esitada teeremondi taotlus.

Ka siis, kui osavalla volikogu päevakorras oli valla arengukava ja MTÜ-de toetamise korra arutamine, jäid Mustjala inimesed sellest kõrvale. Piirkonna areng läheb aga ju korda kõigile ning koos oleks saanud ka ettepanekuid arutada, koostada ja edastada. Praegu ei teagi, mis ettepanekuid osavalla volikogu arutas ja edasi saatis. Kui väidetakse, et Saaremaa arengukava on liialt linnakeskne, siis on see mingil määral ka meie tegemata töö, rääkis Elle Viira.

Mustjala piirkonnast ei ole ühtegi inimest Saaremaa vallavolikogus ega külaelukomisjonis. See teeb ääremaa olukorra veel nutusemaks, eriti kui inimesi kaasamise asemel infosulus hoitakse. Suure valla koosseisus olles tuleb piirkonnal kokku hoida, et äärealade hääl oleks tugevam, ütleb Viira. Iga muudatuse elluviimine ja sellega kohanemine võtab aega ja palju on kohalike endi teha, kui lihtsaks või keeruliseks see kujuneb.

Juunikuus kirjutas Saarte Hääl, et Mustjala osavallavolikogu hakkab külavanematega koostööd tegema ja kutsub kokku külavanemate koosoleku. Paraku kutsuti koosolek kokku paaripäevase etteteatamisega ja nagu kuulda on olnud, pole mitmed külavanemad infot kätte saanudki. Teada pole ka koosoleku tulemus. Säärastest kokkusaamistest, kuhu, paistab, et rahvast ei oodatagi, pole Viira sõnul kasu.

Mustjala osavalla koosolek algab hommikul kell 9 ning on selge, et tööl käiv inimene sellel osaleda ei saa. Kevadel räägiti vajadusest viia koosoleku algusaeg kella 16 peale. Paar korda nii ka tehti, aga edasi läks kõik vana rada. Olukorras, kus võim on elanikest kaugemale läinud, tuleks Mustjalas osavallakogu asemel minna üle koostöökogu variandile, mis vähemalt Lääne-Saare kogukonnakogu kogemuse põhjal paistab oluliselt tulemuslikum.

Saaremaa vallast positiivselt rääkides toob Elle Viira välja sotsiaaltöö paranemise. Sotsiaaltöö on läinud kohapeal kindlasti paremaks ja tulnud inimestele lähemale. Eakatele ja puuetega inimestele on loodud vajalik tugiteenus – koduhooldus, mida oleks tarvis olnud juba ammu. Nüüd saab inimene, kes vajab mingil määral abi, elada edasi oma kodus, mitte ei pea minema hooldekodusse.

Ka teetööde kvaliteet on suure valla loomise järel paremaks muutunud. Vanasti juhtus sedagi, et kruusakoorem toodi tee kõrvale ja endal tuli augud labidaga täis loopida. Pärast valdade ühinemist on Mustjala külateid remonditud palju parema kvaliteediga.

Print Friendly, PDF & Email