Saaremaa suurtootjate arvestuses aastaid madala keskmise toodanguga silma paistnud Hekva OÜ osanike üldkoosolek vahetas ettevõtte juhatuse välja.
29. novembril toimunud Hekva POÜ osanike üldkoosoleku otsusega kutsuti ettevõtte juhatuse liikme kohalt tagasi Mati Mägi, Eeve Kask ja Kunnar Kuris ning valiti nende asemele Andres Tinno, Sten Janu ja Marika Alesmaa.
Ettevõtja ja omavalitsustegelase Andres Tinno sõnul esindas ta osanike üldkoosolekul ühte osanikku ning andis ühtlasi nõusoleku osaleda ettevõtte juhatuse töös oma teadmiste ja kogemustega. Ettevõttes Tinno osalust ei oma. “Küll aga on see võimalus alati olemas, kui mõni osanik soovib oma osa mulle pakkuda,” lausus ta. “Hetkel selliseid pakkumisi pole tulnud.”
6519-kilose keskmise toodanguga oli 200-pealise lüpsikarjaga Hekva 2017. aastal maakonna suurtootjate arvestuses eelviimasel kohal. Sel aastal on kari pisut vähenenud ja ka keskmine toodang on novembri seisuga mullusega võrreldes 400 kiloga lehma kohta miinuses.
Andres Tinno sõnul pole ettevõte just kõige paremas seisus ja suur mahajäämus tuleneb sama lihtsast loogikast nagu üleskeerataval kellal. “Kell tiksub küll, kuid kui mingi aeg teda uuesti üles ei keera, siis tiksumine lakkab.”
Ka uue juhatuse taktikepi all jätkab ettevõte piimakarja pidamisega, kuid parandada tuleb loomade pidamistingimusi ja tõsta sööda kvaliteeti, mis on esmaseks eelduseks väljalüpsi suurendamisel. Farmihooned on küll ajale jalgu jäänud, kuid esialgu peab nendega hakkama saama, nentis Tinno.
Karja suurendamine saaks toimuda vaid suuremahuliste investeeringute toel ning suuresti paneb karja suurusele piiri ikkagi sööda ja karjamaade olemasolu, osutas juhatuse liige. “Seega mõtlemist on.”
Hekva OÜ endise juhatuse liikme Kunnar Kurise hinnangul ettevõttel tegelikult probleeme pole, sest inimesed said tööd ja palka. “Maksud olid makstud, kõik toimis tegelikult.”
Mahukaid investeeringuid tootmisrajatiste uuendamiseks Hekva küll ei teinud, kuid traktoreid osteti ja korda tehti ka laudavalgustused. “Need, mis tarvis oli, need ikka tehti,” märkis Kuris. Tema sõnul pole aga päris õige see, et Hekva etteotsa sai endine vallavanem Tinno, kes ei tea põllumajandusest midagi.
Andres Tinno ütles, et tema põllumehekogemus piirdub koduse kanade pidamisega. “Eks nüüd tuleb endiste heade kolleegide Lääne-Saare volikogu perioodist Ülar Tänaku, Urmas Lehtsalu juurde praktikale minna,” lisas ta.
Pikka aega Hekva piimafarmi juhtinud Mati Mägi eile telefoni vastu ei võtnud.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Meenub kui Kiir tahtis põllumeheks hakata. Pole kerge.
Volikogu vöi lehmakari, mis seal vahet.
Varemalt lüpsidki parimad karjad 5000,nii et pole nende 6500 nii kehva midagi selle põuaaasta kohta.
To Tippjuht kuubis
Suur vahe on lehmakarjal ja volikogul. Lehm on mõistusega ja annab piima aga volikogul puudub mõistus ja joob piima. Lüpsavad jah ühtemoodi.
Seda võin küll öelda,Mägi oli aus mees.Kauplusest oste tehes tegi alati vahet ,mis firmale,mida endale.
Kuidas uue juhiga ,seda ei tea.Tehnikaga oli samuti kursis.
Aus inimene? Naerukoht vist !
Mati ei ratsinud isegi rapsukooki lehmadele anda… vaadake mis lüpsid tänapäeva lautades on 11000 ja rohkem. Kui loom hæsti toidetud, siis lüpsab ka
Kas kits kärneriks? Ehk läheb alguses ka Venemaale tudeerima, nagu ka Kiir tegi!
6519kg ja vähe? Sellise väljalüpsi eest sai ju vanasti tööpunalipuordeni, teenelise Meisterlüpsja aunimetuse ja Volga!
Isegi Teeneline Mesiterlüpsja, Leida Peips, ei suutnuks Hekvat edestada…
https://et.wikipedia.org/wiki/Leida_Peips
Andres Tinno asus piimafarmi juhtima – see on selle aasta parim musthuumor. Järgmiseks võiks Tinnu hakata loomade kunstseemendajaks või koguni silmaarstiks.
aga kuhu ta selle kaubaga läks kas koju vöi lauta
Tinno võiks piimaauto rooli ka panna, siis on tema sõidustiili arvestades pool piima marsruudi käigus maha loksunud ja alles jääb ainult parim kraam.
Ja Volli͈kogu.
tinno ja janu said vähemalt teada,et piim ei tule poest.nüüd vanamehe asemel tuiab noor laudas ringi,lehmadel hea vaadata ja tootlikus tõuseb ka ilma söödata
Eesti holsteini tõugu lehmade piimatoodang on aastate lõikes pidevalt tõusnud (2000. a –
5182 kg, 2010. a – 7778 kg). Toodangu suurenemine on toimunud tänu söötmis- ja pidamistingimuste parandamisele ning aretustööle.
Kuna viimastel aastatel on väga palju tähelepanu pööratud piimatoodangu suurendamisele,
siis kaasnesid sellega ka mitmed ebasoovitavad trendid. Loomadel halvenesid sigimis- ja
taastootmisnäitajad: pikenes uuslüpsiperiood, langes tiinestuvus, pikenes poegimisvahemik,
suurenes abortide ja surnultsündide esinemissagedus ning lühenes kasutusiga, mistõttu karja
taastootmine ei võimalda valida loomi tõuloomaks. Halvenes ka veiste tervis – tõusnud on
mastiidi, lonkamise ja günekoloogiliste haiguste esinemissagedus – ning pikenes taastumisperiood. Kolm suurimat põhjust loomade karjast väljaminemiseks on viimastel aastatel olnud
halvad viljakusnäitajad, mastiit ja lonkamine.
Välismaal hakati juba kümmekond aastat tagasi pöörama rohkem tähelepanu veiste tervise ja
sigivusnäitajate parandamisele. Ka Eesti Jõudluskontrolli Keskus juurutas somaatiliste
rakkude arvu, sigivuse, poegimiskerguse ja karjaspüsivuse aretusväärtused, ent karja
omanikud ja zootehnikud ei pööranud neile pulli valikul erilist tähelepanu. Viimasega võib
olla seotud piima somaatiliste rakkude arvu hetkeseis. Seega tuleks zootehnikutele ja
karjaomanikele viia läbi koolitusi, kus selgitatakse, kuidas kasutada aretusväärtuseid õigesti,
samuti koolitusi noorkarjakasvatusest kui ühest võimalusest geneetilise potentsiaali
elluviimiseks.
Käesoleva magistritöö eesmärgid olid järgnevad:
1. kirjeldada eesti holsteini tõugu lehmade piimajõudlust ja sigivust kõrgetoodangulises…(Magister Anna Petrova)
pöllumajandusest ja piima tootmisest ei tea kumbki midagi,ei janu ega tinnu
Ju nüüd sõber Männik saab ka kõrgepalgalise lüpsja koha Tal ka ju seitse ametit nagu Hunt kriimsilmal.
kõik sõbrad saavad tööd kes aga soovib
Kui mujale ei kõlba, siis lehmakarjaseks ikka. Just nagu endine maavanem.
laiendab haaret
Põllumajandus on toetuste ja raha auk, see on loll kes ei oska raha küsida. Tinno tabas ära ja üritab rahalaevale hüpata.
hea koht nendele meestele,sest lüpsta nad oskavad
Mida te siin ilgute nagu külamutid,laske aega mööda ja kommige siis uuesti aga Mägi pole seal ju töesti midagi teinud kui omale kodustele loomadele sööda ja solkpiima vedas ühistu piimapütti.Seal on aeg seisnud 30 aastat.Töötajaid vahetub rohkem kui mees sokke, Mägi ei oska inimestega suheldagi,veelvähem rääkida-ta ainult röögib…külahirm
Normaalne mees!
Eks farmides on ikka brigadire vaja. Kaasik ka juba tükk aega selles ametis olnud, ei tea kuidas ta laudakollektiiviga ja ülemusega läbi saab?
Kuskohast see Mägi pärit on ?
Saarel lihtsalt napib normaalse palgaga ametikohti … eriti juhtivtöötajatele.
See selleks, miks ei edene Kuressaare “Hõbevalge” ehitusprojekt? Kas toetusraha sai juba otsa?
Teadjamad räägivad, et nende 11000 liitriste lehmade piim pidi üsna lahja olema. Seda räägivad nii tegevpõllumehed kui asja uurijad. Samas ma ei saa tõnu posti suguseid ka mutta tampida , sest mingist nn.uuringust lugesin välja, et lahjast piimast hoolimata said meite omad kokku võttes kraami lehm ohta rohkem kui Saksamaal. Muidug manitseti seal meite mehi mette nii palju piimaliitri eest nõudma, sest meite meeste lehmade piim ei olevat ju nii rammus. Samas ei tulnud uuringus toodud mingeid andmeid Saksamaa piima kohta. Oli muidugi ehk siiski oli toodud piima hinna sõltuvus paksemast kraamist ja sealt oli näha, et meite nn.piimatöötlejad töötlevad sealt endale paksu ja paremat. Nii et ma ei ole neid piimatöötlejaid kunagi usaldanud, kuigi minu ema arvas, et ju tal oli ikka kratt piimas, kui piimasort äkist langes. Arvan, et nn.piimatöötlejad võivad oma ahnuses kuivale jääda , kui nad kaua nii jätkavad.
Aitab küll.
Loomulik asi, lüpsimeister jõudis lõpuks lehmadeni.