Endla Tuutma – lapsest saati kunstnik

KODUTÄNAVAL: Kuressaares Suur-Sadama tänaval on Endla Tuutmal korter. Selle kööktoa muudab ta vahel stuudioks, kus saab maalida.
MAANUS MASING

Selle nädala kolmapäeval oma ümmargust tähtpäeva tähistanud Saare maakonna endine peakunstnik ja Kuressaare linnakunstniku ametis olnud Endla Tuutma ütleb, et eks need juubelid lähevad teistele rohkem korda kui iseendale.

Saarlastest kunstihuvilistel oli võimalus mitmekülgse kunstniku akrüülmaalinäitust “Minu Saaremaa suvi” vaadata oktoobrikuus Kuressaare kultuurikeskuses. “Minule suured peod ei meeldi. Kunstnikel on aga suurepärane võimalus oma tähtpäevi näitustega tähistada,” räägib Tuutma.

Veel märgib Endla, et kõigepealt soovis ta teha ülevaatenäitust, aga kuna osa tema töödest olid pastellmaalid ja uuemad akrüülmaalid, siis ühte ekspositsiooni need hästi ei sobinud. Nii otsustas juubilar aastakese pühendada ainult akrüülmaalidele ja nõnda see väljapanek sündiski.

Läänemaal Liivi külas sündinud, lapsena Siberisse viidud, Taeblas, Tartus ja Tallinnas koolis käinud ning aastaid Tartu kunstikombinaadis ARS metallikunstnikuna töötanud Tuutmast sai saarlane 29 aastat tagasi.

Saaremaale kutsujaks olid Endla ammused sõbrannad, tollane maakonna peaarhitekt Lilian Hansar ja arhitekt Tuuli Org.

Saarele tulekuga kaasnes Endla elus veel üks oluline muutus. Temast sai taas maainimene. Mullu taevastele radadele lahkunud elukaaslase Sulev Raudsepaga (advokaat, kirjanik, stsenarist, kirjastaja) asusid nad elama talumajja Karja kanti Nõmme külla.

“Me võtsime endale loomad. Sulev ikka ütles, et talus peavad loomad olema. Meil olid lambad, haned, pardid, kanad, isegi hobust pidasime natuke aega,” loetleb Endla pudulojuseid.

Tüdrukule meeldis joonistada

“Kui vaatan minust tehtud pilte, siis lapsena on mul mitme foto peal pliiats käes. Ju mul see kunstnikupisik siis sees juba oli,” sõnab Endla.

Siberist pääses küüditatute laps oma sünnimaale 1956. aastal. Väikese tüdruku võtsid kaasa täiesti võõrad inimesed. Endla ema tahtis, et tütar saaks eestikeelses koolis õppida, seepärast saatiski lapse võõrastega oma isatallu.

Endla räägib, et ema viidi kodust külmale maale juba 1941. aastal. Sealt põgenes ta aga tagasi Eestisse. Siin ta abiellus ja seitse aastakümmet tagasi sündis perre Endla. Kui aga KGB oli Siberist kodumaale naasnud noorest naisest teada saanud, nabiti ta kinni ja viidi vanglasse. Sealt edasi toimetati noor ema jällegi Siberisse. Endla oli kahene, kui tädimees viis ta ema juurde Venemaale.

“Ema käis saapavabrikus tööl. Meelde on jäänud emalt kuuldu, et minu esimeseks hoidjaks oli suur hundikoer, kellega kogu aeg kodus koos olin,” meenutab Endla.

TARTU ARSIS 40 AASTAT TAGASI: Endla Tuutma loomingut metallikunstnikuna tunnustati tihti.
ERAKOGU

Elu lõpuni püsib Endlal meeles päev, mil ta lõpetas esimese klassi. Kui kiituskirjaga klassi lõpetanud koolitüdruk koju jõudis, ootas teda ees Siberist tulnud ja äsja koduuksest sisse astunud ema.

“Kui ka isa vabanes, siis läksime Taeblasse elama. Taebla 8-klassilise kooli lõpetamise järel soovitas joonistamisõpetaja mul Tartu kunstikooli minna. Läksingi ja selle lõpetamise järel jätkasin õpinguid Eesti riiklikus kunstiinstituudis,” räägib metallikunstnikuks õppinud Tuutma.

Noor kunstnik sai tööpakkumise kunstikombinaadilt ARS. ARS-ist telliti tähtsatele riigitegelastele juubeliteks või muudeks sündmusteks alatihti midagi eriilmelist. Endla ütleb, et kui minister oli kalastaja, siis paluti talle valmistada midagi sellist, mis kõrge riigiametniku hobiga haakuks.

“Tegin siis ükskord köögikomplekti seinale panekuks. Üldiselt kohrutasin vaagnaid ja selliseid peenikesi asju. Kõik minu tehtud asjad on pildistatud, kuna tol ajal oli kunstnike liitu astumiseks vaja mapp valmistatud asjade fotodega Moskvasse saata. Arvuliselt on neid asju ikka väga palju. ARS-is olin 16 aastat ja igas kuus pidin midagi uut tegema,” vaatab Tuutma ajas tagasi.

Veel meenub endisele ARS-i kunstnikule, et ühel kolhoosil oli tavaks abiellujatele pulmapäevaks midagi kaunist kinkida. Tavaliselt oli see kohrutatud metallist tehtud vaagen, mis seinale kinnitati. “Kuna paare oli palju, siis pidin alati uue kavandi tegema,” sõnab Endla.

Kuigi töö ARS-is oli huvitav, kollektiiv suurepärane, soovis Endla muutusi, öeldes, et pikapeale hakkas metallitolm tervisele mõjuma. “Nahk ei pidanud vastu ja käed tõmbasid krampi. Tundsin, et võiksin ka midagi muud teha ja kui tehti pakkumine Saaremaale tulla, võtsin selle vastu. Nimetus maakonna peakunstnik oli küll uhke, aga tööks oli rohkem nõustamine, mis seotud tarbekunstiga – reklaamsildid, dekoratsioonid, jõulutänava kaunistamine, majadele õige värvitooni valimine jne,” räägib Tuutma.

Endla korter on Suur-Sadama tänaval. Selles linnaosas on mitu vana ja ajahambast puretud hoonet, mis vajavad taastamist. “Nõuded vanalinna tsoonis on ranged. Loodan, et tasapisi neid maju ikkagi korrastatakse,” arvab pooleldi kuressaarlane, aga rohkem siiski Nõmme küla elanik.

Maakodu on Endla meelest see paik, kus saab akusid laadida, energiat koguda. Aia taga on mets, merigi pole kaugel. Tuhkana liivaranda peab ta oma üheks lemmikpaigaks. “Merd ma looduses ei maali. Rannas puhub tuul ja sääsed söövad. Alguses tegin spikri. Kirjutasin, et meri on tagant roheline, siis läheb lillaks ja seejärel halliks. Kodus siis maalisin,” kirjeldab kunstnik.

Tunamullu oli Kuressaare Ajamaja galeriis väljas Endla Tuutma ja Kristiina Pärgi ühisnäitus “Mere värvid”. Tookord avaldas Saarte Hääl Tutu (nii kutsuvad kunstnikku sõbrad ja kolleegid) filosoofilise mõtte: “Tuul tekitab meis eufooriat ja paneb proovile meie jõu. Lainevaht inspireerib pitsikudujat ja laineloks paneb meid laulma. Meri annab leivakõrvast ja merest saab mõnele hingele haud.”

Naljakad koduloomad ja -linnud

Eks loomingulist inspiratsiooni saab ta metsastki. Ühel hommikul kohvi juues vaatas perenaine aknast välja ja nägi mahakukkunud õunu söövat uhket isahirve.

Kunstiinstituudis õppides oli Endlal võimalus olla praktikal Ermitaažis. Vaimustuses on ta olnud slovaki naivistide töödest. Moskva galeriides ja Ermitaažis on ta nautinud maailmakuulsate kunstnike teoseid.

Koduloomade ja -lindude kohta on Endla huvitavaid tähelepanekuid tallele pannud. Emahani Amanda elas talus üle kümne aasta. Ühel aastal omastas emahani pardipere. Hani ei lasknud emaparti enam oma poegade juurde, hoolitsedes pardipesakonna eest imehästi.

“Lambad sõid ilusasti aia puhtaks. Kordagi ei pidanud me õunapuuaeda niitma. Nõgeseid lambad aga ei söö. Need jäid aeda nagu ilupõõsad. Jätsingi neid aiailuks kasvama. Hobune aga pügas punase sõstra põõsad ümmarguseks. Nii pidime aastakese marjadeta läbi ajama,” meenutab Endla loomade tempe.

Väikesaared on samuti tema huviorbiidis. Vahasel on ta värvinud-märgistanud kaldakive paadi sissesõiduteel. Kirjanik Albert Uustulnd õpetas külalise angerjasuppi keetma. Osalenud on Endla ka vilsandlaste ülemaailmsel kokkutulekul.

Maale ja igasugu muid taieseid, sealhulgas Kuressaare teatrimaja tuulelipu teinud Tuutma leiab end vahel mõtisklemas, küsides, kas on üldse vaja veel midagi rohkemat teha. “Siis aga keegi jälle tellib ja ma ei taha ära öelda. Nii tuleb uus hoog peale ja tegutsen edasi,” rõõmustab juubilar, et tema loomingust lugu peetakse.

Üks osa Tuutma tööst on olnud raamatute kujundamine. Kunstniku sõnul on ta kujundanud üle 30 raamatu. Ta on koostanud trükise “35 aastat Saaremaa kunstiklubi”. Raamatus on 56 kunstniku eluloolised andmed ja üle 300 repro nende loomingust.

Varasematel aastatel on Endla kujundanud ka Saaremaa kunstiklubi näitusi. “Panime pildid valgele pinnale ja paigutasime maalid nii, et üks täiendas teist. Kunstnikud ise vaimustusid tookord oma töödest, öeldes, et õige paigutus annab maalile palju juurde,” meenutab Endla.

Endla Tuutma loomingut on huvilised näha saanud lisaks Saaremaa näitustele ka Haapsalus, Tallinnas, Tartus, Bornholmi saarel, Soomes, Rootsis, Lätis ja Saksamaal.


ENDLA TUUTMA
Sündinud 5. detsembril 1948 Läänemaal

HARIDUS
• Taebla 8-klassiline Kool
• Tartu Kunstikool
• Eesti Riiklik Kunstiinstituut (Eesti Kunstiakadeemia)

TÖÖ
• Tartu ARS, metallikunstnik
• Saare maakonna peakunstnik
• Kuressaare linnakunstnik

PEREKOND
• Poeg Taave (samuti kunstnik)

Print Friendly, PDF & Email