SAAREMAA MAJAKAD: Tuletornimaa aardeid avastamas (GALERII) (5)

Milline Saaremaal asuv tuletorn ehitati legendi kohaselt kogemata valesse kohta ja mis kipub juhtuma inimestega majakate läheduses?

Napp kuu aega tagasi otsis Eesti veeteede amet inimeste abiga Eesti rahva lemmiktuletorni. Ehkki esikoht rändas naabersaarele Hiiumaale Kõpu tornile ning Saaremaale pudenes teine koht Sõrve tuletorni eest, oleme vähemalt ühes ikkagi nii hiidlastele kui ka teistele mereäärsete valdade elanikele ära teinud. Veeteede ameti andmeil on Saaremaa vald, kus asub kõige rohkem tuletorne üldse. Kus nad siis end peidavad ja oma tööd teevad, et meresõitjaid avitada?

Saarte Hääl võttis kätte ja käis Saaremaa, va tuletornimaa majakatel külas. Tormis, tuules, vaat et läbimatus piimjas udus ja ühel suhkruvatiroosal loojangul üle kivide, kändude ning mööda merepõhja, kuniks vesi ette tuli – sest mõned tornid jäävad tõesti ka mere sülle –, said majakad Saarte Häälel üksteise järel vallutatud.


MAJAKAVAHI LINNAELU: Tänavu 90-aastaseks saanud Armin Aste kodukant on endiselt Anseküla, kuid praegusel ajal on tast saanud Kuressaare elanik, kes saadab oma päevi mööda linnakorteris, meenutades olnut.
MAANUS MASING

42 aastat majakavahina: see oli nii kena lihtne amet

Pea poole oma elust majakavahi ametit pidanud Armin Astel on praegu käsil väärikas 90. eluaasta.

Nende kübeke enam kui neljakümne aasta jooksul jõudis ta aga vahti pidada nii Lõu kui ka Anseküla tuletornis. Esiti Lõus, siis Ansekülas.

“See oli tegelikult nii kena lihtne amet,” tunnistab Armin nüüd toonasele ajale tagasi vaadates. “Seal polnud muud midagi, kui õhtul panid majakas tule põlema ja hommikul läksid kustutasid jälle ära,” tõdeb ta. Kui vaja, tuli ka natuke remonti teha ja talvisel aal oli majakavahtidel ka puhkus.

Kui Armin Lõu majakavahina alustas, elas ta sealsamas lähedal Nurme külas.

Kui aga Ansekülla majakat ehitama hakati, suundus Armin oma kodukohta Ansekülla tagasi. Praegu elab Armin küll linnas oma proua korteris, kuid Anseküla on tal ikka hinges. Sinna on ta senimaani ka sisse kirjutatud.

“Kokku olingi majakavaht 42 aastat, sest ma’p osanud muud teha,” naerab ta. Armin oleks rõõmuga sama ameti peal veelgi olnud, kuid ühel hetkel korraldanud veeteede amet asja ringi ja temalgi sai töö otsa. Seda enam, et Armin oli tegelikult juba ammuilma pensionil. “Nii ma siis niisama jäin,” nendib ta.

2004. aasta juulikuust jäid “niisama” Saaremaa piirkonnas tööta ka kolm viimast mohikaanlast, need päris õiged majakavahid ehk Kübassaare vaht Melja Vassiljeva, Vilsandi vaht Avo Piisk ja Ruhnu vaht Ljubov Veski. Piisk on saarel praegu tegev siiski Vilsandi saarevahina.

Armin ütleb, et kunagi kirjutas üks ajakiri samuti majakavahtidest, sealhulgas temagi tegemistest lähemalt – see võis praeguseks olla ehk paarkümmend aastat tagasi, umbes siis, kui Armin tööst priiks sai. Ka siis ilmus temast pilt ajakirjanduses ning see on tal senimaani alles. “See on mul Ansekülas garaažis seina peal, juures kiri “Hüvasti, majakavahid!”,” ütleb Armin jutu lõpetuseks.


Tuletorni juures lõid külastajatel veidrused välja

Vilsandi praegune saarevaht Avo Piisk (fotol), kes aastate eest ka majakavahi ametit pidas, räägib, et Vilsandi tuletorn oli turistidele avatud üheksakümnendate aastate keskel. “Kui hästi mäletan, siis müüsin suve jooksul vist paarsada piletit,” meenutab ta. Organiseeritud turismi huvi tekkis torni vastu aga alles pärast seda, kui veeteede amet enam selle külastamist ei lubanud.

Mis puutub tuletorni külastajatesse, siis neist ehk niipalju, et inimeste fantaasia on piiritu, tunnistab Piisk. “Kogu aeg pidi neil silma peal hoidma,” nendib ta. “Tuletorni ega selles peituvat nad ei ohustanud, lihtsalt seal lõid vahel inimeste heas mõttes veidrused välja.”

Tuletornist endast aga nii palju, et tegu on praegugi täiesti töötava tuletorniga, mis edastab oma kindlat plinki – kaks lühikest, üks pikk. Torn ise ootab aga remonti. “Kui kõik ootuspäraselt kulgeb, siis tuleval aastal läheb ta remonti,” märgib ta. Tuletorni külastamine tuleb aga taas päevakorda ilmselt pärast remondi lõppu ja külalistele ohutuks muutmist.

Avo Piisa enda töösuhe veeteede ametiga lõppes 2004. aastal. Tuletorn on aga jätkuvalt osa Vilsandi saarest ja see ongi kogu praegune kohustus Piisale saarevahina. “Annan teada, kui on midagi juhtunud või mõni aknaklaas eest ära kukkunud. See on ka kõik.”


VILSANDI TULETORN

Laternaruumi ja rõduga valge kivitorn hoiatab saare ümbruse karide ohtlike vete eest ja aitab orienteeruda.

Märgi kõrgus maapinnast on 37 m, tule kõrgus veepinnast 40,2 m ja maapinna kõrgus veekogu pinnast seejuures omakorda 6,2 m.

Nähtavuskaugus pimedal ajal 12 meremiili. Tuli plingib punaselt-valgelt.

Tuletorn ehitati 1809. aastal paekivist, selle sisemised vahelaed ja trepid aga puidust.

Suuremaid remonditöid on tornis tehtud aastatel 1893, 1957, 1994, 2008. LED-sektorlatern paigaldati aga alles suhteliselt hiljuti, 2016. aastal.


KAAVI TULETORN

See punane betoontorn on abiks Liivi lahel orienteerumisel. Kõrgus maast on 16 m, tule kõrgus veepinnast 22,7 m, maapinna kõrgus veekogu pinnast 4,1 m ning nähtavus 6 meetrit.

Torn ehitati 1954. aastal, viimased remonttööd toimusid 1994, mistap ehitab veeteede amet lähedusse uue torni.


ANSEKÜLA TULETORN

See tuletorn aitab Sõrve poolsaare ümbruses orienteeruda, moodustades Lõu tulepaagiga ühe sihi ning kergendades laevadel Läänemerelt madalate vahelt sissesõitu Sõrve poolsaare läänerannikul paiknevasse Lõu lahte. Märgi kõrgus maapinnast 27,5 m, tule kõrgus veepinnast 42,3 m, maapinna kõrgus veekogu pinnast 12,2 m ning nähtavuskaugus pimedal ajal 9 meremiili. Tuli on selles tornis valge.

Enne Teist maailmasõda kasutati tulemärgina Anseküla kiriku torni, kuid see hävis sõjas. Uus 22 meetri kõrgune torn ehitati 1953. Torni remonditi 1996. aastal, 2006. aastal kõrgendati torni terassõrestikkonstruktsiooniga. 2007. aastal monteeriti eelnevalt ehitatud kõrgendus maha, kuna torni lae kandevõime oli liiga väike. LED-latern paigaldati torni 2013. aastal.


LOODE TULETORN

Asub Türjul. Tegu on neljatahulise betoontorniga, mis ülalt punane ja alt valge. Tuletorn on abiks merel orienteerumisel. Märgi kõrgus maapinnast 15,7 m, tule kõrgus veepinnast 22,5 m, maapinna kõrgus veekogu pinnast 5,2 m ning tule nähtavuskaugus pimedal ajal 6 meremiili. Ka selles tornis on valge tuli.

Tuletorn ehitati 1955. aastal, remonttöid on seal viimati tehtud 1996. aastal. LED-latern paigaldati 2008. aastal.


SÕRVE TULETORN

See torn aitab laevadel orienteeruda madalatega ümbritsetud ohtliku Kura kurgu läbimisel. Märgi kõrgus maapinnast on 53 m, tule kõrgus veepinnast 52,5 m, maapinna kõrgus veekogu pinnast 2,2 m ning nähtavuskaugus pimedal ajal 15 meremiili. Seegi torn plingib valgelt. Torn ehitati puidust 1646. aastal. Kivist tuletorn 1770. aastal ning arvatavasti oli tule kõrgus merepinnast 15 m.

1807. aastal suurendati kõrgust kuni 34 m. I maailmasõjas sai torn kahjustada, kuid see taastati 1920. 1944. aastal torn hävitati. 1949. aastal ehitati ajutine 38 m kõrgune puidust torn ning praegune torn ehitati 1960. aastal. Rekonstrueerimistöid tehti 2000. aastal, LED-latern paigaldati 2014 ning tänavu kevadel avati tuletorn ka külastajatele.


SÄÄRETÜKI TULETORN

Valge neljatahuline betoontorn aitab orienteeruda Roomassaare ja Suure väina vahelisel laevateel. Märgi kõrgus maapinnast on 15,5 m, tule kõrgus veepinnast 19,7 m, maapinna kõrgus veekogu pinnast 2,5 m ning nähtavuskaugus pimedal ajal 6 meremiili. Tule värvus, üllatus-üllatus, on siingi valge.

Tuletorni ehitusaasta on 1954, remonti on seal tehtud 1995. ja 2000. aastal. LED-latern paigaldati aga 2008. aastal.


KIIPSAARE TULETORN

Kiipsaare tuletorn valmis 1933. aastal ja see on 26 meetri kõrgune. Algselt ehitati torn ligikaudu 100 meetri kaugusele rannast, kuid praegu paikneb see rannajoone pideva muutumise tõttu meres.

Tugevate tormituulte ja lainete mõjul on järsul rannikul asuv tuletorn aastaid tagasi viltu vajunud. Seetõttu sai majakas omale hüüdnimeks Saaremaa Pisa torn. Tuuleiilid ja lained lükkasid majaka hiljem jälle enam-vähem sirgeks, kuid praegu on torn taas pire vildakas.

Kuna tuletorn asub Vilsandi rahvuspargi territooriumil, pääseb sinna ainult jalgsi. Tee parklast majakani on umb-kaudu 5 km ja majakas on vaadeldav vaid väljast. Selle katusel on endale kodu leidnud kormoranid.


KÜBASSAARE TULETORN

Laternaruumi ja rõduga betoontorn aitab orienteeruda Liivi lahe põhjaosas ja Suure väina lõunapoolses suudmes.Märgi kõrgus maapinnast on 17,9 m, tule kõrgus veepinnast 20,4 m, maapinna kõrgus veekogu pinnast 3,7 m ning nähtavuskaugus 11 meremiili. Tuli plingib valgelt. Esimene puidust 26 m kõrgune torn ehitati 1916.

Praegune torn valmis 1924, Teises maailmasõjas sai see küll suurtükitulest kannatada, kuid taastati endisel kujul. Torn rekonstrueeriti 2015. aastal ja LED-latern paigaldati 2008. aastal.


LÕU TULEPAAK

Lõu tulepaak asub Sõrve poolsaare läänerannikul Lõu lahe kirderannikul.

See moodustab Anseküla tuletorniga liitsihi. Tulepaak on laternaruumi ja rõduga valge torn, mille kõrgus on jalamist 9 m ja merepinnast 11 m.

Valge tule nähtavus on 7 meremiili, punase tule nähtavus 3 meremiili ja rohelise tule nähtavus samuti 3 meremiili.


LAIDUNINA TORN

Laidunina torn asub Kahtla laiul ning oli algselt mõeldud Liivi lahe põhjaosas orienteerumiseks. 26-meetrine tuletorn valmis 1907. Laternaruum sai dioptrilise aparaadi, mis asus merepinnast 27 m kõrgusel ja oli nähtav 11 miili kaugusele. Mõne aja pärast selgus, et torni asukoht on valesti valitud ja selle seadmed paigutati Kübassaare poolsaarele ehitatud tuletorni. Legendi kohaselt oligi torn algselt mõeldud Kübassaarde ehitamiseks ning tsaariaegne ehitusmeister oli asukohaga eksinud. 1920. aastal seati torn töökorda ning see näitas valgust 1924. aastani. 2004. aastani oli see kasutusel päevamärgina. Torn on ka mälestisena kaitse all.


ABRUKA TULETORN

Torn moodustab sihi Abruka alumise tulepaagiga, mis aitab Saaremaa ja Allirahu vahelt ohutult läbi sõita. Märgi kõrgus maapinnast on 36 m, tule kõrgus veepinnast 38,2 m, maapinna kõrgus veekogu pinnast 1,2 m ning nähtavus pimedal ajal 9 meremiili.

Esimene torn ehitati 1897. aastal. See oli 28-meetrine puidust valge laudvooderdisega ehitis, mille ülaosas paiknesid rõdu ja tuleruum. Tule nähtavus oli toona 11 meremiili.

Praegune tuletorn on ehitatud 1931.aastal ja remonti on seal tehtud aastatel 1945 ja 2001. LED-latern paigaldati torni 2006. aastal.


VIIRELAIU TULETORN

Viirelaiu tuletorn asub Muhu vallas Viirelaiu kirdetipus. See tuletorn on üks väheseid raudplekist tuletorne.

Praegune torn on ehitatud 1881. aastal. Varasem puittorn oli valminud 1857 inglise inseneri Gordoni projekti järgi. Viirelaiu tuletorn on Eestis teadaolevalt vanim metalltuletorn. 2002. aastal tuletorn remonditi.

Viirelaiu tuletorn on punase laternaruumi ja rõduga silindriline metalltorn kõrgusega 10,4 meetrit maapinnast.

Tuletorn oli algusest peale plinktuledega.


RUHNU TULETORN

1877. aastal paigutati Ruhnu idaküljel kõrguvale Håubjärre mäele Prantsusmaal Le Havre’i tehases valmistatud detailidest kokkupandud punase metallsilindertorniga tuletorn. 140 aastat töötanud metalltorn on tänaseni töökorras.

Tuletorni kõrgus on 39,5 meetrit, mägi 25 m, kokku seega merepinnast 65 meetrit. Läänemere piirkonnas on see tänapäeval ainus säilinud seda tüüpi majakas. Tuletorni tipus põleb valge tuli järgmise tsükliga: 1 sekund valge ja 3 sekundit pime.

FOTOD: MAANUS MASING
Allikad: veeteede amet, Eesti tuletorni selts, vikipeedia, puhkaeestis.ee

Print Friendly, PDF & Email