Baltic Workboatsil oli Nasval pika puuga rekordaasta (23)

RAUDVARA: Hannes Oll (paremal) käib juba 18 aastat iga päev Pöidelt Nasvale tööle. Tootmisjuht Raivo Lepiku sõnul on väärt töömehi alati vaja.
Raul Vinni

Nasval asuvast Baltic Workboatsi tehasest on 2018. aastal läinud välja kaks korda rohkem laevu kui eelnevatel aastatel.

Baltic Workboats (BWB) on tegutsenud 18 aastat ja selle ajaga on Nasva jõe suudmest välja sõitnud 190 laeva. Neist 18 viimasel aastal. “Augustis olid meil ikka päris rasked ajad,” tunnistab ettevõtte tootmisjuht Raivo Lepik. Tööd oli lihtsalt palju. Kokku on Lepiku sõnul sel aastal kulunud 400 000 töötundi.

Uudsed laevad

“Selline stabiilne ülekoormus on kogu aeg,” tõdeb firma projektide juht Erik Aleksejev (fotol). Tema sõnul on see laevanduses pigem hea, kui tööd on isegi rohkem, kui vabalt teha suudad. Suures osas riigihangetele toetuvas töös võid sa samahästi võita, kui ilma olla. “Sa pead mingi teatud riski võtma,” tõdeb Aleksejev. Tema sõnul on praegu näiteks töös 16 laeva ja hangetel osalemisi käsil kümneid. Töös olevatest laevadest osa on alles n-ö arvutis ja osa juba lõppjärgus. Mõni projekt võib Aleksejevi sõnul kesta ka näiteks kolm kuni viis aastat.

Selle aasta laevade lõpurivist läksid mõni päev tagasi koju viimased Taani toodetud üheteistkümnest lootsilaevast. Aleksejev nimetab eelmise aasta huvitavamatest töödest ära ka Stockholmi saarestikus kurseerima hakanud hübriidmootoriga reisilaeva, mis tarbib kas diislikütust või kasutab akudesse salvestatud elektrit või kombineeritult mõlemat korraga. Saarlaste jaoks oli 27-meetrine ja kuni 150 reisija tarbeks ehitatud laev esmakordne kogemus sellise ajamiga veesõidukit ehitada.

Erik Aleksejev ütleb, et Nasval eelmisel aastal valminud patrull- ja reostustõrjelaev Raju on ka maailmas ainulaadne omataoliste hulgas. Seda nimelt seetõttu, et patrull-laevadel ei ole varem kasutatud nii võimsaid akusid kombinatsioonis diiselajamitega. “Ta võiks sõita tankimata üle Atlandi,” kinnitab Aleksejev 45-meetrise laeva kohta.

Tema sõnul ei ole akude kasutamine iseenesest uudne, kuid tavaliselt on need käigus liinilaevadel, millel on kindel graafik ja laadimiskoht. Patrull-laev ei pruugi vahel päevade kaupa sadamas käia.

Peeter Raamat, kes vastutab ettevõttes elektrisüsteemide projekteerimise ning ka seonduva innovatsiooni ja uue tehnoloogia eest, tõdeb samuti, et Raju oli eelmise aasta laevadest mäekõrguselt keerulisim. President Kersti Kaljulaidi poolt ristitud laev on täiselektriline, kus vajaminevat energiat saadakse akudest. Samas on ta ka n.ö hübriid, kus laeva toide saadakse diiselgeneraatoritest, ja lisaks on võimalus sõita peamasinatega, kus laeva toide saadakse elektrigeneraatoritest. Raamat ütleb, et BWB on vaeva näinud infotehnoloogial põhineva jälgimissüsteemi väljatöötamisega, mis annab võimaluse laeva toimimist näha ühtsest kesksüsteemist ja kasutada ka kaughaldust. Viimane annab võimaluse jälgida eemalt praktiliselt kõike. “Olenevalt kliendi täpsest soovist,” ütleb Raamat.

Rätsepatöö

Ettevõtte juhatuse liige Jaano Vink ütleb, et paindlikkus klientide vajaduste rahuldamisel ongi ettevõtte üks trumpe ja arengusuundi. Kuigi Läänemere piirkonna mõistes on tegu täiesti arvestatava laevatootjaga, siis maailma mõistes suurtele jäädakse ikka alla. Samas ei tee suured tehased laevu sarnase rätsepatööna, vaid suunavad tellijaid palju kitsama valiku – olemasolevate seeriatootmises laevade – juurde.

Raivo Lepiku sõnul ei ole olemas lihtsaid projekte. Isegi siis, kui taanlastele on toodetud 11 ühesugust laeva, proovitakse kogu aeg tööd ja tulemust paremaks saada. “Eesmärk on kogu protsessi efektiivsemaks muuta,” selgitab Lepik. Seda enam, et viimasel aastal tehtigi tööd sisuliselt võimsuste piiril.

Tootmisjuhi sõnul ei ole tänapäeval ka lihtne oskustöölisi leida. Eriti tundlikud valdkonnad on elektroonika ja mehhatroonika, kus toimub pidevalt meeletu areng.

Lepik toob näite, et kui 10 aastat tagasi kasutati 15-meetrises lootsilaevas 1,2 kilomeetrit elektrikaableid, siis nüüd on analoogses aluses kaablite pikkus 3,6 kilomeetrit. Tema sõnul tänapäeva laevades mehaaniliselt toimivaid nuppe naljalt enam ei leia.

Samamoodi on alati puudus headest keevitajatest ja teistest metallitöölistest. Ettevõttes töötab kokku üle 200 oma töötaja, lisaks arvukad alltöövõtjad.

BWB on teinud juba pikalt koostööd Kuressaare ametikooli ja siinse meremajanduse keskusega, kus spetsiaalsete õppekavadega sisuliselt endale töötajaid koolitatakse. Tootmisjuhi sõnul on sellest väga palju kasu. Ametikoolis viidi sel aastal sisse ka stipendium suurusega 100 eurot kuus. “Me väga loodame ametikooli ja sealsete tublide noorte peale,” sõnab Lepik.

Samas ei saa vajalikke töötajaid ka lõpmatuseni koolitada. Nasval käib inimesi tööl üle Eesti ja see on Saaremaal vist üks väheseid kohti, kus töömigratsioon toimib teistpidi kui tavaliselt. Laevaehitaja oli Saaremaal ka üks esimesi, kes hakkas tööjõudu võtma väljastpoolt Eestit. 12 aastat tagasi tulid tööle esimesed ukraina keevitajad, kellest osa töötab Raivo Lepiku sõnul Nasval tänaseni. Kaks meest on pensionile läinud, ühel on ka juba poeg sama tööd tegemas. Võõrsilt tulnud saavad elada endises Nasva hotelli hoones, mis kuulub BWB-le. Pikalt ette vaadates on BWB omandanud Nasva piirkonnas ka mõne maatüki, kuhu tulevikus saaks ehk töötajatele elamispindu pakkuda. Praegu ei ole see veel siiski päevakorras, sest planeerimine võtab oma aja.

Eriti palju rahulikum ei paista Nasval tulevat ka järgmine aasta. Erik Aleksejev ütleb, et töös on mitu laeva nii Saksa tollile kui ka keerukad praamid Kieli kanalisse.

Jaano Vink ütleb, et ettevõtte eesmärk ei olegi vahest nii palju mahtusid suurendada, kui hoida silm säramas. “Ägedaid laevu tahame teha ka edaspidi,” sõnastab Vink lihtsa eesmärgi.

Ajapuudusel on Nasval jäänud tegemata ka üks asi, mis tegelikult tavakodanikule laevaehitajate tööst lõppeval aastal enim silma jäi. Nimelt muudeti ju merelt paistvat Kuressaare siluetti ning viidi Roomassaares paiknenud suur kraana Nasvale. Tööd on aga tootmishoonetes olnud möödunud aastal nii palju, et vana kraanat pole uude rolli jõutud veel pannagi.


Hannes Oll on Nasva raudvara

Ettevõtte mehaanikaosakonna meister Hannes Oll on üks vähestest, kes on Nasval töötanud kõik 18 aastat. Mehel on seljas isegi tunked, mille rinnal ilutseb silt “Saarte Töölaevad”. Just sellist nime kandis Baltic Workboats kunagi. Raivo Lepik muigab kõrvalt, et välismaistel klientidel läks selle nime hääldamisega vähe keerukaks. “Ma olen ainus sellise sildiga,” nendib Oll.

Mees jõudis Nasvale veeteede ameti Pöidel asunud laevade töökoja kaudu. Ta tunnistab, et esimesed viis aastat mõtles ta küll töökohavahetuse peale. Seda seetõttu, et iga päev bussiga Pöidelt Nasvale ja tagasi sõita on päris korralik ajakulu. “Lapsed olid siis veel väikesed ka,” meenutab Oll. Nüüd tal enam neid mõtteid ei ole. Niikaua kui ettevõte teda vajab ja ära ei aja, kavatseb ta Nasval jätkata.

Võrreldes 18 aasta taguse ajaga on töö tema sõnul kõvasti muutunud. Kasvõi mahtude poolest. “Siis oli üks-kaks laeva töös, nüüd viis-kuus,” räägib Oll. “Töö on huvitav, rutiini pole, kogu aeg uued asjad,” tõdeb ta.

Print Friendly, PDF & Email