Meedik või narkodiiler? John Fitzgerald Kennedy ja saladuslik tohter mr Feelgood

PETLIKULT SPORTLIK: See ülesvõte John F. Kennedyst kui noorest ja elujõulisest poliitikust aitas tal 1960. aasta presidendivalimistel võita vabariiklast Richard Nixonit. Tegelikult kannatas tulevane riigipea juba lapsepõlvest alates mitme haiguse all. Neile lisandus veel II ilmasõja ajal armeeteenistuses saadud seljatrauma, mis hiljem end pidevalt tunda andis. Seega võib öelda, et Kennedy igapäevaelu lahutamatud osad olid pidevad valud, palju ravimeid ja ka üks salajane imerohi.
2X SPIEGEL ONLINE

 

IMEARST: Juba oma tohtrikarjääri alguses hakkas doktor Max Jacobson (paremal) patsientide peal katsetama erinevaid vitamiinikokteile. 1936. aastal oli ta sunnitud Natsi-Saksamaalt USA-sse pagema. New Yorgis olid tema patsiendid peamiselt rikkad saksa pagulased, aga ka kohalik kõrgseltskond. Sellel 1966. aastal tehtud fotol on ta jäädvustatud Panama toonase suursaadiku Eusebio A. Moralesega, kes olevat samuti tema patsient olnud.

 

Sel nädalal möödus täpselt 55 aastat XX sajandi ühest kõmulisemast ja skandaalsemast sündmusest – atentaadist Ameerika Ühendriikide 35. presidendile John F. Kennedyle. Viimase poole sajandi jooksul on see traagiline sündmus ikka ja jälle ajakirjanduse kõrgendatud tähelepanu pälvinud. Nii ka seekord.

Avalikkuse ette on jõudnud fakt, et presidendi ihuarst doktor Max Jacobson süstis John F. Kennedyle perioodiliselt stimuleerivaid aineid, et parandada oma patsiendi enesetunnet. Ajaloos leidub veelgi meedikuid, kes on oma kuulsaid hoolealuseid tablettidega toitnud kuni surmava üledoosini välja, ning võtnud nende elu ja tegevuse oma täieliku kontrolli alla, kirjutab Saksa nädalakirja Der Spiegel korrespondent Jasmin Lörchnen.

Eriskummaline vahejuhtum hotellis

Ühe New Yorgi hotelli koridoris tormas sihitult ringi alasti mees, kes oli silmnähtavas ärevuses. Lisaks jäi seda pealtnäinuile mulje, et mees absoluutselt ei adu, mis ta ümber toimub, ja viibib paranoilises seisundis. Psühhiaater, kes kutsuti kohale lähedal asuvast ülikooli kliinikust, diagnoosis mehel psühhoosi, mille oli tekitanud narkootikumide tarvitamine. Ta tegi mehele rahustava süsti.

Toimunule lisas aga vürtsi asjaolu, et mõnuainetest hullunud mees oli Ameerika Ühendriikide president John F. Kennedy, kirjutab ajakirjanik. Seepärast on ka mõistetav, miks USA ametiisikud juhtunut hiljem kõmuajakirjanike eest kiivalt varjata püüdsid.

Kõnealune vahejuhtum leidis aset 1962. aastal. Täpselt pool sajandit hiljem, 2013. aastal kirjeldasid seda oma raamatus “Dr Feelgood” (to feel good – end mõnusalt tundma) üpriski detailselt ameerika kirjanikud Richard Lertzman ja William Birnes. Raamatu autorite sõnul olevat intsident toona USA julgeolekuteenistuse töötajate seas suurt ärevust tekitanud.

Tolleks hetkeks oli John Kennedy juba kaks aastat olnud doktor Max Jacobsoni erilise hoole all. Väidetavalt aitasid tema tehtud süstid presidendil vabaneda piinavatest seljavaludest. Lisaks olevat need riigipea suisa õndsuse seisundisse viinud. Presidendi ihuarsti imeravimi peamine salajane koostisosa oli aga amfetamiin, kirjutab Der Spiegel.

USA 35. riigipea elulugu uurinud ajaloolane Robert Dallek kirjutab raamatus “An Unfinished Life: John F. Kennedy” (“Lõpetamata elu: John F. Kennedy”), et Kennedy usaldas Jacobsoni juba 1960. aasta valimiskampaania ajast. Toona oli tema meeskonna eesmärk luua avalikkuse silmis senaatorist terve ja reipa inimese kuvand.

Tõbine kandidaat riigipea kohale

Tegelik olukord oli aga suisa vastupidine. Presidendikandidaati piinasid mitmed tervisehädad. Robert Dalleki sõnul vaevas Kennedyt Addissoni tõbi, samuti kroonilised põletikud ja maohaavandid ning kroonilised seljahaigused.

“Doktor Jacobson katsetas mitmeid preparaate, segas kokku vitamiine, hormoone, luuüdi ja loomse päritoluga rakke, lisas saadud segusse veel steroide ja stimuleerivaid aineid. Segu täpseid koostisosi ei avaldanud ta loomulikult kunagi ja mitte kellelegi, isegi oma patsientidele mitte. Võib arvata, et säärane kokteil avaldas teatud toimet ka Kennedy organismile,” on kirjutatud Der Spiegelis ilmunud artiklis.

Kõnealuse preparaadi manustamisel oli mõneks ajaks positiivne mõju ning seda nii füüsilises kui ka emotsionaalses plaanis. Nimelt olevat Kennedy muutunud rõõmsamaks ja energilisemaks. Muutus oli sedavõrd ilmne, et tavaliselt alati morni ja tõsist USA riigipead turvanud eriteenistuste mehed andsid Max Jacobsonile hellitava hüüdnime dr Feelgood.

1961. aasta juunis sõitis Jacobson koos presidendiga Austriasse Viini, kus toimus USA ja Nõukogude Liidu tippkohtumine. Pingeliste läbirääkimiste ajal Nõukogude Liidu toonase juhi Nikita Hruštšoviga pidi Kennedy olema äärmiselt tähelepanelik ja säilitama erksa meele.

Viini tippkohtumise ajal leidis aga aset vahejuhtum, et Nõukogude liider hilines miskipärast läbirääkimistele. Ootamise ajal sundis Kennedy arsti tegema talle täiendavaid süste, ehkki USA valitsusdelegatsiooni ülejäänud meedikud ei pidanud seda vajalikuks.

Üledoos viis selleni, et kohtumisel Hruštšoviga jäi Kennedyl vajaka mõtteselgusest ja taiplikkusest. Hiljem olevat ta lähedastele möönnud, et talle jäänud mulje, nagu oleks Hruštšov kamandanud teda nagu poisikest, kirjutab Der Spiegel.

Dr Feelgoodi kuulsusetu lõpp

Pärast fiaskot Viinis hakkasidki Kennedy lähikondlaste seas maad võtma kahtlused Jacobsoni ravimeetodite suhtes. “Mul on ükskõik, olgu see või hobusepiss. Nii (pärast süste – toim) tunnen ma end lihtsalt paremini,” tsiteeris Jacobson oma mälestustes presidendi poolt talle toona lausutud sõnu.

Alles pärast Kuuba raketikriisi 1962. aasta sügisel õnnestus Kennedy meeskonnal arst ametist lõplikult tagandada. 1969. aasta alguses läks aga teise ilma president Kennedy fotograaf ja isiklik sõber Mark Shaw, kes oli samuti dr Feelgoodi patsient. Lahkamine näitas, et Shaw suri amfetamiinimürgituse tagajärjel. 1975. aastal võeti Max Jacobsonilt arstilitsents.

“Doktor Feelgood pole siiski olnud ainus tuntud arst, kelle ravimikapp sisaldas rikkalikult kõige erinevamaid medikamente,” täheldab ajakirjas Der Spiegel ilmunud artikli autor Jasmin Lörchnen. Nii näiteks pööras avalikkus pärast Elvis Presley surma tähelepanu laulja ihuarstile George Nichopoulosele. Presley verest leiti ühtekokku 14 ravimi jälgi, kusjuures 10 ravimi puhul oli lubatud doos ilmselgelt ületatud.

Kahtlasevõitu teraapiaga sai tuntuks ka ansambli The Beach Boys asutaja ja liikme Brian Wilsoni arst. Terapeut Eugene Landy hoidis erinevate ravimite abil Wilsoni oma pideva kontrolli all ning sekkus aeg-ajalt isegi tema finantsasjadesse ja äritegevusse. Pärast seda, kui Wilsoni perekond oli Landy peale õiguskaitseorganitele kaebuse esitanud, loobus arst peagi tegevuslitsentsist, kirjutab Der Spiegel lõpetuseks.

Print Friendly, PDF & Email