Abruka sõbra elutöö linnuse näitusesaalis

MULJETAVAD: Muuseumi kultuurharidustöö osakonna juhataja Taniel Vares ja näituse kuraator Inge Kukk Tartu ülikooli loodusmuuseumist.
MAANUS MASING

Kuressaare linnuses on botaaniku ja taimeökoloogi Teodor Lippmaa (1892–1943) elu ja tööd käsitlev näitus.

Fotodega rikkalikult illustreeritud posternäitus tutvustab, kuidas Teodor Lippmaast kujunes tänu tööle ja andele üks 20. sajandi Eesti ja maailma tippteadlasi.

Kolmeteistkümnel planšetil käsitletakse ka Lippmaa panust ülikooli botaanikaaia direktorina ning tema traagilist hukku ühes naise ja tütrega 1943. aastal Tartule tehtud Nõukogude lennuväe pommirünnakus, millest õnnekombel pääses nende poeg Endel Lippmaa, hilisem tuntud teadlane ja akadeemik.

Saaremaaga seob Teodor Lippmaad ühest küljest abikaasa Hilja Helene Mändmets, kes oli pärit Paikülast kirjaniku ja ajakirjaniku Jakob Mändmetsa perest, teisalt tema teadustöö, mille oluliseks läbiviimise kohaks oli Abruka saar. Seal rajas ta 1931. aastal oma kõige esimese statsionaarse uurimisbaasi.

Näituse kuraator Inge Kukk Tartu ülikooli loodusmuuseumist rääkis näituse avamisel, et Lippmaad lummas Abruka ülimalt lopsakas mets, samas kurtis ta kirjas naisele, et saarel on palju suuri usse, kohutaval hulgal sääski, imelik ja ainulaadne nätske leib, poolvedel või ja pruunikas turbane joogivesi.

Kogetud ebamugavused olid aga tühised loodusväärtuste kõrval ja kui 1935. aastal hakati Eestis looduskaitseseadust koostama, võitles ta tulihingeliselt selle eest, et Abrukast saaks tervikuna looduskaitseala. Esimeses jaos võetigi kaitse alla 111 Abruka põlispuud, 107 rändrahnu, 26 taimeliiki, sealhulgas luuderohi ning punane ja valge tolmpea.

Looduskaitselise tegevuse eest pälvis Lippmaa 1939. aastal suure looduskaitse hõbemärgi, mida ühtekokku jõuti välja anda 12.

Print Friendly, PDF & Email