VASTUKAJA: Olematu kraavi puhastamiseks luba anda ei saa (9)

“MTÜ Väikese Väina Selts soov Tohlu kraavi puhastada takerdub mitme põhjuse taha,” kirjutab keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader vastukajaks Toomas Kuke arvamusloole “Tohlu puhastamine aitab rannaniite säilitada” 14. detsembri Saarte Hääles.

Väikese Väina Seltsi esitatud lähteülesande kohaselt on kraavi puhastamistööde eesmärk vastavalt Väikese väina hoiuala kaitsekorralduskavale kalastikule soodsa seisundi loomine läbi paranenud kudevõimaluste ja kalavarude taastumise soodustamine. OÜ Consultare koostas hoiualale kaitsekorralduskava aastateks 2014–2023, mille menetlus oli avalik protsess, kuid Tohlu kraavi puhastamise soov ega vajadus seal üles ei kerkinud.

Kavas on silmas peetud olemasolevaid veekogusid, nt Nenu ja Viira peakraavi suudmealade puhastamist, et luua kalastikule soodne seisund paranenud kudevõimaluste kaudu ja soodustada kalavarude taastumist. Seevastu Tohlu kraav tervikuna ei ole Eesti keskkonnaregistrisse veekoguna kantud, vaid ainult see lõik, mida varemalt on kaevatud.

Keskkonnaameti esindajad on käinud nii üksi kui ka koos Väikese Väina Seltsi esindajaga paikvaatlustel, kus selgus, et puhastada soovitava lõigu keskosas ei olegi võimalik kraavi tuvastada ehk kraavi ei eksisteeri sellises ulatuses, nagu räägitakse. Nn kunagise kraavi asukohta markeerib vaid osaliselt roostikuriba. Seega ei eksisteeri veekogu sellises pikkuses, mida puhastada soovitakse, mistõttu ei saa ka keskkonnaamet anda olematu kraavi puhastamiseks luba. Kraavi puhastamisel oleks sisuliselt tegu hoopis uue kraavilõigu kaevamisega ehituskeeluvööndis, kus üldnormina on ehitamine keelatud!

Ka maa-ameti geoportaali ajalooliste kaartide andmetel on kavandatud tööde piirkonnas ajalooliselt olnud tegemist merealaga, mis on pärast teetammide rajamist ja maakerke tõttu hakanud kinni kasvama alates kunagistest laidudest, mis nüüdseks on maismaaga ühenduses. Seega ei olegi looduslikult selles piirkonnas vooluveekogu kunagi esinenud.

Seevastu näiteks Tillunire on keskkonnaregistris kirjas ametliku veekoguna, mistõttu seal sai keskkonnaamet sette eemaldamist lubada.

Lisaks peab keskkonna­amet arvestama, et Väikese väina hoiuala kaitse-eesmärk ei ole kalastiku kaitse, vaid muu hulgas rannaniitude kaitse. Uue kraavilõigu kaevamine toimukski rannaniitude levikualal, mis oleks hoiuala kaitse-eesmärgi kahjustamine.

Nagu keskkonnaamet varemgi on öelnud, on Väikese väina seisukorra, sh kalade läbipääsu parendamine, väga oluline tegevus ja kodanike omaalgatus on kiiduväärt, kuid keskkonnaamet ei saa otsuste tegemisel mööda minna looduskaitseseadusest. Lahendusi tuleb otsida merealal või olemasolevatel veekogudel, mida toetab ka Väikese väina hoiuala kaitsekorralduskava.

Print Friendly, PDF & Email