Tervik on suurem… (3)

Veronika Allas

“Olen seda meelt, et Saaremaa valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord, mis võeti vastu mullu septembris, on jäänud lapsekingadesse ega suuda rahuldada meie valla elanike abivajadust,” kirjutab Saaremaa puuetega inimeste koja juhataja Veronika Allas.

Sotsiaalvaldkonna töötajad tegelevad iga päev inimese argipäeva kõige olulisema – tema hakkamasaamise, toimetulekuga. Ajaga kogunenud teadmised üldistatakse elutingimuste ülevaateks ehk arengusuundadeks.

Nii selgus Saaremaal olulisena ühiskondliku transpordi ümberkorraldamise vajadus, kuna liikumisvõimaluste puudumine takistas elanikel tööle saamist ja igapäevast majapidamise korraldamist.

Eetika on oluline

Eetika ja inimõigustega on sotsiaalvaldkonnal eriline suhe ning sotsiaaltöö aluseks on nende küsimustega tegelemine. Loodan, et lugeja nõustub väitega: sotsiaaltöö ei jõua iial täiuseni. Olemasolevaid juhiseid tuleb ikka uuesti üle vaadata, arendada, arutleda.

Kutsealane eetika tähendab vastutust oma kutseoskuste säilitamise ja arendamise eest. Toon mõned näited kutse-eetikast: isiku privaatsete andmete hoidmine, lugupidamisel ja usaldusel põhinev koostöö, võrdne kohtlemine, isiku õigus saada parimat võimalikku tuge jne.

Nüüd mõni sõna sotsiaalsest seadusandlusest. Sotsiaalvaldkonna töötajalt nõutakse tavalisest suuremat vastutust, ta ei tohi oma otsustega inimesi kahjustada. Õigesti talitamisel on abiks seadusandlus.

Sotsiaalhoolekandeseadus (SHS) on üks alusdokumente, millele tuginevad kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord ja teised seadused.

Kohalik omavalitsus võib ja peabki oma valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra välja töötama ja kehtestama, arvestades selle valla inimeste võimalikke (abi)vajadusi. SHS-is on ära toodud miinimumsoovitused – siit edasi saab iga valla sotsiaalkord oma inimeste elu ise ainult paremaks teha!

Eesti valdade sotsiaalhoolekandelise abi andmise kordadega tutvudes jäi mulle silma Põhja-Pärnumaa vallavolikogu tänavu 1. mail kehtestatud kord. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtetest rääkivas paragrahvis on seal kirjas nii:

1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest;
2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;
3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt;
4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast;
5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud;
6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel.

Olen seda meelt, et Saaremaa valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord, mis võeti vastu mullu 26. septembril, on jäänud lapsekingadesse ega suuda rahuldada meie valla elanike abivajadust.

Mõistma peab seda, et seadusandlus ei tähenda sama, mis eetilisus – nii nagu seaduslikkus ei taga alati õiglust. Seevastu kutse-eetika juhib valikuid kogu sotsiaalvaldkonna töös!

Eriti ilmekas näide on juhtum, mis leidis ka palju vastukaja 6. detsembri Saarte Hääles, kui sügava puudega poegade ema sai vallalt eitava vastuse hooldajaks määramise kohta, kuna ta on eestkostja ja poeg juba saab erinevaid teenuseid (Anne Metsamaa arvamuslugu “Aitäh “kena jõulukingi” eest, suur Saaremaa vald!” – toim).

Kuna olen kirjutise autori murega kursis, küsin: kuidas ja millega on seletatav, et inimene, kelle abivajaduseks on määratud 24 tundi ööpäevas ja kes elab oma kodus, ei vaja hooldajat, kui varasematel aastatel tal oli hooldaja? Olgu märgitud, et terviseseisund muutunud ei ole!

Millise sotsiaalteenusega või erihoolekandeteenusega on tagatud hooldus öösel kodus?

Ema püüab puhata vabadel päevadel, et tagada oma töövõime ja olla võimeline ka öisteks valvekordadeks kodus. Kas tõesti on veel kedagi, kes soovib võõras kodus ööbida?

Kindlasti ei ole raha selle pere puhul määrav tegur, kuid 80-eurone hooldajatoetus kuus on abiks kütuse eest tasumisel, et ema töölt koju saaks, kui selleks kiire vajadus tekib või pojad on üksinda jäänud.

Võimu määratlus

Töö või ametipositsiooniga sotsiaalvaldkonnas on seotud võim ja võimalus mõjutada kliendi elu – tegeleb ju sotsiaaltöötaja inimese privaatsete muredega. Töötajale endale võib võim tunduda väga väikesena, kuid kliendi jaoks on see märkimisväärne.

Sotsiaalala töötaja poolt on lubamatu kasutada survestamist, hinnangu andmist ja võimu näitamist, kasutades väljendeid “sa pead”, “sa oled minu jagu”, “sa ei saa seal hakkama”, “sulle pole seda ravimit vaja”, “sa oled nii terve küll, et võid tööle minna” jne.

Iga kliendi olukord on ainulaadne. Töösuhet mõjutavad mitmesugused sotsiaalsed positsioonid, millest spetsialistil tuleb teadlik olla ja osata neid ära tunda. Tööga kaasnev võim ja võimukasutuse ühiskondlik õigustatus peab olema läbipaistev ja kliendile lahti seletatud.

Sotsiaalala spetsialisti töö, tegemised või tegematajätmised mõjutavad inimese elu väga palju!

Print Friendly, PDF & Email