Okastraataiad lähevad peatselt keelu alla (22)

Pisut enam kui kaheksa kuu pärast lõpeb kümne aasta pikkune üleminekuaeg, mille jooksul peavad karjakasvatajad lõpetama okastraataedade kasutamise.

Maaeluministeeriumi loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Margus Proses ütles, et loomapidajatele, kes ei ole okastraataedu asendanud, teeb veterinaar- ja toiduamet (VTA) ettekirjutuse. Täitmata jätmisel tehakse sunnirahahoiatus, mis on üldjuhul piisav. Jätkuv rikkumine võib viia ka loomapidamisõiguse äravõtmiseni, mida tõenäoliselt pole kasutada vaja, rääkis Proses.

Muhu saare veise- ja hobusekasvataja Reedik Kivisoo sõnul on nende ettevõttel praeguseks alles veel kilomeetrite viisi okastraataedu. “Ma isegi ei teadnud, et tähtaeg juba kätte jõuab, arvasin, et see juhtub hiljem,” sõnas Kivisoo, kelle sõnul tuleb asjaga tegelema hakata.

Kivisoo ütles, et viimased 10 aastat on nad uute aedade ehitamisel kasutanud vaid siletraati, sest okastraat ei ole kõige ohutum. Hobustele kipub okastraat lihtsamini sabasse kinni jääma, samuti võib see looma vigastada. Samas ei saa Reedik Kivisoo sõnul öelda, et loomad oleksid end okastraataedadega karjamaadel eriti vigastanud.

Endine Pöide ja Muhu valla volitatud veterinaararst Margit Pitk ütles, et loomapidajad on okastraataia keelustamisest täiesti teadlikud. Suurem osa karjaaedu tehakse tänapäeval elektrikarjustega. Uusi okastraataedu praegu üldiselt ei tehtagi, parandatakse ainult vanu, rääkis Pitk.

Alvarite taastamise projekti raames koristatakse lähiajal Koguva-Igaküla, Lõetsa, Simiste-Võiküla, Kahtla-Kübassaare ja Lõu taastatud loopealsetelt kokku umbes 5 km pikkuselt okas-
traataedu. Projekti “Elu alvaritele” eestvedaja Annely Holm ütles, et vanade kiviaedade sisse taotud vaiade vahele jooksma pandud okas-traat on loomadele ohtlikuks muutnud. Okastraat on vigastanud loomade kõhualuseid, üks loom, kes traaditüki alla neelas, suri hiljem sisemiste vigastuste tõttu. Okastraat on lõhkunud ka alvarite taastamiseks kasutatud tehnikat.

Projekti “LIFE to alvars” aladel Muhus ja Saaremaal kogub okastraadi kokku ja utiliseerib Muhu Varahalduse OÜ. Töö ei ole lihtsate killast, sest viimase 30 aasta jooksul on okastraat karjatamisest väljaläinud karjamaadel puude ja põõsastega läbi kasvanud.

Annely Holm rääkis, et vanu ohtlikuks muutunud okastraataedu on maakonnas väga palju ja nende koristamine tuleks laiemalt ette võtta. Isegi põllumaadelt tuleb seda vana okastraati välja, teadis ta.

Print Friendly, PDF & Email