Maanteeameti tellitud analüüs kinnitab varasema uuringu tulemust, mille kohaselt on Suure väina sillaühendus märkimisväärselt odavam kui parvlaevaliiklus.
AS-i PricewaterhouseCoopers Advisors töö ajakohastas WSP Finlandi poolt 2011. aastal koostatud “Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava”. Tuginedes nimetatud uuringule, viidi läbi püsiühenduse kolme alternatiivi uuendatud andmetega sotsiaalmajanduslik ja finantsanalüüs.
Vaatluse all olid lõunapoolne sild, põhjapoolne sild ning tunnel, mille tehnilised lahendused, investeerimiskulud ja hoolduskulud tuginesid täielikult eelmises uuringus esitatud lahendustele. Muu hulgas lähtuti eeldustest, et sild lõunapoolsel trassil maksab 265, sild põhjapoolsel trassil 397 ja tunnel 421 miljonit eurot.
Sotsiaalmajanduslik analüüs viidi läbi, võrreldes kolme alternatiivi olemasoleva parvlaevaühendusega, võttes arvesse lisanduvat liiklusvoogu, mõju tarbijale, operaatorile, riigile, keskkonnasaastele, liiklusõnnetustele ning investeeringu- ja hoolduskuludele. Võimalikke keskkonnamõjusid ja piiranguid analüüs ei käsitle.
Finantsanalüüsi tulemusel on kõige kasulikum ehitada lõunapoolne sild, mis on ühtlasi ka sotsiaalmajanduslikult kõige tasuvam ning finantseerida tuleks seda riigi laenu või võlakirjadega. Kaalumisel oli ka projekti finantseerimine riigieelarve tuludest ning avaliku ja erasektori koostöö (PPP), kusjuures viimane variant on kõige kallim.
Lisaks otsesele rahalisele efektile avaldaks mõju ka ületusaja ja ooteaja lühenemine. Parvlaeva puhul kulub sõidukil ületuseks ja ooteajaks analüüsi kohaselt kokku tund aega, lõunapoolse silla puhul on ületusaeg kümme minutit, põhjapoolsel sillal kuus minutit ja tunnelil 16 minutit.
Raivo Hein.
Veel selle aasta juunis valitsuse tegevusse seoses silla rajamisega väga skeptiliselt suhtunud ettevõtja Raivo Hein (pildil) oli eile tunduvalt optimistlikum ja nentis, et uuring tekitas temas positiivseid mõtteid.
“Vana uuringu update ju näitab, et pikas perspektiivis on parvlaevaliiklus kaks korda kallim kui sild. Siin ei saa olla muud varianti, kui riigi otsus sild valmis ehitada. Finantseerimiseks saaks kasutada kas siis mingit sihtotstarbelist taristuvõlakirja, millele Euroopast väga lihtsalt finantseeringu saaks, või siis PPP ehk kontsessiooni varianti, mis on riigi jaoks küll väheke ebasoodsam, kuid sel juhul saaks sild ruttu valmis,” rääkis Hein.
Hein täpsustas sealjuures, et tema eesmärk ei ole kindlasti sillakontsessioon endale saada, vaid et sild ise valmis saaks. “Pole tähtis, kes on kontsessionäär või kas riik otsustab asja lahendada võlakirjadega. Mulle sobivad mõlemad variandid. Ja usun, et saareelanikele ja mandrirahvale samamoodi,” sõnas ta.
Hein nentis, et kohe homme vaevalt midagi juhtuma hakkab. “Kuna valitsus on ka praegu natuke peataolekus oma jooksvate muredega ja valimised on tulemas, siis lähiajal see valitsuskabinetti vaevalt jõuab. Aga äkki uus valitsus võtab selle ette,” lausus ta.
Võib ajada eelarve liigsesse defitsiiti
Saaremaa parvlaevaühenduse kadumise täpset mõju ei ole võimalik hinnata, kuna selleks ajaks kehtivad tingimused parvlaevade mahu osas on ebaselged ning riigi ja parvlaevaühenduse pakkuja vahelised lepingud võivad muutuda. TS Laevade sõnul suurenevad Hiiumaa parvlaevaühenduse kulud üldkulude võrra, mis ei ole olulisel määral erinev senistest kogukuludest, mistõttu püsiühenduse mõju Hiiumaa parvlaevaühenduse hinnale võib olla marginaalne.
Ületustasu peaks jääma tasemele, mis arvestab tarbija elatustaseme ja harjumustega ning mis katab projektiga seotud opereerimis- ja hoolduskulud. Ületustasu peaks jääma maksimaalselt tänasele hinnatasemele, mida korrigeeritakse THI-ga.
Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on 2028. aastal SKP ligikaudu 40,4 miljardit eurot, millest eelarvepuudujääk võib olla ligikaudu 202 miljonit eurot, mis ei kata ära püsiühenduse investeeringukulusid. Püsiühenduse alginvesteering riigieelarve tuludest või riigi laenu või võlakirjade müügiga jätaks eelarve eelneva tasakaalu tingimustes lubatust suuremasse defitsiiti. Riigieelarve ülejäägi tingimustes võib tulemus olla teine.
Allikas: “Saaremaa püsiühenduse finants- ja sotsiaalmajandusliku mõjuhinnangu ajakohastamine”
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
… selle kosmilise unenäo valguses tahaks pigem lugeda mõnda uuringut mis prognoosiks ja modelleeriks ääremaade väljasuremist Eestis aastaks 2028 ehk kellele te seda silda ehitate? “Põlvad ja Jõgevad” on permanentse püsiühendusega ja pole nagu kuulnud uudist, et neil mingit arengu-plahvatust oleks toimunud isegi praegusel ülevoolava külluse ajal? Suvel paariks kuuks turismiatraktsiooniks ehk ju sobiks, aga pigem siiski tundub kinnismõtteis aktivist peataolekus oma jooksvate muredega.
Sa võid siin ju targutada, aga iga aastaga on autode ja inimeste ülevedu suurenenud. Lihtsalt elu areneb omasoodu. Vaatamata meie valitsuste tegevusetusele on elu läinud paremaks. Inimesed soovivad rohkem liikuda. Ja mis saaks selle vastu olla, kui turistid tulevad enamjaolt suvekuudel. Peaasi, et neid rohkem oleks.
Nüüd võiks ka nendel suu lukus olla, kes kogu aeg kiruvad, et sild ei tasu ära. See uuring on minu jaoks usaldusväärne. Usaldusväärsus puudub aga Rail Balticu uuringus, mis on poliitiline projekt.
UUrijate nuumamine-järgmisena võiks võtta päikese:kas ta tõuseb ikka idast!?Hakkaks ometi ehitama?
Huvitav tõlgendus. Ei ole kuskil kirjas, et märkimisväärselt uuringu esimesel lehel on hoopis kirjas järgmist:
“… Juhime tähelepanu asjaolule, et käesolevas töös ei ole täiendavalt analüüsitud võimalikke keskkonnamõjusid ja
piiranguid…” lisaks ka “…Märgime, et püsiühenduse finantsnäitajad on tugevalt mõjutatud liiklusprognoosist ja
seeläbi leitud projekti tuludest. Tulemused on tundlikud eelkõige tuludele ja investeeringumahule ja vähem opereerimis- ja hoolduskuludele…”.
Maainimesele lahti seletades. Uuring tõestas seda,et sild on tasuv ainult siis, kui kirjutame selle ehitusmaksumuse tegelikust 2 korda väiksemaks ja jätame projekti maksumusest välja kõik kaasnevad kulud, sealhulgas ka selle teeehituse, mis peab järgnema liiklusvoo nelja kordsele kasvule…
Paber kannatab kõike. Virtuaalpaber eriti :-)
See nn reisijate pidev kasv ju ei leia kusagilt kinnitust -hotellid räägivad külastajate langusest ka muud turismiettevõtete , toidukohad räägivad ka sama ja ka kaubanduse poolelt käibekasvu sõnumeid ei tule . Ka ürituste külastajate arv on langustrendis
Silla püsikulud on loomulikult väiksemad kui hoida töös pidevalt mitut erinevat mootorsõidukit ja nende töölisi.
Mõni ei anna endiselt endale asu, et ei ela New Yorgis.
Mida tähendab suure silla ületus? Kas ehitamiseks ei kulu üldse raha?
Hakkame aga jälle pihta selle furooriga, kui on kesklinnas tööd lõpetatud ja ei ole enam millestki rääkida, siis koogime aga vanad asjad üles — sillaehitus, postimaja parkimine jne.
Ja üldjuhul sellest kesklinna ehitusest tegelikult olekski hea alustada. Kui ei suudeta sellise pisikese asjagagi hakkama saada, siis mis suurt silda me veel tahame?
Muidugi, unistada on ju kena. Kes see sellele vastu vaidleb? Kuressaares võiks ju ka metroo olla, et kesklinnast Auriga sõita ja mõned maaliinidki. Kõike annab ju korraldada. Alati saab takistuseks olema RAHA ja seda enam, et kui pole elanikke, siis pole seda va ameeriklaste rohelist siin üldsegi olemas.
“Parvlaeva puhul kulub sõidukil ületuseks ja ooteajaks analüüsi kohaselt kokku tund aega”
Mina küll ei ole kordagi seal nii kaua passinud. Piisab, kui tulla 10 minutit varem ootama ja ka pileti saab ette ära osta. Ega see, et jaanide ja muude suurte pühade aegu kari lambaid sinna passima tuleb, ei tohiks küll seda ratsionaalselt mõtlevate inimeste ooteaegade keskmist mõjutada. Seega ei tasu udu ajada. Tavaline saarlane, kes sõidab oktoobrikuu teisipäeval mandrile, mida ta teeb veel lisaks 2-8 korda aastas, ei oota seal praamisaba ÜHTE tundi ja üleüldse enamikul saarlastest on suva, kas sild on olemas või mitte, sest enamik saarlastest ei oma bussi- või transpordifirmat, et üle väina iga päev aerutada tuleks.
Tehke ikka vajalikel asjadel vahet, mitte ei ole vaja niisama valimiste eel lolli mängida. Küll hr Eesmaa ka varsti sest sillast mingi kampaania teeb.
Tore, kui on ka mõni loll, kes tõesti valijate ja muude prognoosijate mõla ka uskuma jääb. Autode voog võib ju kasvada aga sa mõtle ka selle peale, mis on silla ehituse maksumus ja ka ülalpidamisekulud. Siin artiklis räägitakse ju selgelt sellest olust, kui sild on juba valmis.
Aga millal ta siis end ära tasub? Vaata, kui palju TS laevad aastas sõidukeid Suure Väina vahel veab ja korruta see piletihinnaga. Siis sa näeb, et selle monstrumi enda tasumise aeg on meeletu. Miks peaks siis keegi Hiinast, kus on niigi miljard inimest ja miljard eri nõudmist, tulema siuksesse külakolkasse mingit aumonumenti ehitama?
Ja mõni ei ole siiani aru saanud, et elame 21. sajandis.
Ja sajandi vahetus peab tähendama seda, et maailm hakkab külade vahel sildu rajama? Seda enam, et selle silla oleks pidanud tegema juba sügaval nõukaajal, siis oleks selle ehitamine olnud palju lihtsam.
Oled sa pea peale kukkunud oma sajandiga äkki?
Kes siin käib, tahaks teada? Et mustad ründaks mööda silda öösel?
Võibolla loeksid uuringu läbi. Pane sillaviha kõrvale ja vaata, mis kirjas on. Tekst on avalikult kättesaadav.
Aga igasuguste “ekspertide” arvamuse kõrval võiks endal ka midagi kahe kõrva vahel olla.
Alustades kasvõi lihtsast maainimese loogikast ja mõelda, et kuidas, millal ja mil viisil see sild end ära tasuks üks kord. See on ju ulmeline asi ikkagi.
Sild oleks tore igat pidi aga rahvast ei maksa ikkagi lollitada.
Mis see 21. sajand silda puutub?
Saarlased ei taha ju silda – ülesõit kallis, tormi ja suurema tuulega kinni ja praamiliiklus kaotatakse siis ära. Sõja ajal on esimene asi mis puruks pommitatakse sild ja siis ei ole praame enam kusagilt võtta. Saarega peab laevaühendus ikka säilima, vastupidine on loogika vastane.
:))))))))))))))))))))))) Tuli ära lõpuks!
Huvitav, kelle jaoks seda silda planeeritakse, kas suvesaarlastele, või kohalike inimeste tarbeks ning kas arvestatakse ka sellega, et 10 või 15 aasta pärast elab siin vaid pool praegusest elanikonnast. Kui rahvast vähe, suureneb sillaületustasu, kui tasu suureneb kaovad ka suvesaarlased. Olgu siin sild või tunnel saaremaa jääb kaugeks ääremaaks sellegi poolest.
Isegi kui 10-15 aasta pärast siinne rahvahulk peaks kolmekordistuma, ei tasu see sild end endiselt ära.
Sillad ehitatakse ju suurte linnade vahele, kus saaksid päevas tuhanded, kümned tuhanded või lausa sajad tuhanded sõita. Meie pisukesest sajast “konnast” pole ju abi kuskil. Seda enam, et ei ole mingi 50m pikkune Nasva sild vaid ikka korralik 7 km pikkune jurakas.
Eks saarlasel ole igav ja meeldib suurelt unistada. :) Paljud unistajad lõpetavad kunagi ka Sõmera kodus, kus on võimalus piiramatult oma fantaasias elada. Elagem rahulikult edasi!
Kas sul Madis punker ikka on juba valmis, suurema tuulega või sõja ajal pühitakse su osmik äkki pikali, kus sa siis lähed? Kiiver ikka on peas kui toast välja lähed, meteoriidi tükk võib ju vabalt vastu pead kukkuda?
Hirnu herneks ! Sild ei tähenda et laevad kaovad -üks peab sadamasse roostetama jääma ja kerib ikka hoolduskulusid . Pealegi tuleb ehitada sillahoolduslaev . Nüüd lisame sillavalgustuse ,talvel sõidab iga natukese aja tagant üle silla puistur kalli meresoolalaadungiga (u 10 x kallim kui tavaline sool ) ,valve puksiirautod mõlemal pool otstes jne. jne.
Sild on laevaühendusest odavam :D :D
On ikka pealkiri. Ja päiksepaneelidega kütmine ei maksa mitte midagi.
Mitte, et enne oleks vaja teha investeeringuid.
Kui Viimsist Tallinna sõidetakse 1tund 30 minutit ja saarelt saaks püsiühendusega 2tunniga Pässani,oleks see ääremaa ikka jupp maad lähemale toodud!Haapsallu taastatakse rong ja seega jääb trassil liiklus hõredamaks ka.
Asi ongi ju selles, et kõige enam kasu saavad need, kes sõidavad Liiva ja Virtsu vahet. Näiteks.
Kuressaare linnast kasvõi Tallinna minekul ei anna see paarikümneminutiline võit mitte midagi. Rääkimata Soomes või Võrust.
Mul on siht suva kas see sild tuleb või mitte. Minu meelest on see mõttetu raha raiskamine. Riik ei oska raha õieti kasutada
Irw, 80% kommenteerijatest on silla vastu siin, mingi ühisgrupp lahti pääsenud kuskilt foorumist ajupesu tegema :D
Pole siin irwi midagi. Proovi aru saada, et u 80% saarlasi ongi silla vastu. Kellele ei meeldi, võib mandrile või väljamaale kuhugi suurte teede ja sildade juurde kolida. Saareelu võlu ongi eraldatuses.
Tore, et mõni ullike ka siia eksinud.