TERVIS: Astma lööb lõõrid umbe

VÄIKE ABILINE: Dr Kairi Rohtla demonstreerib inhalaatoreid, mis aitavad astmaatikuil hingamisraskusi leevendada.
MAANUS MASING

Astma on väga levinud haigus, mis ei küsi vanusest – seda põevad nii lapsed kui ka eakad inimesed.

60-aastase kuressaarlase Krista (Oma lugu rääkivate inimeste nimed siin ja edaspidi on nende palvel muudetud. “Kes see oma haigusest oma nime all ikka rääkida tahab,” põhjendas Krista.) sõnul kujunes tal astma välja juba siis, kui ta oli 16-aastane. “Siis hakkasin aru saama, et miski häirib mu hingamist. Isa oli toonud koju kutsika, keda me nunnutasime – tol ajal ei teadnud ju keegi, et astma võib tekkida allergiast koerakarvade vastu,” räägib Krista. “Kuna elasime vanas puumajas, arvasin, et mu hingamisraskused tulevad vana maja tolmust.”

Krista meenutab, et tema nooruses polnud astma vastu õigeid ravimeidki saada. “Mingisugune rohi oli, aga kui seda veidi rohkem annustasid, ajas südame hirmsasti puperdama.”

Tööealisena oli Krista pidevalt haige ja nõrk. Kui mõni köha ja nohuga viirus liikvel oli, hakkas see talle külge. “Nohu läks hingamisteedesse, ma ei saanud hingata, teinekord kaotasin lausa teadvuse. Köha möödas, sain nädal aega tööl käia ja juba jälle jäin haigeks!”

Krista on pidanud oma astma tõttu ka haiglaravil viibima – koguni kuu aega.

Koeraga koos olla ei saa

Koeraga ühes ruumis Krista viibida ei saa. “Siis on mu hingamisteed otsekui halvatud ja silmad jooksevad vett,” lausub ta.

Lisaks koera- ja kassikarvadele mõjub Kristale kui astmaatikule halvasti temperatuuri järsk muutumine – näiteks kui ta läheb õuest külmast õhust sooja tuppa või toast pakase kätte.

Krista hinnangul on tänapäeva ravimid õnneks tükk maad paremad kui tema nooruses, mil ta oma astmaga püsti hädas oli. “Praegu on mul kaks inhalaatorit, üks neist kiiretoimeline, ja tabletid, mille mitmeks kuuks ette välja ostan,” ütleb Krista.

8-aastasel Laural diagnoositi astma siis, kui ta oli nelja-viiene. Tüdruku ema Merilini sõnul oli laps viiruste perioodil kodus haige. Just eelmisel õhtul olid vanemad lapsega käinud EMO-s, kus arst kuulas ka tüdruku hingamist.

Tohter tõdes, et lapsel on köha ja soovitas teha auru. Järgmisel päeval kurtis Laura aga ühel hetkel, et ei saa hingata. Tüdrukule kutsuti kiirabi.

“Nende sõnul oli viimane aeg – et õhk ei käi üldse läbi – ja laps viidi haiglasse,” kirjeldab Merilin. Laural on bronhiaalastma. Definitsiooni järgi on see krooniline põletikuline hingamisteede haigus, mis avaldub lämbumistundena või -hoona ehk astmahoona.

“Kuigi neid hoogusid tuleb lapsel ette väga kaootiliselt, olen märganud, et rohkem on neid külmal kehva ilmaga ajal ja sügistalviste viirushaiguste perioodil,” räägib Merilin. “Suvel seda nii sageli ei juhtu.”

Mõnikord võtab Laural “lõõrid kinni” ka jooksmine-hüppamine, see pole aga reegel.

Ravimeid Laura järjepidevalt ei kasuta, teeb seda vaid siis, kui astmahoog peale tuleb. Perel on koju ostetud inhalaator. Samuti manustab tüdruk ravimit pulbri kujul – sissehingatav pulber asub annustena kettal.

“Praegusel ajal põeb Eestis astmat 5–8% täiskasvanud elanikkonnast,” tõdeb perearst Kairi Rohtla. “Lastest põeb erinevaid allergilisi haigusi, nagu astma, allergiline nohu, allergiline lööve nahal, iga viies laps.”

Sellesse nimistusse, mille perearst dr Rohtla on, kuulub poolsada astmadiagnoosiga patsienti. Tohtri sõnul on astma ja ka muud kroonilised haigused viimasel ajal sagenenud ning seda meie elukeskkonna muutuste tõttu.

Siseruumide põlvkond

“Kui vanasti elas inimesi rohkem maal, veedeti rohkem aega värskes õhus ning puututi juba lapsena kokku palju rohkemate mikroorganismidega, siis praegu oleme pigem muutunud, kui ingliskeelset väljendit kasutada, indoor generation´iks ehk siseruumide põlvkonnaks,” räägib dr Rohtla. “Veedame enamiku ajast siseruumides, kuna seda nõuab meie töö, ning aja kokkuhoiu mõttes sõidame auto või bussiga, mitte ei käi jala. Kui teeme trenni, siis ka enamasti spordiklubide siseruumides.”

Siseruumide probleemideks on aga kuiv õhk, erinevad kunstlikest materjalidest ja ka näiteks seinavärvist või tapeedist lenduvad ained, kodukeemia, hallitus, kodutolmulest, ka liigne puhtus ja desinfitseerimine.

“Kõik need võivad astmat põhjustada või süvendada,” märgib dr Rohtla.

Kas astmast on võimalik vabaneda, näiteks lapsel sellest suuremaks saades n-ö välja kasvada?

“Astma on krooniline haigus ja üldtuntud tõde on, et kroonilistest haigustest päriselt terveks ei saa,” lausub dr Rohtla. “Samas on astmaravimid tänapäeval väga tõhusad ning kaebustest võib lahti saada, kui järgida õigeid ravivõtteid, kõrvaldada haiguse algpõhjus ning astmat soodustavad tegurid.”

Kindlasti tasub viibida palju värskes õhus ja teha sporti, soovitab dr Rohtla. “Spordiga tegelemine parandab keha üldist füüsilist võimekust, kopsumahtu ja verevarustust ning aitab langetada kehakaalu – võimendab ju liigne kehakaal kindlasti omakorda astma sümptomeid,” tähendab dr Rohtla.

Samuti tuleks astmaatikul kõrvaldada oma igapäevaelust ohtlikud kemikaalid, eelistada ökoloogilisi ja looduslikke puhastusvahendeid ja kodukeemiat.

“Kel on astma, peaks loobuma suitsetamisest ja soovitama ka oma lähedastel sellest loobuda,” lausub Kairi Rohtla. Sööma peaks aga vaheldusrikast, tervislikku ja rohkem taimset toitu.

Print Friendly, PDF & Email